4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta Osaühingu AKMAR PROJEKT kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-22-105754 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 16.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingult AKMAR PROJEKT (kostja) 70 euro saamiseks. Kostja esitas 23.02.2022 vastuväite maksekäsu kiirmenetluse avaldusele. Kohus lõpetas 07.03.2022 maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 15.03.2022 maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlg ja 40 eurot sissenõudekulud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse kohaselt parkis 15.05.2019 sõiduk numbrimärgiga FFFFFF, mille omanikuks/vastutavaks kasutajaks oli eeltoodud kuupäeval kostja, hageja Europark Estonia opereeritaval parkimisalal aadressil KÜ Lauteri 1/Rävala 7, Tallinn. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat kehtivat parkimiskaarti. Hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja on jätnud leppetrahvi tasumata. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetlus-, kohtu- ja muud kulud hageja kanda. Kostja sai parkimiskorra rikkumisest teada veebruaris 2022, mis on pea 3 aastat pärast sündmuse aset leidmist. Kostja ei ole antud aja jooksul saanud hagejalt teateid ei ametlikule postiaadressile ega e-posti aadressile. Hageja poolt esitatud tõend on väär ja eksitav, sest fotol on kostjale tundmatu sõiduk Ford IIIIII. Kostjale kuulus sel ajal sõiduk Mitsubishi FFFFFF. Hagis näidatud parkimisala kuulus korteriühistule Lauteri 1/Rävala 7, kus asus kostja juhatuse liikme korteriomand ja see oli kostja tegevuskohaks. Ühistus oli parkimine korraldatud korteri omaniku ja ühistu vahelise lepinguga, mille kohaselt parkimisõigus konkreetsele sõidukile anti pärast ettemaksu sooritamist ühistu arveldusarvele, märkides selgitusse sõiduki registreerimisnumbri ja parkimise perioodi. Kostja kinnitas, et ta on vaidlusalusel perioodil parkimise eest tasunud. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 25.04.2022 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras, et kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
2-22-105754
6.Maakohus tõi välja, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli vaidlusaluse sõiduki MITSUBISHI ASX numbrimärgiga FFFFFF omanik parkimistrahvi tegemise ajal 15.05.2019, samuti selle üle, et hageja poolt 15.05.2019 väidetava parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahv on kostja poolt tasumata. Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas kostja parkis 15.05.2019 hageja hallataval parkimisalal ja parkimistingimusi rikkudes ning kas nõue on hagi esitamise ajaks aegunud.
7.Maakohus analüüsis esmalt, kas hageja nõue on aegunud. Hageja esitas leppetrahvinõude 15.05.2019, mille maksetähtaeg oli 29.05.2019. Leppetrahv muutus sissenõutavaks 30.05.2019 ja aeguks seega 30.05.2022. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16.02.2022, s.o enne nõude aegumist. Seega ei ole hageja leppetrahvinõue kostja vastu aegunud.
8.Maakohus selgitas, et kehtiva lepingu olemasolu on hageja tõendamiskoormis vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 ja § 230 lg-le 1. Hageja ei ole tõendanud poolte vahel kehtiva lepingu, sh leppetrahvikokkuleppe, olemasolu. Hagi lisana 1 on hageja esitanud fotod kostja sõidukist ning hagi lisana 2 fotod KÜ Lauteri 1/Rävala 7, Tallinn parkimistingimustest. Maakohus leidis, et hagiavalduse lisas 1 toodud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et tegemist on hageja poolt opereeritava parkimisalaga. Samuti ei ole tõendatud, et lisas 2 esitatud fotol olevad märgid ja tingimused asetsesid ka lisas 1 toodud parkimisalal, kuhu oli pargitud kostja sõiduk. Hagi lisa 1 fotodelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk on soojemal aastaajal mingile alale teiste autode vahele pargitud, kuid seda, et sõiduk paikneb hageja väidetud KÜ Lauteri 1/Rävala 7 parkimisalal, asjas esitatud fotodelt tuvastatav ei ole. Seevastu hagi lisas 2 toodud fotodelt nähtub, et need on tehtud külmemal aastaajal ja ilmselt KÜ Lauteri 1/Rävala 7, Tallinn, s.o hageja hallataval parkimisalal, kuivõrd fotodelt nähtuvad parkimisala ja -tingimused, kuid mitte kostja sõiduk, vaid sõiduk Ford numbrimärgiga IIIIII, mille kuulumist kostjale hageja ei ole tõendanud. Maakohus leidis, et ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et kostjale kuuluv sõiduk numbrimärgiga FFFFFF parkis 15.05.2019 hageja poolt opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes.
