2.Välja mõista R K A F kasuks kokku 770 (seitsesada seitsekümmend) eurot 93 senti.
3.Välja mõista R K A F kasuks viivised täitmata põhinõudelt (692,63 eurot) alates 12. aprillist 2024 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääras poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.
6.Välja mõista R K Eesti Vabariigi kasuks menetluskuludena tasumata riigilõiv summas 185 (ükssada kaheksakümmend viis) eurot ja A F esindajale riigi õigusabi arvel õigusabi osutamise eest määratud tasu 349 (kolmsada nelikümmend üheksa) eurot 92 senti.
7.Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud summa kokku 534 (viissada kolmkümmend neli) eurot 92 senti tuleb tasuda käesolevale otsusele lisatud 1(5)
8.Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
9.Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb tasumist tõendav dokument või kulude laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi; käesoleva tsiviilasja number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu.
10.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
EDASIKAEBE KORD
Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
on
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud 2(5)
2-24-2381 esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 07. oktoobril 2022 üürilepingu hagejale kuulunud korteri kasutamiseks asukohaga XXX kestvusega kuni 10. juulini 2023. Faktiliselt elas kostja korteris kuni 2023. aasta jaanuarikuu lõpuni. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p
4.1.kohaselt kohustus kostja tasuma üüri summas 189 eurot kuus. Üürilepingu p 4.3. kohaselt kohustus kostja tasuma üüritasu iga kuu 8 kuupäevaks ning üürilepingulepingu p 4.6. kohaselt kohustus kostja tasuma kõrvalkulud ja kommunaalmaksed (sh küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, telefoni, kaabeltelevisiooni teenuse, valveteenuse, prügivedu, sidekommunikatsiooni- ja internetiteenused, koristusteenus, remondifond ja muud kulud vastavalt esitatavatele arvetele). Kostja on üürilepingu p-st 4.6. tuleneva kohustuse rikkunud ning on jätnud 07. oktoobrist 2022 kuni 31. jaanuarini 2023 perioodi eest korteri kommunaalmaksed tasumata. Eesti Energia arve nr XX kohaselt perioodi 01. oktoobrist 2022 kuni 31. oktoobrini 2022 eest kuulus tasumisele eelmise perioodi lõpul 226,69 eurot. 05. novembri 2022 seisuga kuulus tasumisele juba 250,70 eurot. Kuivõrd üürileping oli sõlmitud poolte vahel 07. oktoobril 2022 siis on kostja tasumata jäänud osa oktoobri kuul tarbitutud elektri eest 24,01 eurot (250,70 eurot – 226,69 eurot = 24,01 eurot). Eesti Energia arve nr XX kohaselt kuulus tasumisele 30. novembri 2022 seisuga koos eelneva võlgnevusega 674,82 eurot. Kuivõrd üürilepingu sõlmimise ajal moodustas võlgnevus 226,69 eurot, siis on kostja novembri kuu elektri eest tasumata osa 424,12 eurot (647,82 eurot – 226,69 eurot = 424,12 eurot). Eesti Energia arve nr XX kohaselt kuulus 31. detsembri 2022 seisuga koos eelneva võlgnevusega kokku 844,35 eurot. Arve kohaselt tarbis kostja elektrit detsembris summas 371,31 eurot. Arve kohaselt laekus 06. jaanuari 2023 seisuga eelneva võlgnevuse käteks 201,78 eurot. Kuivõrd üürilepingu sõlmimise hetkel kuulus eelmise perioodi eest tasumisele 226,69 eurot, siis on kostja tasumata osa koos kostja tasumata võlgnevusega kokku 617,66 eurot (844,35 eurot – 226,69 eurot = 617,66 eurot). Eesti Energia arve nr XX kohaselt kuulus 31. jaanuari 2023 seisuga tasumisele, sh jaanuari kuu eest kokku 844,45 eurot. Kostja osa jaanuari kuu elektri eest on 371,41 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja poolt jäänud 31. jaanuari 2023 seisuga tasumata 617,76 eurot (844,45 eurot – 226,69 eurot = 617,76 eurot). Eeltoodust tulenevalt on kostja jätnud tasumata osa üürikorteris kasutatud elektri eest 31. jaanuari 2023 seisuga kokku 617,76 eurot. Eesti Gaas arve nr XX kohaselt kuulus 03. oktoobri 2022 seisuga gaasi eest tasumisele eelmise perioodi 01. septembrist 2022 kuni 30. septembrini 2022 eest tasumisele 67,49 eurot. Kostja võlgnevus oktoobri kuus üürikorteris tarbitud gaasi eest on 67,49 eurot. Eesti Gaas arve nr XX kohaselt kuulus 03. veebruari 2022 seisuga gaasi eest tasumisele 142,36 eurot. Kuivõrd enne üürilepingu sõlmimist moodustas võlgnevus 67,49 eurot, siis kostja tasumata osa tarvitatud gaasi eest on 74,87 eurot (142,36 eurot – 67,49 eurot = 74,87 eurot). Ülaltoodust tulenevalt on kostja lahkunud üürikorterist jättes tasumata kasutatud elektri ja gaasi eest kokku 692,63 eurot (617,76 eurot + 74,87 eurot = 692,63 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks üürilepingust tulenev võlgnevus summas 692,63 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis summas 78,30 eurot ning põhinõudelt viivis protsendina võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
KOHTU PÕHJENDUSED
3(5)
2-24-2381
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 19. märtsil 2024 edasiandmiseks kostja abikaasale. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule nõuetekohast kirjalikku vastust tähtajaks, s.o
08.aprilliks 2024 ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 271, VÕS 292 lg 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürilepingust tulenev võlgnevus summas 692,63 eurot, hagi esitamiseks ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 78,30 eurot ning põhinõudelt (692,63 eurot) viivis protsendina võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab seoses hagi rahuldamisega menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskulud on riigilõiv 60 eurot. Hageja osales menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu. Viru Maakohtu 17. novembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-15435 määrati hagejale esindaja riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 60 eurot. TsMS § 190 lg 3 esimese lause kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Viru Maakohtu 27. veebruari 2024 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi hagiavalduse esitamiselt riigilõivu tasumiseks, vabastades ta osaliselt riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel summas 185 eurot. Viru Maakohtu 17. novembri 2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-15435 määrati hagejale esindaja riigi arvel ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määruse võttis täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaat Marina Kelpman. Vandeadvokaat esitas käesolevas tsiviilasjas 01. aprillil 2024 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohus 12. aprilli 2024 määrusega rahuldas ning määras esindajale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks 288,00 eurot, millele lisandub käibemaks 61,92 eurot, kokku 349,92 eurot.
4(5)
2-24-2381 Kuivõrd hagejale anti riigi õigusabi ja menetlusabi ning kohus jättis kohtuotsusega menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja menetluskulud, s.o hagiavalduse esitamisel tasumata riigilõiv 185 eurot ja hageja esindajale riigi õigusabi arvel õigusabi osutamise eest määratud tasu 349,92 eurot. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 21 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 179 lg 9 menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lg 3 alusel, TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Kohus selgitab, et kookõlas TsMS § 179 lg 4-6 käesolev lahend peab olema täidetud selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning juhul, kui kohustatud isik ei täida lahendit nimetatud tähtaja jooksul, valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib käesoleva lahendi sundtäitmisele saata. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.