Tööõigus

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagi materjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostja seaduslikule esindajale 09.02.2024 kätte toimetatud, kuid kostja ei ole oma seisukohta esitanud. Hageja töötas kostja juures perioodil 08.07.2023 kuni 28.07.2023. 28.07.2023 ta sai teada kostjalt, et kostja öeldis töölepingu üles. Hageja väidab, et tema töötasu suurus oli 10 eurot tund (arvestades, et tegemist oli ehitustööga). Hageja arvestuste kohaselt ning arvestades hagejale makstud tasusid on kostja võlgnevus hageja ees 1070 eurot, millele lisandub seaduses sätestatud määras viivis perioodi 31.07.2023 – 31.12.2023 eest summas 49,96 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohus on hagejale andnud riigi õigusabi ja määranud 11.03.2024 määrusega kindlaks riigieelarvest väljamaksmisele kuuluva summa 362,34 eurot (s.h käibemaks).

Tulenevalt TsMS § 180 lg 1 p 3 kohtu määratud advokaadi õigusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama paragrahvi lg 4 järgi menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse käesolevas jaos sätestatud üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hageja menetluskulud on kohus jätnud kostja kanda. Seega on kostjal kohustus hüvitada riigile hagejale osutatud õigusabi tasu ja kulud summas 362,34 eurot (s.h käibemaks). TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kostjalt tuleb mõista riigituludesse välja hageja määratud esindaja õigusabi tasu ja kulud summas 362,34 eurot (s.h käibemaks). TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb menetluskulud riigituludesse tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui kostja ei täida kohtulahendit jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib valdkonna eest vastavava ministri käskkirjaga määratud asutus saata lahend sundtäitmisele vastavalt TsMS § 179 lg 6. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg 9 menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik rahandusministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.