Muud

Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik Axxxx Sxxxxxxx esitas 08.01.2024. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on abielus (lahutamas ja elab abikaasast lahus) ning tal on neli alaealist ülalpeetavat. Võlgnikul on põhiharidus ning tööl ei ole kunagi käinud. Võlgniku sissetulekuks on riigilt saadavad sotsiaaltoetused. Axxxx Sxxxxxxx on end töötukassas arvele võtnud pikaajalise tööotsijana. Reaalset plaanib tööle minna 2024. a sügisel, kui laps saab koha lasteaias. Kogu saadav raha kulub igakuiselt ära. Laenud võeti eluaseme remontimiseks. Varasemalt oli perekonna elukorraldus selline, et abikaasa käis tööl ja tagas perekonnale ülalpidamise, sh tasus laene. Võlgnik oli lastega kodune. Mingil hetkel hakkasid aga laenumaksed üle jõu käivateks osutuma. Abikaasa kandis karistust kinnipidamisasutuses. Võlgnevused on kahe võlausaldaja ees ning vähemalt summas 9501,28 eurot. Esitatud on taotlus täitemenetluste peatamiseks. Vara puudub ning arvelduskonto jääk on 0. Võlgnik Axxxx Sxxxxxxx soovib pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Lisaks taotleb avaldaja asja läbivaatamist kohtuistungil. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. Kohus pidas 31.01.2024. a kohtuistungi Axxxx Sxxxxxxx osavõtul. 07.02.2024. a määrusega algatas kohus Axxxx Sxxxxxxxx maksejõuetusmenetluse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Evelin Laanemäe ning tegi usaldusisikule ülesandeks FiMS §-st 17 tulenevate ülesannete täitmise. Usaldusisik esitas 25.03.2024. a kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Kokkuvõtvalt leiab usaldusisik, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku on esitanud taotluse menetlus lõpetada, kuna võlgnik on avaldanud, et ta ei soovi enam maksejõuetusmenetlust. Usaldusisikule välja maksta tasu 462 eurot. Võlgnik saatis 25.03.2024. a kohtule e-kirja, mille soovib samuti maksejõuetusmenetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht FiMS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et käesolevalt puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta.

Kohus on seisukohal, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus tsiviilasjas nr 2-24-342 lõpetamisele seoses võlgniku poolt avaldusest loobumisega. Menetluskulude jaotus FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Evelin Laanemäe esitas 25.03.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 7 tunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 462 eurot. Käibemaksu ei lisandu. Usaldusisik taotleb tasu maksmist MTÜ Nõutuba (registrikood 80303499) arvelduskontole nr EE142200221049196550 Swedbank AS-is. Arvestades menetluse kestust tsiviilasjas nr 2-24-342, asja mahtu ja usaldusisiku tehtud toiminguid, leiab kohus, et Axxxx Sxxxxxxxx maksejõuetusmenetluses usaldusisiku poolt koostatud aruandes näidatud usaldusisiku tasu tuleb kinnitada ning võlgnikult TsMS § 172 lg 7 alusel välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.