9.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Maakohus määras, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg summas 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvide võlg ja 40 eurot sissenõudekulud. Kui ringkonnakohus leiab, et ei saa asja ise lahendada, palus hageja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses täielikult kostja kanda ning märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Hageja on tõendanud nii esimese astme menetluse kestel kui ka täiendanud käesolevas apellatsioonkaebuses seda, mis kuupäevast on antud tingimused parkimisalal kehtivad. Maakohus ei ole lähtunud vastavate lisade hindamisel kehtivast kohtupraktikast, mille järgi tuleb fotosid ja tõendeid hinnata kogumis. Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel
2-22-105754 kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks tema pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud.
12.Hageja lisas apellatsioonkaebusele ka 15.05.2019 tehtud parkimiskorraldaja foto, kui ta KÜ Lauteri 1/Rävala 7, Tallinn parkimisalale sisenes. Vastavale alale on ainult üks võimalik sissepääs, kuhu on hageja paigutanud äratuntavalt liiklusmärgi sellest, et tegemist on eraparklaga, kus kehtivad hageja kehtestatud tingimused. Hageja lisas väljavõtte leppetrahvi tegemisel tehtud foto GPS-koordinaatidest, mille on paigutanud kaardile. Leppetrahvi tegemise ajal on sõiduki salvestatud asukohaks märgitud 59°26'00.0"N 24°45'21.3"E ning see vastab KÜ Lauteri 1/Rävala 7 kinnistule. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja on kinnitanud, et sõiduk FFFFFF asus kõnealusel parkimisalal ning et sõidukil oli hagis märgitud ajal ja kohas parkimisõigus. Vastustaja seisukoht
13.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja märkis, et tema tegevuskoht oli korteriühistu Lauteri/Rävala7, kus ühtlasi asus ka ühe juhatuse liikme korteriomand. Parkimisala asus korteriühistu kinnisel territooriumil. Hageja esitatud lisa 7 olevalt fotolt on näha, et sõiduki armatuurlaual asetseb korteriühistu parkimistõend. Seega hageja tõendas, et kostjal oli parkimise ajal parkimisõigust. Menetluse edasine käik
14.Ringkonnakohus selgitas 18.01.2024 ja 15.02.2024 kirjades menetlusosalistele õiguslikku olukorda ja tegi kompromissettepaneku ning andis tähtaja seisukohtade või kompromissi esitamiseks.
15.Menetlusosalised esitasid 31.01.2024 ja 23.02.2024 enda seisukohad ning andsid teada, et kompromissini ei jõutud.
16.Ringkonnakohus võttis 08.03.2024 määruses seisukoha asjas esitatud tõendite vastuvõtmise kohta, samuti lahendas muud menetlusosaliste taotlused, määras pooltele viimased tähtajad seisukohtade ja menetluskirjade esitamiseks ning andis teada otsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Asjas on võimalik teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
18.Ringkonnakohus nõustub maakohtu õigusliku käsitlusega, mille kohaselt sõiduki paigutamisega tasulise ja/või lubadega parkimise alale sõlmitakse selle ala sissesõidu juures nähtaval olevatel (tüüp)tingimustel üürileping, mille ese on sõiduki ajutiseks hoidmiseks vajaliku ruumi (maa-ala) kasutusse andmine (edaspidi „parkimisleping“). Hageja heidab kostjale ette parkimislepingu alusel parkimisloata parkimist, st lepingu rikkumist ja nõuab sel alusel leppetrahvi.
