Võlaõigus

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-24-102196 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja on sõlminud tarbijakrediidilepingu nr BL2658510 (edaspidi leping). Lepingu tingimuste alusel andis hageja kostjale laenu summas 2126 eurot. Samuti lepiti kokku, et kostja tasub hagejale intressi, määraga 17,37% aastas tagastamata krediidisummalt ning haldustasu 4% laenusummalt aastas. Lisaks pidi kostja tasuma lepingutasu 126 eurot, mis on tasaarvestatud laenu väljastamisel. Pärast poolte vahel sõlmitud lepingu allkirjastamist, tasus hageja kostjale 2000 eurot kostja märgitud arveldusarvele. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Sellest tulenevalt alustas hageja võlgnevuse sissenõudmise menetlust ning edastas kostjale mh kirjalikke teatisi kokkulepitud maksekohustuse täitmiseks ja meelde tuletamiseks. Sellest hoolimata ei asunud kostja korrektselt lepingujärgseid kohustusi täitma, mille tulemusel hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema 16. jaanuaril 2024. Kuna kostja ei ole lepingu ülesütlemise järgselt tasunud hagejale ühtegi makset, siis loetakse lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 1624,67 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi 17,37% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. 2(4)

2-24-102196 Lepingu ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 122,61 eurot, mis on kujunenud järgnevalt: lepingu maksegraafiku kohaselt kuulus lepingu kehtivuse perioodil 13. septembrist 2023 kuni 15. jaanuarini 2024 tasumisele 118,54 eurot, mida kostja ei tasunud; samuti on hageja arvestanud intressi perioodil 15. jaanuarist 2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, summas 4,07 eurot. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale lepingu ülesütlemise järgselt intressidelt võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset, nõuab hageja kostjalt lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intress kokku summas 122,61 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Haldustasu arvestatakse lepingu eritingimustes väljatoodud esialgselt laenusummalt ning see sisaldub igakuises maksegraafikus. Kostja on jätnud tasumata haldustasu kogusummas 35,45 eurot, mis on arvestatud perioodi 13. septembrist 2023 kuni 16. jaanuarini 2024 eest. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt lepingu haldustasu summas 35,45 eurot. Hageja selgitas, et poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 9.1. alusel on pooled leppinud kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga. See tähendab, et antud juhul on viivisemääraks lepingu tingimustes sätestatud intressimäär, ehk 17,37% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 16. jaanuaril 2024 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 1,97 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 1624,67 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt alates 17. jaanuarist 2024 kuni hagi esitamiseni, s.o

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagi menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avaliku e-toimiku vahendusel (KÄPO-s kättetoimetamine) 15. märtsil 2024. Kohus tuvastas, et kostja on esitanud kohtule vene keeles koostatud e-kirjad, mille puudub kostja allkiri. Kohus selgitas, et kostjal tuleb esitada kohtule korralik eestikeelne vastus hagiavaldusele. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule nõuetekohast kirjalikku vastust tähtajaks, s.o 04. aprilliks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3(4)

2-24-102196 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 1624,67 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 122,61 eurot, lepingu haldustasu 35,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 34,11 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni tagastamata krediidisumma 1624,67 euro täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 17,37% aastas, alates 28. veebruarist 2024. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ja lepingulise esindaja kulude summas 180 eurot, kokku 550 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 350 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 180 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 180 eurot on täies ulatuses põhjendatud. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 550 eurot (350+20+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.