2-18-1691/40 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Harju Maakohtu 19.03.2018 määrusega kuulutati välja J Ve pankrot. 18.03.2019 määrusega lõpetati võlgniku J Ve pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast. Võlgniku J Ve pankrotimenetluses jäi rahuldamata xxx nõue 25 205,42 eurot (praegune võlausaldaja xxx OÜ), xxx AS nõue 4480,74 eurot (praegune võlausaldaja xxx OÜ), Osaühing xxx nõue 983 eurot (praegune võlausaldaja xxx OÜ), kohtutäitur xxx nõue 261,76 eurot. Käesolevaks hetkeks on võlgniku J Ve kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid oma seisukoha järgmised võlausaldajad: • kohtutäitur xxx teatas, et võlgnik on nõude katteks tasunud 4,55 eurot. Jätab võlgadest vabastamise kohtu otsustada. • xxx OÜ ja xxx OÜ paluvad kohtul tuvastada kas võlgnik on täitnud oma kohustusi arvestatavas ulatuses. xxx A/S Eesti filiaali nõude katteks on võlgnikult laekunud 436,38 eurot ja xxx OÜ nõude katteks on laekunud 17,03 eurot. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks J Ve kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 30.01.2024 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub ennast kohustustest vabastada. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel. Võlausaldaja kohtutäitur xxx jätab vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad xxx OÜ ja xx OÜ paluvad kohtul tuvastada kas võlgnik on täitnud oma kohustusi arvestatavas ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse kestel töötanud ja vahetanud töökohti suurema sissetuleku teenimiseks. Vahepeal on ta olnud ka

töötuna arvel. Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnik on ka enda isa eestkostjaks. Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnik menetluse kestel tasunud võlausaldajatele kokku 457,96 eurot. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud talle seaduses ettenähtud kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud usaldusisiku aruandeid koos ettenähtud lisadega. Võlgnik on menetluse kestel olnud enamjaolt hõivatud tööga. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul üks alaealine laps. PankS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused. TMS § 131 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele ega sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Seega oli näiteks 2023. aastal võlgniku mittearestitava sissetuleku suuruseks 966 eurot ja 2020. aastal oli see näiteks 778 eurot. Võlgniku töötasu on pidevalt jäänud alla arestimisele kuuluva sissetuleku piiri. Vahepeal on võlgnik olnud ka töötu. Kohus on seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Vastuseks võlausaldajate xxx OÜ ja xxx OÜ seisukohale kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel ei oma sisulist tähtsust kas võlgnik on võlausaldajate nõudeid täitnud arvestatavas ulatuses. Võlgniku saab jätta kohustustest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on rikkunud talle seadusega ettenähtud kohustusi süüliselt. Käesolevas asjas kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku J Ve pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb J V tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku J Ve majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). Kohus märgib täiendavalt, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (PankrS § 176 lg 2). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.