2-22-105754
19.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled seega jätkuvalt selle üle, kas hagejal on õigus nõuda leppetrahvi põhjusel, et kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal parkimistingimusi rikkudes (puudus kehtiv parkimisluba).
20.Kolleegium leiab, et maakohus eksis tõendite hindamise reeglite vastu ja rikkus põhjendamiskohustust, kui leidis, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada 15.05.2019 kostja sõiduki parkimine hageja poolt opereeritavalt korteriühistu Lauteri1/Rävala7 territooriumil, mistõttu ei ole tõendatud ka parkimistingimuste rikkumine kostja poolt (vaidlustatud otsuse p 35). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna poolte esitatud asjaolud ja tõendid sellise järelduse tegemiseks alust. Seejuures ei oma sõiduki registrimärgiga nr IIIIII paiknemine parkimisalal asjas tähtsust, sest hageja ei soovinud ilmselt esitatud fotoga tõendada kostja sõiduki paiknemist, vaid parkimistingimusi tähistava infotahvli asetsemist parkimisalal (dtl 74).
21.Asja materjalist nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja sõiduki registrimärgiga FFFFFF omanik. Praegusel juhul ei ole kostja ei väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik. Kirjeldatud olukorras saab hageja nõuda parkimislepingust tulenevate kohustuste täitmist sõiduki omanikult või vastutavalt kasutajalt.
22.Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus jättis tähelepanuta kostja kinnituse, et sõiduk FFFFFF asus kõnealusel parkimisalal, kuid kostja vastuväite kohaselt oli sõidukil hagis märgitud ajal ja kohas parkimisõigus (dtl 90). Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 231 lg 2 alusel, et sõiduk registrimärgiga FFFFFF oli 15.05.2019 leppetrahvi tegemise ajal pargitud korteriühistu Lauteri1/Rävala7 parkimisalale (dtl 227). Nimetatud parkimisala parkimislepingu tingimuste p 4 kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast (dtl 38). Arvestades kostja väiteid, et vaidlusalusel sõidukil oli parkimisõigus antud alal, sest vastavalt korteriomaniku ja ühistu kokkuleppele anti parkimisõigus konkreetsele sõidukile pärast ühistu arvelduskontole ettemaksu tasumist (dtl 90), pidi kostjale olema teada, et hagis näidatud parkimisala on Lauteri 1/Rävala 7 korteriomanike kaasomandi esemeks ning parkimine on korraldatud selliselt, et seal parkimiseks on vaja korteriühistu poolt väljastatud parkimisluba. Hageja esitatud fotolt nähtub, et kostja sõiduki armatuurlauale oli asetatud autole registrinumbriga FFFFFF väljastatud parkimisluba, kus kehtivat parkimisõigust tähistasid KÜ templi jäljendid 2019. a jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli kohal. Ringkonnakohus tuvastas, et sõiduk registrimärgiga FFFFFF oli pargitud vaidlusalasele parkimisalale 15.05.2019, kuid parkimisõiguse tõendamiseks kasutatud parkimisloalt ei nähtu sõiduki registrimärgiga FFFFFF parkimisõigust tähistavat KÜ templi jäljendit 2019. a mai kohal. Arvestades, et 15.05.2019 autole registrinumbriga FFFFFF väljastatud kehtivat parkimisluba armatuurlaual või autoklaasil ei olnud, rikkus kostja parkimislepingut. Seejuures ei oma tähtsust, et kostja eest oli korteriühistule vaidlusaluse perioodi eest parkimise eest ettemaksu makstud, sest hageja sai lähtuda vaid parkimisloast, millelt parkimisõigus 2019. a mai eest ei nähtunud.
