Võlaõigus › Kompromissilepingud

2-22-116641

Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Viru Maakohtule 18.08.2022 hagiavalduse kostja vastu 25.05.2021 Kompromissileping / Võlatunnistus nr 24972431 alusel, mille kohaselt oli hagejal kostja vastu nõue 10.10.2019 kostja ja E AS vahel sõlmitud järelmaksulepingu #5619918588 alusel. Hageja selgitab, et hagejale teadaolevalt on kostja tasunud 10.10.2019 esimese osamakse lepingu sõlmimisel summas 88,92 eurot (põhiosamakse 60,92 eurot + lepingutasu 28 eurot). Hageja märgib, et hagiavalduse aluseks olevas kompromissilepingus olev kostja põhivõlgnevus summas 307,14 eurot sisaldas järelmaksulepingust tulenevaid haldustasusid ning viivised olid arvestatud järelmaksulepingust tulenevas määras. Lähtuvalt eeltoodust sõlmisid hageja ja kostja 14.02.2024 täiendatud kohtuliku kompromissilepingu, milles toodud põhinõue kujunes vastavalt kauba maksumusele summas 280 eurot. Kohtuistungil ilmnenud asjaolude valguses vähendab hageja viivise määra ning hageja on arvestanud viiviseid vastavalt seaduses VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määraga alates 15.11.2019 osamakse möödumisest kuni 14.02.2024 Pooled sõlmisid 14.02.2024 kokkuleppe.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et menetlusosaliste taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna menetlusosaliste poolt esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele

2-22-116641 saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise tähtaja välistamises. Kohus leiab, et edasikaebamise õiguse välistamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb menetlusosaliste taotlus rahuldada.

Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse kokku leppinud. Kohus jätab kompromissis nimetamata muud menetluskulud poolte endi kanda. Kompromissis nimetamata ja pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja taotles poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Seega tuleb kohtul tagastada hagejale pool tema tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 1 p 1 osas tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on tasunud riigilõivu koos maksekäsumenetluse riigilõivuga kokku 315 eurot, kuigi oleks pidanud tasuma 175 eurot. Seega tagastab kohus enammakstud 140 eurot vastavalt hageja taotlusele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.