2-24-517
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
08. aprill 2024. a, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-24-517
Tsiviilasi
Menetlusosalised
X avaldus ASBB Eesti Ehitus OÜajutise halduri nimetamiseks Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine PankrS § 15 lg 41 alusel Võlausaldaja: X (isikukood xxx, elukoht xxx) Avaldaja lepinguline esindaja: V D (e-postxxx) Võlgnik: ASBB Eesti Ehitus OÜ (registrikood 16548485, asukoht Pae 60, 13620 Tallinn, e-post xxx), juhatuse liige S B (isikukood xxx, e-postxxx)
Avalduse läbivaatamine
Eelistungil 26.03.2024. a
Menetlustoiming
Resolutsioon
jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.
Asjaolud ja avaldus X on esitanud Harju Maakohtule avalduse ASBB Eesti Ehitus OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tegi Töövaidluskomisjon 05.07.2023. a otsuse, millega rahuldas X avalduse võlgniku vastu, mõistes ASBB Eesti Ehitus OÜ-lt võlausaldaja kasuks välja kokku 4 322,50 eurot. Tööandja ei ole täitnud 05.07.2023. a Töövaidluskomisjoni otsusest tulenevaid nõudeid enam kui 3 kuu jooksul pärast täitemenetluse alustamist (28.09.2023) ja võlgnikule kättetoimetamist 10.10.2023 (vara puudumise tõttu pole saanud nõuet rahuldada). Võlausaldaja palub kohtul võtta pankrotiavaldus menetlusse ja nimetada ajutine pankrotihaldur ning kuulutada välja ASBB Eesti Ehitus OÜ pankrot. Võlgniku vastus Võlgnik selgitab järgmist: 2022. aasta detsembris võtsin tööle A T, ta töötas aprilli lõpuni. Vahendustasu laekus osaliselt pangakontole ja osaliselt sularahas, mida seaduse järgi ette nähtud ei ole. Minu kokkuleppe kohaselt maksis selle täielikult minu elukaaslane. Selle tulemusena lahkus ta töölt ja lahkus. Ta ei täitnud oma kohustusi. Tööd enam ei olnud ja lahkusin Eestist. 2023. aasta lõpus tekkis uus töökoht, hakkas just tööle. Esimesed aktid pole veel allkirjastatud. Ainult meie saame esimese raha. Ettevõttes töötavad kohalikud töötajad, kes soovivad täpselt töötada. Sel nädalal töötab minu juures veel 3 Eesti elanikku. Ettevõte alustab just sellistel rasketel aegadel tegevust. Põhimõtteliselt pole mul ukrainlastega enam mingit pistmist. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu. Kohus võttis 19.01.2024. a pankrotiavalduse menetlusse. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjon tegi otsuse töövaidlusasjas nr xxx, millega mõistis tööandjalt avaldaja kasuks välja saamata jäänud töötasu 2023. a märtsi 184 töötunni eest 920 eurot (neto) ning aprilli 160 töötunni eest 800 eurot (neto), kasutamata põhipuhkuse hüvitise 12,52 kalendri päeva eest summas 270 eurot (neto) ning hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel summas 2332,50 eurot (neto). PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta ning lg 5 järgi kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. PankrS § 15 lg 41 14.05.2018. a jõustunud redaktsioon sätestab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul ning p 2 kohaselt võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei 2(4)
ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Enam kui kahe aasta jooksul on toimunud täitemenetlus, töötaja nõue on täies ulatuses rahuldamata. Kohtutäitur arestis võlgnikule kuuluvad arvelduskontod, kuid neil rahalised vahendid puuduvad. Registervara võlgnikul puudub ning muud võlgniku vara ei ole kohtutäituril õnnestunud tuvastada. Äriregistri B - kaardi väljatrükilt nähtub, et äriühingul on maksuvõlg. Majandusaasta aruanne on registripidajale esitamata, äriühingu osa on arestitud täiteasjas xxx. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning töötaja on tõendanud nõude olemasolu. Töötaja on esitanud nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni otsuse. Võlgniku kohustus töötaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 3 p 3 sätestatud nõude alampiir. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnik maksejõuetusele vastu ei vaielnud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 kohaselt kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
3(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.