OÜ Aktiva Finance Group hagi K K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
4725,53 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood: 10746479, asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema, e-posti aadress: [email protected] Kostja: K K, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx Lihtmenetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista K K (K) Aktiva Finance Group OÜ kasuks kostja ja Coop Finants AS vahel 13.01.2021 ja 16.05.2021 sõlmitud laenulepingute nr xxxx ja xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 1405,72 eurot, intressivõlgnevus 11,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 31,03 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot ning täiendav viivis alates 16.01.2024 põhinõudelt 1405,72 eurolt VÕS § 94 lg 1 alusel seadusjärgses intressimääras kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi K Ke vastu põhivõlgnevuse 1691,25 euro, haldustasu 15 euro, sissenõudmiskulude 30 euro, intressivõlgnevuse 306,28 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 391,43 euro nõuetes rahuldamata.
5.Välja mõista K K (K) Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud summas 315,04 eurot ning menetluskuludelt 315,04 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras
kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue 1.Coop Finants AS (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 13.01.2021 laenulepingu nr xxxx ja 16.05.2021 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu. Mõlemas lepingus lepiti kokku, et intressimäär on 24,9% aastas ja krediidikulukuse määr oli lepingu nr xxxx järgi 30,73% aastas ning lepingu nr xxxx krediidikulukuse määraks oli 29,66% aastas. Kostja ei täitnud laenulepingute maksegraafikutest tulenevalt kohustusi tähtaegselt. 30.05.2023 saatis krediidiandja kostjale hoiatuse ja kostjale anti täiendav tähtaeg, so 22.06.2023 mõlemast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja kohustusi hoiatusest sõltumata ei täitnud ja krediidiandja ütles mõlemad lepingud üles 29.06.2023. Krediidiandja loovutas 30.06.2023 eelmärgitud lepingutest tulenevad nõuded hagejale. Hageja oli seisukohal, et kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust ja tegi kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja tuvastas, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitas hageja tõendina otsustusprotsessi parameetrid (hagi lisad 7 ja 8). Kostja sai lepingu nr xxxx alusel laenu summas 2000 eurot. Kostjalt tasus endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 385,97 eurot. Lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus on summas 1614,03 eurot. Lepingu nr xxxx alusel sai kostja laenu summas 1800 eurot. Kostjalt tasus endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 275,06 eurot. Lepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus on summas 1524,94 eurot. Lisaks on kostja hagejale tasunud 42 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlgnevus summas 3096,97 eurot (3800385,97-275,06-42). Kostjal on intressivõlgnevus alates 25. osamaksest, so 10.02.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 29. osamakseni so 10.06.2023 summas 163,23 eur (33,49+33,08+32,66+32,22+31,78). Kostja intressi tasunud ei ole. Kostjal on intressivõlgnevus alates 21. osamaksest, so 10.02.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud
25.osamakseni so 10.06.2023 summas 154,70 eur (31,64+31,30+30,95+30,59+30,22). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 317,93 (163,23+154,70) eurot. Vastavalt 12.05.2022 sõlmitud lepingule (hagi lisa 1-2) ja maksegraafikule (hagi lisa 1 lk 6-7 ja hagi lisa 2 lk 7-8) oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingute kohaselt 1,50 eurot kuus. 29.06.2023 lepingute ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata mõlema lepingu haldustasud summas 15 eurot (periood 10.02.2023-10.06.2023; 5 x 1,50+ 5 x 1,50). Lepingutest nr xxxx ja nr xxxx tulenevalt nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulusid 50+50=100 eurot (10.08.2023, 07.09.2023, 29.11.2023 meeldetuletuskirjad, so 25+5+5= 35 eurot; 24.08.2023, 18.09.2023, 29.11.2023; 25+5+5= 35 eurot; 15 +15= 30 eurot on seotud makseviivitusega tekkinud kulud). Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust summas 422,46 eurot (põhinõudelt 3096,97 eurolt; viivisemäär 24,9% aastas, periood 30.06.2023-15.01.2024). Kokkuvõtvalt palub hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 3096,97 eurot, intressivõlgnevus 317,93 eurot,
haldustasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 422,46 eurot ning täiendav viivis alates 16.01.2024 24,9% aastas põhinõudelt 3096,97 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
Kostja vastuväited
2.19.01.2024 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud KÄPO vahendusel 26.01.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 09.02.2024 hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 19.01.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).
5.Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) pis 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt lahendab kohus asja sisulise otsusega.
6.Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-150383 OÜ Aktiva Finance Group hagi K K vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 3096,97 eurot, intressivõlgnevus 317,93 eurot, haldustasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 100 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 422,46 eurot ning täiendav viivis alates 16.01.2024 24,9% aastas põhinõudelt 3096,97 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.
7.19.01.2024 menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud KÄPO vahendusel 26.01.2024. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 09.02.2024 hagile vastanud.
8.Hageja nõuded tulenevad kostja ja Coop Finants AS vahel 13.01.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja 16.05.2021 laenulepingust nr xxxx. Kuna Coop Finants AS sõlmis krediidilepingud oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub
andma tarbijale krediiti või laenu.
9.Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus antud juhul hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. Tsiviilasjas nr 2-21-119187 on Tallinna Ringkonnakohus 07.10.2022 otsuse punktis 12.9 märkinud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb laenutaotleja krediidivõimelisust hinnata enne iga uue tarbijakrediidilepingu sõlmimist. Krediidiandja ei saa varasemate kohustuste täitmisest eeldada, et tarbija on suuteline täitma ka uuest krediidilepingust tulenevaid kohustusi, eriti kuna tarbija krediidivõimelisuse aluseks olevad asjaolud võivad ajas muutuda“.
10.22.12.2023 puuduste määruses andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kostja oli krediidilepingute sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõuete osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Hageja ei ole ümberarvestusi teostanud.
11.Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas esitanud kohtule tõenditena hagi lisad 7 ja 8 (otsustusprotsesside parameetrid). Kohus leiab, et hagi lisades 7 ja 8 (otsustusprotsesside parameetrid) ja hagis esitatud selgitused ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ja mille põhjal ei ole võimalik veenduda, et kostja oli enne mõlema krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole kostja igakuiseid sissetulekuid ja kohustusi tegelikkuses enne krediidilepingute sõlmimist kontrollinud ja pangakontoväljavõtet krediidiandja kostjalt nõudnud ei ole. Niisamuti ei ole hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet, kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks, esitanud. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).
12.Laenulepingu nr xxxx alusel andis Coop Finants AS kostjale laenu summas 1960 eurot (hagis märgitult 2000 eurot), mis on tõendatud 14.01.2021 maksekorraldusega ning laenulepingu nr xxxx alusel andis Coop Finants AS kostjale laenu 1800 eurot, mis on tõendatud 17.05.2021 maksekorraldusega. Mõlemad laenulepingud on erakorraliselt üles öeldud 29.06.2023, millele eelnes kostjale lepinguliste kohustuste täitmiseks 30.05.2023 hoiatuse saatmine (so täiendav tähtaeg 22.06.2023). Mõlemast laenulepingust tulenevad nõuded on 30.06.2023 loovutatud hagejale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb lugeda kostja tagasimaksed põhinõude katteks. Laenulepingu nr XXXX katteks on kostja teinud tagasimakseid kogusummas 1339,08 eurot (krediidiandjale 385,97 eurot, hagejale 21 eurot, haldustasu krediidiandjale 36 eurot (24 osamakset x 1,50=36 eurot); intressimaksed krediidiandjale 896,11 eurot (1-24 osamakseni). Laenulepingu nr xxxx katteks on kostja teinud tagasimakseid kogusummas 1015,20 eurot (krediidiandjale 275,06 eurot, hagejale 21 eurot, haldustasu maksed krediidiandjale 30 eurot (20 osamakset x 1,50=30 eurot); intressimaksed krediidiandjale 689,14 eurot (1-20 osamakseni). Kuivõrd kostja on laenulepingut nr xxxx ja laenulepingut nr xxxx VÕS § 76 tähenduses rikkunud, siis on hageja põhinõue 1405,72 eurot põhjendatud (lep nr xxxx 1960-1339,08=620,92 eurot; lep nr XXXX 1800-1015,20=784,80 eurot; kokku on põhjendatud põhinõue 620,92+784,80=1405,72 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude summas 1691,25 eurot (3096,97-1405,72=1691,25 eurot).
