Võlaõigus

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-23-144829 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja F (edaspidi laenuandja) sõlmisid 05. novembril 2022 tähtajatu laenulimiidi lepingu, mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale laenulimiiti kuni 5000 eurot. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3100 eurot (05. novembri 2022 väljamakse summas 1600 eurot, 10. novembri 2022 väljamakse summas 500 eurot ja 23. detsembri 2022 väljamakse summas 1000 eurot). Kostja on lepingu raames teostanud tagasimakseid summas 481 eurot, millest arvestati laenusumma katteks 218,31 eurot, kulude katteks 55 eurot ja intressi katteks 207,69 eurot. Kostja jättis tagastamata kokkuleppelised osamaksed: 2023. aasta veebruari osamakse, 2023. aasta märtsi osamakse ja 2023. aasta aprilli osamakse. Laenuandja on 09. mail 2023 edastatud kostjale meeldetuletuskirja hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning lepingu lõppemisel muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 24. mail 2023 ning kostja kohustus tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostjat teavitati 02. juunil 2023 edastatud kirjaga nõude loovutamisest hagejale. Vaatamata hageja püüdele kostjalt võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. 2(4)

2-23-144829 Lepingu kehtivuse ajal teostas laenuandja kostjale väljamakseid kokku 3100 eurot. Kostja on tasunud laenusumma katteks kokku 218,31 eurot. Seega kostja põhivõlgnevus hageja ees on 2881,69 eurot (3100 eurot – 218,31 eurot = 2881,69 eurot). Vastavalt lepingu põhitingimustele on hagejal õigus arvestada tasumata intressi 24,017% aastas laenulimiidi kasutamise eest. Alates 25. märtsist 2023 kuni lepingu ülesütlemiseni 24. mail 2023 kohustus kostja tasuma intressi kokku 121,04 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Lepingu kohaselt viivitusintressi aastamäär on võrdne intressimääraga, s.o 24,017% aastas. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 25. maist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 16. jaanuarini 2024. Kostja võlgneb hagejale viivist kokku summas 455,74 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulud summas 35,00 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 02. juuni 2023 esimene kiri maksumusega 25,00 eurot, 19. juuni 2023 teine kiri maksumusega 5,00 eurot ja 27. juuni 2023 kolmas kiri maksumusega 5,00 eurot, millega seoses on hageja kandnud kulusid. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks F ja kostja vahel 05. novembril 2022 sõlmitud laenulimiidi lepingust tulenev võlgnevus 2881,69 eurot, intress 121,04 eurot, viivised 455,74 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 420 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale TsMS § 3141 lg 1 alusel 22. märtsil 2024 kätte toimetatud (käesolevas tsiviilasjas on kohus hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid saatnud 18. märtsil 2024 kostja e-posti aadressile XXX; samale aadressile toimetas kohus 27. novembril 2023 kostjale kätte 09. novembri 2023 makseettepanek, mida kostja kinnitas 27. novembril 2023 samalt e-posti aadressilt). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 11. aprilliks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 2881,69 eurot, intress 121,04 eurot, viivised 455,74 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.

Menetluskulud

3(4)

2-23-144829 Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 420 eurot, kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 420 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 420 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja esitas kohtule taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.