Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu vastu kahju nõudes
Menetlusosalised
Avaldaja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248), asukoht Liivalaia 12, 15039 Tallinn Avaldaja esindaja: Birgit Juhanson, e-post: xxx Puudutatud isik: Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu (registrikood 80091235), asukoht Peterburi tee 22, Tallinn; e-post: [email protected] Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova, Stabimer Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata Swedbank P&C Insurance AS avaldus Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu vastu kahju nõudes.
2.Jätta menetluskulud Swedbank P&C Insurance AS kanda.
3.Mõista välja Swedbank P&C Insurance AS-lt Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 480 eurot (koos käibemaksuga), s.o. õigusabikulude katteks 480 eurot.
4.Mõista välja Swedbank P&C Insurance AS-lt Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (480 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 1 (7)
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-15578 avaldaja Swedbank P&C Insurance AS avalduses puudutatud isiku Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu vastu kahju nõudes. Avaldaja taotleb puudutatud isikult välja mõista põhinõue summas 10 824,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1625,13 eurot ning viivis põhinõudelt alates 05.10.2021 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras (dtl 3-10).
2.Avaldaja nõue puudutatud isiku vastu tuleneb 05.10.2018 Tallinnas, Peterburi tee 22 korterites nr x, x, x ja x toimunud kahjujuhtumist. Kahjujuhtumi põhjuseks oli korteris nr x keskkütteradiaatori õhutusventiili lekke tagajärjel toimunud veeavarii, mille tagajärjel said korterite nr x, x, x ja x siseviimistlus ja kodune vara kahjustada (avalduse lisad 5-10, dtl 20-106). Korteriomandid olid kahjujuhtumi hetkel kindlustatud kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingute alusel Swedbank P&C Insurance AS-is, mille kinnituseks on väljastatud poliis nr xxx, sertifikaat nr xxx, poliis nr xxx ja poliis nr xxx (avalduse lisad 2-5, dtl 11-19). Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks on avaldaja maksnud kindlustusvõtjatele kindlustushüvitistena välja kokku 10 824,34 eurot (lisad 26-32, dtl 107-114).
3.Avaldaja saatis 05.09.2019 puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/710 (lisa 33, dtl 116-118), milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 10 824,34 eurot hiljemalt 19.09.2019. Puudutatud isik märkis oma vastuskirjas (lisa 34, dtl 119-120), et hoones ei ole küttesüsteemi renoveeritud ning korteris nr x avarii tekitanud radiaator on aga alumiiniumist ja paigaldatud iseseisvalt. Küttesüsteemi ringi ehitanud elanik vastutab ise tagajärgede eest. Puudutatud isik ei tasunud avaldaja nõuet määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 25.09.2021 kohtuhoiatuse nr A01.10-275-02/816 (lisa 36, dtl 121-126), milles andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 02.10.2019.
4.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 04.10.2021 avalduse kahju hüvitamise ja viiviste nõudes. Avaldaja Swedbank P&C Insurance AS avaldus
5.Avaldaja põhjendab oma avalduses, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue, on avaldajal kahju hüvitamise järgselt nõudeõigus kahju tekkimise eest vastutava isiku vastu kindlustushüvitisena väljamakstud summas.
6.Avaldaja väidab, et vaatamata sellele, et puudutatud isik ei teostanud keskkütteradiaatori vahetust korteris nr x ise, vaid tellis nimetatud tööd kolmandalt isikult ja vara kahjustumine leidis aset kolmandast isikust tulenevatel asjaoludel, ei elimineeri see puudutatud isiku vastutust kahjujuhtumis. Käesoleval juhul vahetati korteris nr x keskkütteradiaatorid korteri nr x omaniku sõnul (lisa 42, dtl 148) korteriühistu poolt saadetud santehniku poolt ehk puudutatud isik puudutatud isik vastutab tekkinud kahju eest. Seega ei ole korteriühistu täitnud kaasomandi eseme korrashoiukohustust kohaselt. Avaldaja on seisukohal, et nimetatud rikkumine on kahju tekkimisega otseses kausaalsuses.
Puudutatud isiku Tallinn, Peterburi tee 22 korteriühistu seisukoht
7.Puudutatud isik esitas avaldusele vastuse 27.02.2022 (dtl 165-180). Puudutatud isik nõudeid ei tunnista ja vaidleb nendele vastu. Puudutatud isiku väitel vahetas korteri nr x omanik ilma korteriühistu loata radiaatori koos õhutuskraani ja ventiiliga. Lisaks on puudutatud isiku arvates kindlustusjuhtumi toimumisel põhjuseks kraani ja õhutusventiili üheaegne avamine ja lahti jätmine. Korteriühistu ei vastuta korteriomaniku omavolilise radiaatorivahetamise eest. Samuti ei tunnista puudutatud isik korteriomaniku kirja (avalduse lisa, dtl 148), kuna sealt ei ole võimalik konkreetseid andmeid välja lugeda.
8.Puudutatud isik esitas vastuses avaldusele (vastus avaldusele, dtl 163-169), et korteritele nr x, x, x ja x tekitatud kahjude põhjuseks ei olnud kaasomandiese ega selle korrasoleku rikkumine korteriühistu poolt. Asjast puudutatud isik ei ole jätnud täitmata kaasomandi eseme korrashoiukohustuse ega pole jätnud küttesüsteemi hooldamata. Puudutatud isik on teostanud kortermajas iga-aastaselt küttesüsteemi kontrolli ning lisaks sellele teostab regulaarselt kontrolli enne uut kütteperioodi algust peale möödunud kütteperioodi, mh 15.05.2108 ja 21.05.2019. AS Utilitas Tallinn akti (vastus avaldusele, lisa lk 8, dtl 177) kohaselt on 21.05 2019 tehtud hoolduse järgi korterelamu küttesüsteem korras.
9.Puudutatud isiku vastuväitel ei saagi korteriühistu olla vastutav korteriomaniku poolt omavoliliselt välja vahetatud radiaatori ja selle õhutusventiili eest. Korteriühistu põhikirja punkti 3.2.14 (avalduse lisa 40, dtl 138) kohaselt korteriomanik ei tohi küttesüsteemi ilma korteriühistu kirjaliku loata ümber ehitada. Korteriühistu ei ole korteri nr x omanikule vastavat luba/ nõusolekut andnud.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SELGITUSED
10.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
11.Kohus leiab, et avaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Kohus selgitas 17.05.2023 määrusega menetlusosalistele kohaldatavat õigust, võttis vastu seisuga 17.05.2023 poolte esitatud dokumentaalsed tõendid ning andis pooltele tähtaja 31.05.2023 täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus selgitas pooltele, milliseid asjaolusid on vaja täiendavalt tõendada.
13.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Tegemist on nõude üleminekuga seaduse alusel kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1). Nõude üleminek ei muuda selle identiteeti.
14.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 4 lg 1 kohaselt on eriomandi ese ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada
kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KrtS § 4 lg 3 järgi ei ole eraomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. KrtS § 4 lg 4 kohaselt on korteriomandi kaasomandi osa esemeks maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis.
15.Kohus nõustub avaldajaga selles, et eriomandi eseme hulka ei kuulu hoone küttesüsteem ning keskkütteradiaatori õhutusventiil. See kuulub kõigi korteriomanike kaasomandisse. KrtS § 34 lg 2 järgi valitsetakse korteriomanike kaasomandi üle korteriühistu kaudu ning KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt kuuluvad kaasomandi eseme tavapärase valitsemise hulka kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont.
16.Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriomanikelt raha kogumata jätmine (vt nt 11.12.2013 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51) ning vastava nõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1 (vt nt 08.10.2014 Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30). Riigikohus on leidnud, et korteriühistu kui puudutatud isik võib vastutada elamu keskküttetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 2 p 1 ning VÕS § 115 lg 1 alusel. Puudutatud isiku vastutus võib olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav (vt 03.12.2014 Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2- 1-117-14, p 12). Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 17).
17.VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Avaldaja kahju hüvitamise nõude eeldused VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel (koostoimes VÕS § 492 lg 1) on järgmised: •
korteriühistu on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);
•
korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (KrtS § 34 lg 1 ja lg 2 ja 35 lg 2 p 1);
•
korteriühistule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
•
kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
•
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
18.Vaidlust ei ole selles, et korteri nr x radiaatorist on voolanud vesi põrandale ning tekitanud kahju Tallinnas, Peterburi tee 22 korterites nr x, x, x ja x. Vaidlust ei ole ka selles, et avaldaja on hüvitanud korteromanditele tekkinud kahju, sh veelekke põhjustanud korteriomandile nr x.