22.1.Kolleegium märgib lisaks, et Tallinn, Lauteri1/Rävala7 korteriühistu ja hageja vahel 01.11.2011 jõustunud tähtajatuna sõlmitud käsunduslepinguna pealkirjastatud kokkuleppe p 6.1 järgi on käsundisaajal õigus määrata ja sisse nõuda leppetrahv territooriumil parkiva sõiduki omanikule või kasutajale, kelle sõidukil puudub käsundiandja poolt väljastatud parkimisluba. Seejuures ei kohustu käsundisaaja täiendavalt kontrollima parkimise õigsust (dtl 215).
2-22-105754
22.2.Riigikohus on selgitanud, et teenusepakkujaga lepingu sõlmimine kaasomandi esemeks oleval parkimisalal parkimise korraldamiseks on tavapärase valitsemise küsimus, mille üle saavad korteriomanikud otsustada üldkoosolekul häälteenamuse alusel (KrtS § 35 lg 1). Mh saab tavapärase valitsemise raames täpsustada parkimisala kasutamise korda, et lihtsustada parkimist korraldava teenusepakkuja tööd, kehtestades nt parkimiskaartide süsteemi parkimisala kasutusõiguse (korteriomaniku staatuse) tõendamiseks. Viimase tõendamata jätmine ei välista siiski korteriomaniku seadusest tulenevat õigust parkimisala kasutada ega anna alust järeldada korteriomaniku tahet teenusepakkujaga parkimislepingu sõlmimiseks (RKTKm 21.02.2024, nr 2-22-100795, p 13.4, vt ka p 12). Kostja on küll väitnud, et korteriühistus Lauteri1/Rävala7 asus kostja juhatuse liikme korteriomand ning oli ka kostja tegevuskohaks (postiaadress), kuid ei ole seda vaatamata ringkonnakohtu vastavasisulistele selgitustele tõendanud (dtl 230-231).
23.Kuna kostja ei tõendanud, et sõiduki parkimisel 15.05.2019 hageja opereeritaval parkimisalal oli sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andev kehtiv parkimisluba ega seda, et tal olnuks õigus kasutada parkimisala ilma parkimisloata (nt seadusest tulenev õigus korteriomandit kasutava isikuna kaasomandi esemeks olevat parkimisala kasutada), siis saab järeldada, et kostja väljendas oma sõidukit parkimisalale parkides tahet sõlmida hagejaga parkimisleping, kuid rikkus selle tingimusi, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 30 eurot. Ringkonnakohus märgib lisaks, et hageja teavitas kostjat leppetrahvinõudest selliselt, et pani sellekohase teate sõiduki kojamehe vahele, ning tegi sellest foto. Riigikohtu praktika järgi on see mõistlik viis leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo 05.06.2019, nr 2-17-117146, p 12). Teate hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi lepingutingimusi rikkunud pool.
24.Kuna hageja võib nõuda viivist ja kostja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses, tuleb rahuldada hageja VÕS § 1131 lg 1 alusel esitatud 40 euro suuruse sissenõudmiskulude saamise nõue. Kolleegium selgitab, et osundatud sätte kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses alati, kui tal on õigus nõuda viivist. Nõude eelduseks ei ole tegelik kahju tekkimine.
25.Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja rahuldab hagi. Menetluskulude jaotus
26.Kuivõrd kolleegium rahuldab hageja apellatsioonkaebuse ning tühistab maakohtu otsuse, tuleb maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
27.Riigikohus on selgitanud, et ei ole mõistlik tõlgendada TsMS § 174 lg-d 3 ja 5 koostoimes selliselt, et kõrgema astme kohus peab kindlaks määrama ka alama astme kohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse olukorras, kus ta muudab alama astme kohtu otsust sel määral, et sellega kaasneb menetluskulude jaotuse muudatus, või teeb ise uue, osaliselt või täielikult vastupidise otsuse (RKTKo 13.06.2018, 2-15-8794, p 14). Eeltoodust lähtuvalt ei määra kolleegium kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid maakohtus ja ringkonnakohtus. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.