Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus AS Morrison Invest esitas 10.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt X ja XXX OÜ 7682,11 euro ja kohtu poolt välja arvestatud viivise saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kohus koostas 16.05.2023 makseettepaneku, mis on võlgnikule XXX OÜ kätte toimetatud 04.06.2023 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Võlgniku XXX OÜ suhtes koostas kohus 16.10.2023 maksekäsu eraldi määrusena. Võlgnikule Xle ei õnnestunud kohtul makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 16.10.2023 otsustas Pärnu Maakohus anda nõue X suhtes üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt hageja sõlmis Juhkentali tn 11 tn 6 hoones nr 1b 1 ja 2 korrusel asuvate ruumide kasutamiseks perioodil 20.02.2023-19.02.2026 XXX OÜ-ga 08.02.2023 äriruumide üürilepingu. Üürilepingu kohaselt kasutas XXX OÜ üüritud ruumi äriruumi otstarbel. Tulenevalt üürilepingust käendas lepingule allakirjutanud üürniku esindaja X isiklikult üürniku lepingulisi kohustusi 7686 euro ulatuses. Üürnikul oli kohustus hüvitada turvafirma valehäire väljasõidud. 18.03., 27.03. ja 15.04.2023 põhjustas üürnik turvafirma valehäire ning üürileandja esitas kaks arvet suuruses 78 eurot ning ühe arve suuruses 72 eurot. Alates 2023 aprillist jättis üürnik üüriarved tasumata ning koos leppetrahviga elektrinäitude teatamata jätmise eest moodustasid nõuded kostja vastu 7056,56 eurot, millele lisandusid põhinõude viivised. 10.05.2023 seisuga oli viiviste suuruseks 625,55 eurot. Lisaks põhinõudele ja viivistele summas 7709,11 eurot võlgneb üürnik üürileandjale ka maikuust hilisema lepingulise üüri ja kõrvaltasud. Kuivõrd käendaja vastutus on piiratud, esitas hageja nõuded käendaja vastu käenduse ulatuses summas 7 686 eurot. Hageja esitas 25.03.2024 hagiavalduse täienduse, mille kohaselt hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 7686 eurot solidaarse kohustusena X poolt käendatava XXX OÜ-lt 16.10.2023 maksekäsuga välja mõistetud summaga, millest põhinõuded on summas 7056,56 eurot ja kõrvalnõuded summas 629,44 eurot. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte KÄPO kaudu 26.01.2024 kell 17:31. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (15.02.2024) hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 45 eurot ja õigusabikulu 240 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud 22.11.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tal kulunud asja materjalide esmaseks läbitöötamiseks ja asjaolude selgitamiseks 1,25 tundi maksumusega 75 eurot; maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks 0,75 tundi maksumusega 45 eurot; konsulteerimisele, täiendavate dokumentide läbitöötamisele ja asjaolude selgitamisele ning hagiavalduse koostamisele 2,5 tundi maksumusega 150 eurot ning menetluslikule asjaajamisele 0,25 eurot maksumusega 15 eurot. Kokku on kulunud hagejal 4,75 tundi maksumusega 285 eurot ilma käibemaksuta. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Sellest tulenevalt kohus leiab, et hageja poolt toodud kulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise osas tuleb vähendada 20 eurole. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 665 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning juhindudes TsMS § 175 lg 1 õigusabikulud summas 180 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus, mis ei ole õiguslikult keerukas ega tugine suurele hulgale tõenditele, samuti selle sisulise osa pikkuseks on ca 3 lehekülge. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda, ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 180 eurot välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.