Harju Maakohus Ahti Kuuseväli 28. märts 2024. a, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn) Tsiviilasja number 2-22-122604 Tsiviilasi Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi Narusbek Fotodisain OÜ vastu leppetrahvidest tuleneva võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 80 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing
EUROPARK
ESTONIA
esindajad (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Kostja Narusbek Fotodisain OÜ (registrikood 11035421), seaduslik esindaja A. N. Asja läbivaatamise viis Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvinõudest tulenev võlgnevus summas 21,5 eurot.
3.Jätta menetluskulud 27% ulatuses kostja kanda ja 73% ulatuses hageja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 205,63 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemise selgitus
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Europark OÜ esitas hagi Narusberk Fotodisain OÜ vastu leppetrahvide kogusummas 40 eurot ja sissenõudekulude summas 40 eurot nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on põhinõude aluseks 2 parkimislepingu rikkumine: 1) 27.12.2019, Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), Tallinn, leppetrahvinumber 1482 7121 9165 3093, maksetähtaeg 10.01.2020, võlgnevuse summa 10 eurot. 2) 28.01.2022, Punane 50/52 , Tallinn, leppetrahvinumber 1412 8012 2150 5439, maksetähtaeg 11.02.2022, võlgnevuse summa 30 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu hagi leppetrahvidest tuleneva võlgnevuse sissenõudmiseks, kuivõrd kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal. Hagiavalduse kohaselt kostjale kuuluvat sõidukit pargiti hageja hallatavatesse parklatesse parkimistingimusi rikkudes, kuivõrd parkimine parkimisaladel EP 95 ja Punane 50/52 territooriumil on tasuline, kontrollides ei tuvastanud parkimiskorraldaja sõiduki parkimisõigust, sest parkimise algusaeg oli fikseerimata. Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki XXX kojamehe vahele. Iga leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summas 40,00 eurot on kostja poolt jäetud tasumata. Lisaks leppetrahvidele nõuab hageja kostjalt sissenõudekulude summas 40 eurot hüvitamist, kuivõrd hageja on saatnud kostjale korduvaid meeldetuletuskirju ning teinud päringu sõiduki omaniku väljaselgitamiseks.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja põhilised vastuväited mõlemale leppetrahvile: -
Kostja ei olnud teadlik, et tegemist on parklaga, kuivõrd tema ei näinud parkimistingimusi kajastavat infotahvlit.
-
Hageja ei ole tõendanud, et hagiavaldusele lisatud fotod on tehtud leppetrahvide väljastamise ajal ja kohas, kuivõrd piltidel puuduvad GPS koordinaadid. Fotodelt ei ole selgelt tuvastatav kostja sõiduk ning selle paiknemine väidetavatel parkimisaladel.
3.Kohus täitis 04.03.2024 kohtumäärusega selgituskohustust ja teavitas kohtuotsuse avalikustamise aja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab hagi osaliselt.
5.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
5.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
9.Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20); b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);
c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2); Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.
10.Kohtul tuleb seega analüüsida järgmist: (I) kas kostja on sõlminud hageja poolt näidatud kuupäevadel parkimislepingud (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning kas ja/või millised parkimistingimused kehtisid nimetatud kuupäevadel vaidlusalustel parkimisaladel) (II); kas kostja on parkimislepingut rikkunud (III); kas hageja on esitanud kostjale leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise tuvastamist (IV); samuti, kas on alust leppetrahvi vähendamiseks (V).
11.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal (Transpordiameti väljavõte, dtl 215). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et parkimise korraldajal on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata. Kostja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Seega loeb kohus menetlusse esitatud tõenditega tuvastatuks, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik või vastutav kasutaja vähemalt alates 27.12.2019, s.o leppetrahvide väljastamise ajal.
12.Kohus analüüsib järgnevalt mõlemat leppetrahvi eraldi. 1) 27.12.2019, Maxima, Smuuli 9 (EP95, 1218), Tallinn, leppetrahvinumber 1482 7121 9165 3093, maksetähtaeg 10.01.2020, võlgnevuse summa 10 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et aadressil Maxima, Smuuli 9, Tallinn asub hageja opereeritav parkimisala (EP95, 1218). Hageja on selle tõendamiseks esitanud fotod (dtl 197-206 ja dtl 369-383), mille kohaselt asuvad Maxima poe ees, parklas ning parkimisalale sissesõiduteel infotahvlid parkimistingimustega. Eeltoodu alusel tekib parkimisalale sõitjal kohustus VÕS § 8 lg 1, 2, § 76 lg 1, 2, § 271 järgi maksta hagejale tasu tsoonis EP95 parkimise eest. Sõiduki parkimisega sõlmiti poolte vahel parkimisleping, millel on VÕS § 271 tunnused (Riigikohtu 26. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 158 järgi võib lepingut rikkunud poolelt nõuda kokkulepitud leppetrahvi tasumist. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hagejal on enda opereeritavas parklas asukohaga Smuuli 9, EP95 õigus nõuda leppetrahvi parkimistingimuste rikkumise korral. Parkimistingimused alal EP 95 on esitatud tõendi kohaselt loetavad ning seostatavad parkimisala asukohaga (fotodelt nähtub äratuntavalt Maxima kauplus, parkimist korraldavatel märkidel on näidatud ära ala EP95 ja parkimistingimused on parkimisalal nähtavad mitmes kohas). Parklasse siseneval sõidukijuhil on võimalik parkimistingimustega tutvuda. Hageja parkimistingimuste (dtl 372 ja 376) p 1 kohaselt sõlmitakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja parklakorraldaja vahel leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustele vastavalt. Tingimuste p 4 kohaselt peab olema parkimist lubav
dokument nähtaval kohal (v.a kui parkimise eest on tasutud mobiilselt) ning p 8 kohaselt on parklakorraldajal õigus nõuda parkimislepingu rikkumise korral leppetrahvi kuni 60 eurot. Kostja pole vaidlustanud, et parkimistasu oli maksmata ning et ta oli 27.12.2019 sõiduki XXX vastutav kasutaja. Ka pole kostja väitnud ega tõendanud, et sõidukit parkis keegi teine. Fotodelt on näha, et trahvinõue on paigutatud sõiduki esiklaasile (dtl 175 jj), mis on tavapärane ja kohtupraktikas toetatud leppetrahvinõude esitamise viis TsÜS § 70 mõttes. Sõidukist tehtud fotode võrdluse põhjal pole põhjust kahelda, et kõnealune foto on tehtud sõidukist XXX leppetrahvi väljastamise ajal (piltidel on nähtav nende tegemise kellaaeg ja kuupäev, dtl 175-184). Lisaks on hageja esitanud tõendina fotode algandmed, sh GPS-andmed (dtl 325), mis kinnitavad hageja väiteid sõiduki asukoha ja piltide tegemise aja osas. Kohus loeb seega tõendatuks, et hageja nõudis leppetrahvi tasumist lepingu rikkumise päeval ega ole sellega viivitanud. Sõiduki paiknemine, värvus, kerekuju ja puhtusaste on sama kõigil fotodel. Samuti nähtub hageja poolt esitatud fotodelt (nt dtl 175 ja 177), et fotode taust on samane fotodega, mis on tehtud parkimisalast suures plaanis (fotode taustal paistab liiklusmärk ja sõidutee kurv, madal hele tehnohoone ning metallist trepikäsipuu pruuni hoone ees). Seega loeb kohus tõenditega tuvastatuks, et kostja sõiduk parkis leppetrahvi väljastamise ajal Smuuli 9 parklas. Eelnevast tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv parkimisleping. Kostja ei ole vaidlustanud parkimislepingute tingimusi. Vaidlusaluse parkimislepingu kohaselt oli hagejal õigus parkimistingimuste rikkumise korral nõuda leppetrahvi 60 eurot. Hageja on parkimislepingu rikkumise eest (parkimistasu maksmata jätmise eest) nõudnud leppetrahvi 10 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et leppetrahvide määramine oli alusetu (nt seetõttu, et kostja ei rikkunud parkimisel kokkulepitud parkimistingimusi, st parkimise eest oli tasutud). Kostja ei ole tõendanud, et esile toodud parkimisaladel on teistsugused parkimistingimused või, et parkimisalale pääseb ja seal on võimalik parkida ka parkimistingimustest teada saamata. Kuivõrd kostja parkis hageja poolt opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja parkimislepingu rikkumise eest ettenähtud leppetrahvi kogusummas 10 eurot.
12.2) 28.01.2022, Punane 50/52 (1455), Tallinn, leppetrahvinumber 1412 8012 2150 5439, maksetähtaeg 11.02.2022, võlgnevuse summa 30 eurot. Kohus loeb tõendatuks, et aadressil Punane 50/52 asub hageja opereeritav parkimisala. Hageja on selle tõendamiseks esitanud foto (dtl 210) mille kohaselt asub kauplusehoone parkimisala sissesõidu ees infotahvel parkimistingimustega. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, millised parkimistingimused kehtivad Punane 50/52 parkimisalal ja millised olid need leppetrahvi väljastamise ajal 28.01.2022. Hageja on kohtule esitanud mitmeid tõendeid (fotod dtl 207-214 ja dtl 384-396) Punane 50/52 parkimisala kohta. Üheltki fotolt ei nähtu loetavalt parkimistingimusi, mis kehtisid parkimisalal. Ainsat tõendit (foto), mis kajastab väidetavaid parkimistingimusi 28.01.2022 Punane 50/52 parkimisalal (dtl 386) ei ole võimalik ruumiliselt paigutada Punane 50/52 alale. Fotolt nähtuvad parkimistingimused, mis on pildistatud lähedalt, foto paremalt äärelt nähtub madal maja, prügikonteinerid ning maja külge kinnitatud tähed TST. Võrreldes nimetatud fotot teiste hageja poolt esitatud tõenditega Punane 50/52 parkimisalast, ei ole kohtu hinnangul seostatav, et viidatud foto parkimistingimustest on tehtud Punane 50/52 parkimisalal. Sellest johtuvalt, ei ole hageja tõendanud, millised parkimistingimused viidatud parkimisalal kehtivad.
Kohus märgib samuti, et isegi kui dtl 386 nähtavad parkimistingimused oleks ruumiliselt seostatavad Punane 50/52 parkimisalaga, ei teki kohtul veendumust, et nimetatud tingimused kehtisid ka leppetrahvi väljastamise ajal. Nimelt on parkimistingimuste kohaselt parkimistingimuste rikkuja kohustatud parkimiskorraldajale tasuma leppetrahvi summas 35 eurot. Kostjale 28.01.2022 väljastatud leppetrahvil (dtl 185) on märgitud, et parkimistingimuste rikkuja kohustatud parkimiskorraldajale tasuma leppetrahvi summas 30 eurot. Seega on hageja esitatud tõendid vastuolulised. Kohtu hinnangul tuli hagejal tõendada, millised lepingutingimused kehtisid 28.01.2022, eelkõige esitada loetavad fotod parkimislepingu tingimustest parkimisalal Punane 50/52, kuid ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, millised parkimistingimused kehtisid leppetrahvi nr 1412 8012 2150 5439 väljastamise ajal. Kuivõrd kohus on eelpool tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, millised parkimistingimused kehtisid leppetrahvi 1412 8012 2150 5439 väljastamise ajal, ei saa hageja nõuda nende rikkumise eest VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt leppetrahvi maksmist, kuna see tingimus pole lepingu tingimus (ei saanud lepingu osaks). Eeltoodu tõttu jääb hageja nõude leppetrahvi 1412 8012 2150 5439 välja mõistmiseks rahuldamata.
13.Sissenõudekulude nõue. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitamist 40 euro ulatuses. Sissenõudekulu osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohtueelselt saatis EP 14.04.2021 ja 12.04.2022 e-kirja teel meeldetuletuskirjad (dtl 216-219) kostja aadressile XXX ning 01.06.2022 aadressile XXX. Kostja nõudekirjadele ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja soovib kostjalt välja mõista sissenõudekulud kokku summas 40 eurot kahe leppetrahvi väljastamise eest. Hageja on märkinud, et sissenõudekulude summa koosneb Transpordiametile tehtud päringutest ning meeldetuletuskirjade saatmisest. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda leppetrahvi nr 1412801221505439 (28.01.2022, Punane 50/52) nõudmise eest VÕS § 113.2 lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulusid, sest viimane eeldaks, et hagejal oleks õigus nõuda leppetrahvi. Eelnevast tulenevalt analüüsib kohus sissenõudekulude nõuet ja selle suurust vaid leppetrahvi nr 1482 7121 9165 3093 väljastamise osas. Hageja on kohtule esitanud kaks meeldetuletuskirja, mille on saatnud leppetrahvi nr 1482 7121 9165 3093 osas kostjale e-posti aadressidele XXX 14.04.2021 (dtl 216) ja XXX 01.06.2022 (dtl 219). Nimetatud meeldetuletuskirjades on hageja avaldanud ka sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvad kulud, mis 14.04.2021 saadetud kirja puhul oli 1,5 eurot ning 01.06.2022 saadetud kirja puhul 10 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus leppetrahvi nr 1412801221505439 (28.01.2022, Punane 50/52) nõudmisega seonduvateks sissenõudekuludeks 11,5 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagiavaldusega rahuldati 27% hageja nõudest, tuleb 27% menetluses kantud põhjendatud menetluskuludest jätta kostja kanda ning 73% hageja kanda.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Kohus andis pooltele 04.03.2024 kohtumäärusega tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja on märkinud, et tema menetluskulud on kokku summas 80 eurot (dtl 405). Kostja on märkinud õigusabi kestuseks 4 tundi, 20€/tund, õigusabi sisu: fotode tegemine, dokumentide koostamine Narusbek Fotodisain OÜ kulul).
17.Kohus jätab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata, kuivõrd kohtu hinnangul kostjal puuduvad TsMS § 144 märgitud kulud. Kohus märgib, et menetlusosaliste esindajate kuluks saab olla teise isiku esindamise eest menetluses kantud kulu. Kui menetlusosaline on menetluses enda seisukohti ise avaldanud, ei ole tegemist esindamisega ning seetõttu ei ole tegemist ka TsMS § 144 punktis 1 märgitud menetluskuluga. Nimetatud seisukohta toetab ka kohtupraktika (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 13.12.2017 otsus tsiviilasjas 2-15-19042, p. 13.2), mille kohaselt lepinguline esindaja on TsMS § 175 lg 1 teise lause järgi menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Praeguses asjas on kostja osalenud TsMS § 218 lg 4 esimese lause mõttes isiklikult oma seaduslikuks esindajaks oleva juhatuse liikme kaudu (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1; Riigikohtu 18. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14, p 13). Kostja seadusliku esindaja kulusid ei saa hagejalt välja mõista.
20.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tema menetluskuludeks on riigilõiv summas 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud 5h 50 min eest summas 641,6 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht vastavad 5,5 tunnile õigusabi osutamisele ning leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja lepingulise esindaja töötunni hind on 110 eurot tunnis. Hageja palub välja mõista õigusabikuludena 641,6 eurot hagimenetluses ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse eest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist leppetrahvist tuleneva võla nõude vaidlusega. Tegemist on keskmiselt keeruka asjaga, keskmiselt mahukama asjaga, kui tavapäraselt lihtmenetluses arutatavad samasisulised asjad. Hageja on esitanud kohtule keskmise mahukusega hagiavalduse koos lisade ja tõenditega. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hageja õigusliku positsiooni kujundamisel, hagiavalduse koostamisel, kohtunõuetele vastamisel, kostja vastuväidetele vastamisel ning tõendite kogumisel ja esitamisel 5,5 tundi. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks 761,6 eurot, millest kostja kanda jääb 27%, s.o 205,63 eurot. Kohus mõistab välja hageja kasuks
menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
21.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ahti Kuuseväli
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.