Muud

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.04.2025. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Üxxx Kxxxxxxxxx esitas 27.10.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on lahutatud. Üxxx Kxxxxxxxxxx on kesk-eri haridus. Tema sissetulekuks on sotsiaaltoetused 719 eurot ning lisanduvad ülalpidamismaksed 584 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kaks (erivajadustega) alaealist. Kogu saadav sissetulek kulub igakuiste tavapäraste väljaminekute katteks. Kohtutäitur teeb laekuvast sissetulekust kinnipidamisi. Võlgnik tasub igakuiselt osamakseid Swedbank AS-le ja Inbank Finance AS-le (nõuded ei ole veel kohtutäiturite kätte läinud). Üxxx Kxxxxxxxxxx on kohustusi viie võlausaldaja ees ning kogusummas 18 562,32 eurot. Vara puudub. Võlgnik kaotas töö tervislikel põhjustel ning elas üksnes toetustest. Seejärel kaotas ka abikaasa töö ning hakkas võtma kiirlaene. Kui abikaasa enam laene ei saanud, käskis ta võlgnikul hakata laene võtma, lubades need töö saamisel ise tagasi maksta. Korter (xxxxxxxxx xxxxx) müüdi võlgnevuste katteks. Võlgnik elab üürikorteris. Tervislikest põhjustest tulenevalt on raske tööd leida. Lisaks tuleb töökoha otsimisel arvestada laste erivajadustega. Esitatud on taotlus täitemenetluste peatamiseks. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse esitamisel on tasutud riigilõiv 10 eurot. Kohus võttis 01.12.2023. a määrusega Üxxx Kxxxxxxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Tiina Larveni. Kohus peatas Üxxx Kxxxxxxxxx vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning võimalikud sundtäitmised. Usaldusisik Tiina Larven esitas 03.01.2024. a kohtule usaldusisiku aruande. Võlgnikul puudub kinnisvara ning ka sõidukeid tema nimele registreeritud ei ole. Kasutusõigus on kahel sõidukil (ühe omanik on võlgniku endine abikaasa ning teise omanik on võlgniku ema). Seisuga 13.12.2023. a on võlgniku arvelduskonto seis 557,31 eurot. Võlgniku 14-aastasel lapsel on arvelduskonto Swedbank AS-is, mille jääk seisuga 14.12.2023. a on 113 eurot. Võlgnik realiseeris II pensioni kogumissamba 2019. a septembris võlgade katteks. Võlgniku viimane töökoht oli xxxxxx Group AS xxxxxxxx (kuni 2021. a aprill). Võlgnik on osalise töövõimega ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus ligikaudu 318 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist. Lastele makstakse igakuiselt elatist 584 eurot. Lisandub peretoetus 160 eurot ning puudega lapse toetus 241 eurot. Leibkonna sissetulek kokku 1303 eurot. Seega võlgnikul puudub vara ning tema sissetulekule ei saa sissenõuet pöörata (TMS § 131). Võlgnikul on 5 võlausaldajat ning võlgnevuste kogusumma on 16 252,44 eurot, lisanduvad täitekulud 1234,35 eurot. Võlad on tekkinud abielu ajal. Abielu ajal soetatud korter müüdi võlgade katteks. Abielu lahutati 2020. a märtsis. Nõuded läksid 2023. a märtsis kohtuätituri kätte (Bonodra AS ei olnud nõus kuumakseid vähendama). Pangakonto arestiti. Võlgnik on korrektse maksekäitumisega. Võlgnik elab koos lastega üürikorteris ning elusaemega seonduvad arved on tasutud. Võlgniku tervislik seisund ja hoolduskoormus puudega lapse eest hoolitsemisel raskendab tema tööle saamise võimalusi. Võlgniku igapäevased kulutused elamisele ja lastele, samuti toiduainete hinnatõus on viinud olukorrani, kus laenude tagasimaksmine käib võlgnikule üle jõu ning ta soovib läbi teha pankrotimenetluse ning kohustustest vabastamise menetluse. Üxxx

Kxxxxxxxxx on püsivalt maksejõuetu ja see olukord ei ole ajutine. Põhjendatud on võlgniku suhtes välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus pidas 13.03.2024. a tsiviilasjas nr 2-23-15241 kohtuistungi võlgniku osavõtul. Võlgnik soovib pankrotimenetluse läbi viimist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Üxxx Kxxxxxxxxx on nõus pankrotimenetlusega. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada Üxxx Kxxxxxxxxx pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 16 252,44 eurot, lisanduvad täitekulud 1234,35 eurot. Võlgnik on osalise töövõimega ning tema sissetulekuks on töövõimetoetus ligikaudu 318 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist. Lastele makstakse igakuiselt elatist 584 eurot. Lisandub peretoetus 160 eurot ning puudega lapse toetus 241 eurot. Leibkonna sissetulek kokku 1303 eurot. Võlgnik käesolevalt ei tööta. Võlgniku tervislik seisund ja hoolduskoormus puudega lapse eest hoolitsemisel raskendab tema tööle saamise võimalusi. Vara puudub. Kohus loeb tuvastatuks, et Üxxx Kxxxxxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Martin Krupp andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Martin Krupp on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Üxxx Kxxxxxxxxx pankroti välja 02.aprillil 2024. kell 9.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Martin Kruppi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 29.04.2024. a algusega kell 15.50 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise

menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.04.2025. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usalduslikule Tiina Larven, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg.4 järgi Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg.51 järgi Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Tiina Larven esitas 03.01.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 7 töötunni eest määraga 75 eurot tund, millele lisandub käibemaks summas 115,50 eurot. Kokku 640,50 (525+115,50) eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist Murussaare OÜ arvelduskontole nr EE191010220107355017. Kohus kontrollis, et Murussaare OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane. Kohus määrab tasu Pankrs § 23 lg.4, lg.51 sätete ja viidatud justiitsministri määruse alusel lähtudes pooltunni hinnast 33 eurot (tunnihind 66 eurot). Kohus määrab usaldusisiku tasu lähtudes ajakulust 8 tundi ehk 528 eurot, lisandub käibemaks 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot. Usaldusisiku tasu hüvitamine tuleb määrata riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 esimese lause alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.