19.Avaldaja väitel ei ole korteriühistu rikkunud kaasomandi eseme korrashoiukohustust. Puudutatud isiku väitel on teostatud kortermajas iga-aastaselt küttesüsteemi kontrolli ning lisaks sellele teostab regulaarselt kontrolli enne uut kütteperioodi algust peale möödunud kütteperioodi, mh 15.05.2108 ja 21.05.2019. Puudutatud isik on esitanud kohtule AS Utilitas Tallinn aktid, mille kohaselt on teostatud nii 15.05.2018 (vastus avaldusele, lisa lk
8, dtl 177) kui 21.05.2019 (avalduse lisa 39.2, dtl 130) küttetorustikule hooldus ja läbipesu ning millede järgi on korterelamu küttesüsteem korras. Kohtu hinnangul on korteriühistu poolt iga-aastane küttesüsteemi hooldus teostatud, aktide kohaselt on küttesüsteem korras ning korteriühistu täitnud kohustuse hoone küttesüsteemi kui kaasomandi tavapärase eseme korras hoidnud. Seega ei ole korteriühistu küttesüsteemi osas rikkunud korrashoiukohustust VÕS § 115 lg 1 mõistes.
20.Vaidlust ei ole selles, et korteri nr x radiaator on vahetatud. Avaldaja väitel on keskkütteradiaatorid korteri nr x omaniku sõnul vahetatud korteriühistu poolt saadetud santehniku poolt. Puudutatud isiku väitel on korteriomanik teinud seda omavoliliselt, kuna korteriomanikul puudub korteriühistu nõusolek. Korteriühistu põhikirja punkti 3.2.14 kohaselt korteriomanik ei tohi küttesüsteemi ilma korteriühistu kirjaliku loata ümber ehitada. Korteriühistu ei ole korteri nr x omanikule vastavat luba/nõusolekut andnud.
21.Kohus on 17.05.2023 määruses selgitanud, et korteriühistu ei saa tõendada asjaolu, mida ei ole toimunud, tegemist on nn negatiivse asjaoluga. Asjaolusid arvestades on väljaspool mõistlikku kahtlust, et puudutatud isikul pole võimalik tõendada negatiivseid asjaolusid, mistõttu pöördub tõendamiskoormis ringi ning avaldaja peab tõendama enda väidete tõele vastavust (vt nt Riigikohtu 20.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14, p 10). Kui korteriühistu juhatus ei ole põhikirja p 3.2.14 alusel korteri nr x omanikule andnud luba küttesüsteemis parenduste tegemiseks, ei saa ta olematut luba ka esitada. Küll aga peab vastav luba olemas olema korteriomanikul, kes oma korteris küttesüsteemis muudatusi teeb. Seega saab sellise loa olemasolu tõendada ainult korteri nr x omanik. Avaldaja on esitanud kohtule korteri nr x omaniku saadetud 04.09.2019 kirja (avalduse lisa 42, dtl 148), mille kohaselt ei selgu, kes radiaatori vahetuse teostas, kas selleks oli korteriühistu põhikirja kohaselt kirjalik luba ning millal radiaator vahetati. Kirja kirjutajat ei ole võimalik tuvastada, kirjast ei saa eelpool nimetatud küsimustele vastust ning avaldaja ei ole esitanud kohtule lisatõendeid korteriomaniku loa olemasolu kohta. Kohtu hinnangul, kuna korteriomandite eset valitsetakse KrtS § 34 lg 1 kohaselt seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes ning korteri nr x omanikul puudus keskkütteradiaatori vahetamiseks põhikirja alusel luba, on korteriomanik tegutsenud kaasomandi eseme osa eemaldamise ja uuega asendamisel omavoliliselt. Seega ei vastuta korteriühistu keskkütteradiaatori omavolilise vahetamise eest.
22.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-129-13 (punktides 19 ja 21) korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Üksnes juhul, kui rikutud kohustuse eesmärk ei hõlma tekkinud kahju, saab kannatanud korteriomanik, olgugi et poolte vahel on seadusest tulenev võlasuhe, esitada VÕS § 1044 lg 1 järgi teise korteriomaniku vastu deliktilise nõude. Lisaks saab deliktilise nõude esitada VÕS § 1044 lg 3 järgi juhul, kui kohustuse rikkumise tagajärjena põhjustatakse isiku surm või tekitatakse talle kehavigastus või tervisekahjustus.
23.Riigikohus on otsuses nr 2-18-13649 märkinud, et kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise
korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Korteriomaniku vastutab teise korteriomaniku ees olukorras, kus korteriomandi omanik on oma eriomandi ja kaasomandi eset kasutades tahtlikult või hooletusest kahjustanud kaasomandi eset ja sellega põhjustanud teisele korteriomanikule kahju. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus). Kolleegium leidis, et kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodust tulenevalt on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Korteriomanike vastutus oma kohustuste rikkumise eest ei välista korteriühistu või muu isiku (nt KrtS §-s 26 sätestatud valitseja) võimalikku vastutust oma kohustuste rikkumise eest (VÕS § 101 lg 1 p 3, § 103, § 115 jt). Need isikud võivad VÕS § 137 lg 1 järgi vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikuga juhul, kui on tuvastatud, et rikutud on mõnda korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemisega seotud kohustust, mida korteriomanikud täidavad KrtS § 12 lg 1, § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt korteriühistu kaudu (korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus). Korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustus tähendab eelkõige korteriomanike ühist ning korteriühistu kaudu täidetavat kohustust tagada korteriomandite kaasomandi osa eseme korrashoid, remont ja korteriomanditeks jaotatud ehitise säilitamine ja hoidmine korteriomanike määratud seisukorras.
24.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on mh eelduslikult õigusvastane, kui kahju tekitati omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd hooletuse vormis eeldatakse (vt VÕS § 1050 lg 1).
25.Puudutatud isik rõhutab, et avaldaja ei ole esile toonud ega tõendanud veelekke konkreetset tehnilist põhjust ehk kahju tekkimise põhjust. Puudutatud isik seevastu on esitanud kohtule tõendi survepesu teostanud ettevõtte Utilitas Tallinn AS poolt, et küttesüsteem oli 15.05.2018 ja 19.05.2019 kontrollitud. Samuti on esitanud kohtule tõendina teate korteriomanikele, et nad peale küttesüsteemi õhutamist kraanid kindlasti sulgeksid (vastus avaldusele, lisa lk 10, dtl 179) ning soojusenergeetika inseneri seisukoha, et kui õhutaja keere on terve, on lahti keeratud, mitte survega purunenud (vastus avaldusele, lisa lk 1-7, dtl 170-176). Kohus andis avaldajale selgituskohustust täites võimaluse tõendada, et keskkütte radiaatori veeleke põhjuseks on ventiili purunemine ning mitte kraani ja ventiili avatud asendis olemine nagu väitis puudutatud isik, ei ole avaldaja kohtule esitanud tõendeid (ekspertiisiakt jms.) veelekke põhjuste kohta. Eeltoodule tuginedes ei ole avaldaja tõendanud, et vee keskkütteradiaatorist põrandale jooksmine ja sellest tulenevad kahjustused neljas korteris tekkisid seetõttu, et radiaatori ventiil ning kraan on purunenud ja mitte avatud ning vesi võis põrandale joosta ka ventiili ja kraani mittesulgemise tõttu.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja avaldus kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud ja nõue ei ole
põhjendatud. Seega jätab kohus rahuldamata puudutatud isikult avaldaja kasuks põhinõue summas 10 824,34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1625,13 eurot. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata ka viiviste nõude. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.2TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva määrusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
28.Puudutatud isik on taotlenud jätta menetluskulud avaldaja kanda (dtl 168). Arvestades nõude mitterahuldamist, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja kanda.
29.Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku menetluskuludeks õigusabikulud 480 eurot (dtl 206). Nimekirja kohaselt on puudutatud isik kasutanud õigusabiteenust Stabimer Õigusabibüroo OÜ juristilt Aleksandra Bolšakovalt tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks) järgmiselt: 1) tsiviilasja materjalidega tutvumine, asjast puudutatud isiku vastuse avaldusele koostamine, lisadega komplekteerimine, kohtule esitamine – 3 h; 2) 03.05.2022.a Asjast puudutatud isiku menetlusdokumendi koostamine ja kohtule esitamine – 1 h. Avaldaja ei ole puudutatud isiku menetluskulude osas seisukohta esitanud. Asjast puudutatud isik kinnitab, et eelpool toodud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-21-15578 ja olnud täies mahus vajalikud ja põhjendatud ning et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus peab põhjendatuks õigusabikulusid 480 eurot.
30.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Eeltoodu põhjal määrab kohus avaldaja menetluskuludena kindlaks 480 eurot (koos käibemaksuga) ning mõistab menetluskulud puudutatud isikult välja, samuti tuleb puudutatud isikul tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt.