Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699, asukoht Tartu mnt 13, Tallinn), lepinguline esindaja Aivira Kollamaa (e-post [email protected])
esindajad
Kostja: J. K. (isikukood xxxxxxxxxx, rahvastikuregistri järgne elukoht xxxxxxx-xxxxxxx, tegelik elu-/viibimiskoht teadmata, e-post xxxxxxxx@xxxxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega Revensen OÜ hagi J. K. (K. ) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Mõista J. K. Revensen OÜ kasuks välja võlgnevus kokku 1266,67 eurot, millest põhivõlg on 894,12 eurot, intress 156,91 eurot, hooldustasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 9. oktoobri 2023 seisuga 160,64 eurot.
3.Mõista J. K. Revensen OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt 894,12 eurolt alates 10. oktoobrist 2023 kuni põhinõude tasumiseni määras 39% aastas.
6.Saata otsus kostja teadaolevale e-posti aadressile. Toimetada otsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud J. K. kanda.
8.Mõista J. K. Revensen OÜ kasuks välja menetluskulud kokku summas 635 eurot.
9.Mõista J. K. Revensen OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
Revensen OÜ (hageja) esitas 9. oktoobril 2023 hagi J. K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 894,12 eurot, intressi 156,91 eurot, hooldustasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, kuni 9. oktoobrini 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 160,64 eurot ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni.
Hageja nõue tuleneb Ühisraha OÜ ja kostja vahel 27. augustil 2021 sõlmitud laenulepingust nr Y210827048, mille alusel sai kostja 1000 eurot ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 27. augustiks 2026. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi.
27.aprillil 2023 ütles laenuandja kostjaga sõlmitud lepingu üles ning loovutas 31. mail 2023 nõude hagejale.
Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 25. oktoobri 2023 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressile xxxxxxxx@xxxxx ning võimalikele kostja aadressitele xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx (tagastatud – hoiutähtaja möödumisel) ja xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx (tagastatud – postkast ligipääsematu). Kohus on teinud 25. oktoobril 2023 päringu töötamisregistrisse, mille kohaselt ei ole kostjal töökohta, millelt oleks hiljutine väljamakse tehtud. Politsei- ja Piirivalveameti 9. jaanuari 2024 vastuse kohaselt on märgitud J. K. elukohaks xxxxxxx-xxxxxxx linn, kontaktnumbriks xxxxxxxx. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 8. veebruaril 2024 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 24. veebruaril 2024, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 15. märtsil 2024. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust. Hageja esitas kohtule kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 sätestatud nõudeid. Ka muud tehingu tühisuse alused puuduvad.
Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 pst 2 tulenevalt.
Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul viisil (vt põhjendava osa punkti 3), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
11.Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 660 eurot, kokku 1055 eurot.
12.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 315 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 lisaga 1 ja TsMS § 124 lg-ga 1. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 315 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks.
13.Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu 20 eurot. Hageja esitas enne hagi esitamist maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause). Maksekäsu kiirmenetluses tuleb hüvitada lisaks riigilõivule avaldajale menetluskulude katteks 20 eurot (TsMS § 4842). Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot on TsMS § 4842 kohaselt põhjendatud menetluskulu.
14.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, Hageja lepingulisel esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 6 tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hageja lepingulise esindaja osalus menetluses on piirdunud hagiavalduse kohtusse esitamisega. Kohus ei pea ajakulu 6 tundi täies ulatuses põhjendatuks. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2,5 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 300 eurot.
15.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 635 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 300 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv 315 eurot.
Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
16.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.