Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.V. vastu põhivõlgnevuse, viivise ja sissenõudekulude nõudes
Hagihind
660,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]) Kostja: M.V. (isikukood xxxxxxxxxxx; rahvastikuregistri järgne elukoht Xxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt M.V. (ik xxxxxxxxxxx) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (rgkood 11919806) kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel 15.02.2016 sõlmitud liitumislepingust nr 4517222 ja 10.02.2020 sõlmitud Elisa Osamaksetega vara müügilepingust Liitumislepingu nr. 4517222 lisast nr. 9162599 ning 13.04.2023 nõude loovutusest tulenev põhivõlgnevus 350,25, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 196,81 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.Välja mõista kostjalt M.V. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (350,25 eurot) alates 29.12.2023 kuni otsuse tegemiseni, s.o 01.04.2024 (k.a) summas 21,63 eurot.
4.Välja mõista kostjalt M.V. hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis alates 02.04.2024 kuni põhinõude (350,25 eurot) täieliku tasumiseni viivisemääraga 0,065% päevas.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2-23-142857
7.Rahuldada osaliselt kindlaksmääramiseks.
hageja
taotlus
menetluskulude
rahalise
suuruse
8.Mõista välja M.V.lt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena riigilõiv 175 eurot ja õigusabi kulud summas 260 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (435 eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avalikult ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded kohtuotsuse resolutsioon, s.o punktid 1.–9 ning edasikaebamise kord.
11.Kohtuotsus tuleb lugeda kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
12.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule (Kuninga 22, Pärnu, menetlusposti aadress: [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused
1.Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 599,50 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku tähtaja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 14.12.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Aktsiaselts PlusPlus Capital nõue
2-23-142857 M.V. vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 28.12.2023 hagi M.V. vastu kostja ja Elisa Eesti AS vahel 15.02.2016 sõlmitud liitumislepingust nr 4517222 ja 10.02.2020 sõlmitud Elisa Osamaksetega vara müügilepingust Liitumislepingu nr. 4517222 lisast nr. 9162599 tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja on nõude koos kõrvalnõuetega omandanud loovutuse teel Elisa Eesti AS-ilt 13.04.2023, millest teavitati ka kostjat. 01.04.2024 täpsustas hageja nõuet, paludes kostjalt välja mõista eelnimetatud lepingutest tulenev põhivõlgnevus 350,25, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 196,81 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 350,25 eurot jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas, alates 29.12.2023. Hageja on 01.04.2024 täpsustanud oma nõuet, s.o vähendanud põhi- ja viivisenõuet, mida TsMS § 376 lg 4 p 2 tulenevalt ei peeta hagi muutmiseks.
3.Kohus võttis hagi 11.01.2024 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
4.Kostjale on hagimaterjalid ja 11.01.2024 määrus kätte toimetatud avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, 16.02.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (01.03.2024) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
5.Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
6.Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
7.TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
2-23-142857
8.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 440 eurot (km-ta). Hageja esindaja on koostanud ja esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse millega seoses on tekkinud menetluskulu summas 20 eurot ning osutanud õigusabi 3,5 tundi (dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi), tunnitasuga 120 eurot/h. Kohus on seisukohal, et õigusabi tasumäär 120 eurot tunni kohta on põhjendatud. Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik 2 tunni ulatuses. Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse mille Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 14.12.2023 määrusega üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest. TsMS § 172 lg 9 kolmas lause ütleb, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest summas 20 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 435 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ja 260 eurot (2 × 120 €/h+20 €) lepingulise esindaja tasu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.
10.Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
11.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
12.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul
2-23-142857 viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna kostja elukoht või viibimiskoht ei ole jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.