13.Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab lepingust nr XXXX tulenevalt intressivõlgnevust summas 163,23 eurot (intressimäär 24,9% aastas, periood 10.02.2023-10.06.2023) ja lepingust nr XXXX tulenev intressivõlgnevus on summas 154,70 eurot (intressimäär 24,9% aastas, periood 10.02.2023-10.06.2023). Intressinõue on kokku summas 317,93 eurot. Lepingud öeldi erakorraliselt üles 29.06.2023. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja intressikalkulaator.ee kohaselt on põhjendatud intressinõue summas 11,65 eurot (põhinõudelt 1405,72 eurolt, periood 10.02.2023-10.06.2023, seadusjärgne intressimäär 2,5% aastas; 0.006849 päevas). Kohus jätab seega hageja intressinõude summas 306,28 eurot (317,93-11,65=306,28 eurot) rahuldamata.
14.Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tühiseks, siis
jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust summas 422,46 eurot (põhinõudelt 3096,97 eurolt, intressimääras 24,9% aastas, periood 30.06.2023-15.01.2024). Kohus märgib, et erinevalt hagis märgitust on mõlemas laenulepingus tingimusena ettenähtud, et lepingujärgne viivisemäär on 24% aastas, aga mitte 24,9% aastas. VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses intressimääras on põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 31,03 eurot (põhinõudelt 1405,72 eurolt, periood 30.06.2023-15.01.2024). Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 391,43 eurot (422,46-31,03=391,43 eurot). Hageja on esitanud ka täiendava viivise nõude alates 16.01.2024 põhinõudelt 3096,97 eurolt kuni põhinõude täitmiseni intressimääras (so 24,9% aastas), mis on TsMS § 367 alusel võimalik, kuid mitte lepingujärgses intressimääras, vaid VÕS § 94 lg 1 alusel seadusjärgses intressimääras. VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja haldustasu 15 eurose nõude.
15.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 100 eurot. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 70 eurot (so 10.08.2023 ja 24.08.2023 meeldetuletuskirjad 25+25=50 eurot; 07.09.2023, 18.09.2023, 2 meeldetuletuskirja 29.11.2023, so 4 x 5=20 eurot; 50+20=70 eurot). Sissenõudmiskulud 30 euro (15+15=30 eurot makseviivitusega tekkinud kulud) osas jääb hagi rahuldamata, kuivõrd hageja ei ole vastavas osas sissenõudmiskulude aluseks olevaid toiminguid tõendanud.
16.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja Coop Finants AS vahel 13.01.2021 ja 16.05.2021 sõlmitud laenulepingute nr XXXX ja XXXX alusel tekkinud järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1405,72 eurot, intressivõlgnevus 11,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 31,03 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot ning täiendav viivis alates 16.01.2024 põhinõudelt 1405,72 eurolt VÕS § 94 lg 1 alusel seadusjärgses intressimääras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1691,25 eurot, haldustasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, intressivõlgnevus 306,28 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 391,43 eurot.
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1256 eurot (sh riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 696 eurot). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot, täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs, hagiavalduse ettevalmistus ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine ning hagiavalduse kohtule esitamine 4 h x 169= 676 eurot. Õigusabikulud on arvestatud käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ja riigilõiv 560 eurot on põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 676 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) on asja keerukust ja mahtu ning esindaja juristi kvalifikatsiooni arvestades ebamõistlik. Põhjendatud tunnitasumääraks on 120 eurot käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks 820 eurot (õigusabikulu: 2 tunni tasu x 120 eur = 240 eurot, käibemaksuta, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu summas 20 eurot ja riigilõiv summas 560 eurot). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 61,58% ulatuses ja kostja kanda 38,42 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 315,04 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
19.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.