2-23-12606/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Pitetzelka OÜ (end. nimi Amiiris OÜ) töötajad esitasid kohtule avalduse Amiiris OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning tasusid kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 500 eurot. Avalduse kohaselt on avaldajatel on võlgniku vastu nõuded, mis tulenevad võlgniku ja avaldajate vahel sõlmitud töölepingutest. Kuigi võlgnik on maksejõuetu, pole ta ka ise pankrotiavaldust esitanud. Makseraskused on vähemalt augustist 2023.a. Avalduse kohaselt on võlgnik vara võõrandanud ja võlgnikul on ka maksuvõlg riigile seisuga 03.09.2023 summas 25 703,17 eurot. 20.10.2023 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgniku juhatuse liige esitanud haldurile võlgniku majandustegevusega seonduvaid algdokumente, välja arvatud Swedbank oleva arvelduskonto väljavõtte, võlgniku juhatuse liige on selgitanud haldurile, et ühingu raamatupidamist korraldas OÜ Optim Finants. Haldur dokumentidega tutvuda ei ole saanud. Pankrotivõlgnik tegutses tööjõu rendi valdkonnas. Haldur on seisukohal, et võlgnik ei ole saneeritav ning ainuvõimalik on majandustegevuse lõpetanud äriühing läbi pankrotimenetluse likvideerida. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid. Võlgnikul kohustusi vähemalt 62 tuhat eurot. Võlgnik on maksejõuetu, sest võlgniku tegevust ei toimu, võlgnik on lõpetanud majandustegevuse enne pankrotimenetlust. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse ajutise halduri tasu määramiseks. 30.01.2024 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot tähtajaga 09.02.2024 ning avaldas sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei ole nõutud summat tasutud. Kohus tegi 12.02.2024 vastavalt PankrS § 30 lg-le 5 konkurentsiametile ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Konkurentsiamet teatas 22.02.2024 kohtule, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul vara puudub ja kohustusi on vähemalt 62 000 eurot.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud konkreetseid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Pankrotimenetluse kulude deposiiti tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus kooskõlas ajutise halduri seisukohaga muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasus seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud ülesannete täitmiseks 15 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 100 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab halduri tasuks 1500 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1830 eurot. Kuivõrd ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning kulude katteks on kohtudeposiiti tasutud 500 eurot, määrab kohus ajutise halduri tasust summa 1000,40 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest (PankrS § 23 lg 4, 5 ja 51; Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 2, § 2 lg 1 ja lg 4). Ülejäänud osa 500 eurot määrab kohus tasuda võlausaldajate poolt kohtudeposiiti tasutud summast ning 329,60 eurot (sisaldab käibemaksu) mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Tasu välja maksta OÜ-le Prolex (rk 10605678) OÜ Prolex arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXX. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui