26. märts 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-2100
Tsiviilasi
Saue vald, Laitse küla, Lossi tee 9 // Laitse loss korteriühistu avaldus Laitse Star OÜ vastu majandamiskulude tasumise nõudes
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (korteriühistu)
Saue vald, Laitse küla, Lossi tee 9 // Laitse loss korteriühistu (registrikood 80494559, aadress Lossi tee 9, Laitse küla, Saue vald, 76302 Harju maakond) Lepinguline esindaja Ü K
Asjast puudutatud isik (korteriomanik)
Laitse Star OÜ (registrikood 12853305, aadress Lossi tee 9, Laitse küla, Saue vald, 76302 Harju maakond) Seaduslik esindaja juhatuse liige S M
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada osaliselt Saue vald, Laitse küla, Lossi tee 9 // Laitse loss korteriühistu (registrikood 80494559) avaldus.
2.Välja mõista Laitse Star OÜ-lt (registrikood 12853305) Saue vald, Laitse küla, Lossi tee 9 // Laitse loss korteriühistu (registrikood 80494559) kasuks 402 (nelisada kaks) eurot ja 68 (kuuskümmend kaheksa) senti.
3.Välja mõista Laitse Star OÜ-lt (registrikood 12853305) Saue vald, Laitse küla, Lossi tee 9 // Laitse loss korteriühistu (registrikood 80494559) kasuks viivis põhinõude 370 (kolmsada seitsekümmend) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 08.02.2024.a (kaheksandast veebruarist kahe tuhande kahekümne neljandal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 367 (kolmsada kuuskümmend seitse) eurot ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) senti.
4.Jätta rahuldamata Saue vald, Laitse küla, Lossi tee 9 // Laitse loss korteriühistu (registrikood 80494559) avaldus Laitse Star OÜ (registrikood 12853305) vastu reservkapitali 234,76 eurot, viivise 1,12 eurot ja sissenõudmiskulude 10 eurot tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata. 1 (5)
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Saue vald, Laitse küla, Lossi tee 9 // Laitse loss korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 07.02.2024 Harju Maakohtule avalduse Laitse Star OÜ (puudutatud isik, korteriomanik) vastu majandamiskulude tasumise nõudes. Kohus algatas 12.02.2024 määrusega hagita menetluse ja määras puudutatud isikule avaldusele vastamiseks tähtaja. Puudutatud isik ei vastanud avaldusele kohtu määratud tähtpäevaks.
2.Avaldaja põhjendab avaldust järgmiselt. Puudutatud isikule kuulub korteriomand asukohaga Saue vald, Laitse küla, Lossi tee 9 // Laitse loss. Avaldaja on korteriühistu, mille liikmeks puudutatud isik on korteriomanikuna. Korteriomanike 29.12.2023 üldkoosolek võttis vastu otsuse reservkapitali moodustamise, remondifondi ja halduskulude maksete suuruse kohta. Avaldaja väljastas puudutatud isikule 10.01.2024 arve reservkapitali 2024.a jaanuari osamakse 234,76 eurot, 2024.a jaanuari haldustasu makse 92,57 eurot ja 2024.a jaanuari remondifondi makse 277,71 eurot tasumiseks tasumise tähtajaga kuni 20.01.2024. Puudutatud isik ei ole arvet tasunud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult reservkapitali, haldustasu ja remondifondi maksete summas 605,04 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3,52 eurot, sissenõudmiskulude 40 eurot ja alates 08.02.2024 põhinõudelt 605,04 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses tasumist. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 614 lg 1 sätestab, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul kuuluvad menetlusosaliste hulka asjassepuutuvad korteriomanikud ja korteriühistu. Korteriomanik esitas puudutatud isiku vastu reservkapitali, remondifondi ja halduskulude tasumise nõuded, mis lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses. TsMS § 614 lg 1 järgi on menetlusosalisteks avaldaja, kelleks on korteriühistu ja puudutatud isik, kelleks on korteriomanik, kes korteriühistu hinnangul viivitab majandamiskulude tasumisega.
4.Kohus toimetas avalduse lisadega ja koos menetlusse võtmise määrusega puudutatud isikule kätte kättetoimetamisportaali (Käpo) kaudu 12.01.2024. Avaldusele vastamise tähtpäev oli 26.02.2024. Puudutatud isik ei vastanud avaldusele ega esitanud vastuväiteid kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on avaldus võimalik sisuliselt lahendada. Kohus leiab hinnates asja materjale ja esitatud tõendeid, et avaldus kuulub rahuldamisele.
2 (5)
5.Avaldaja põhjendab avaldust väitega, et avaldaja on korteriühistu, mille liikmeks on puudutatud isik. Kohtu hinnangul nähtub korteriühistute registri registrikaardi väljatrükist, et avaldaja on 12.01.2018 registrisse kantud korteriühistu aadressiga Saue vald, Laitse küla, Lossi tee 9 // Laitse loss ning registrikoodiga 80494559 (dtl 7). Kinnistusraamatu väljatrükist nähtub järgmine teave: kinnistusraamatus on avatud registriosa nr xxx, kuhu on kantud korteriomand asukohaga Harju maakond, Saue vald, Laitse küla, Lossi tee 9 // Laitse loss, mis moodustab xxx mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese mitteeluruum nr xxx, mille üldpind on 925,70 m2 ja mille tähistus plaanil on xxx. Kinnistusraamatu registriosa väljatrüki kohaselt on korteriühistu registrikood xxx. Korteriomanikuna on kinnistusraamatusse kantud korteriomanik (dtl 8). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et puudutatud isik on korteriomanikuna avaldaja liige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 mõistes.
6.KrtS § 48 sätestab, et korteriühistul peab olema reservkapital, mille suurus on vähemalt üks kaheteistkümnendik korteriühistu aasta eeldatavatest kuludest. Reservkapitali suuruse üle otsustab korteriomanike üldkoosolek. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 35 lg 2 p 5 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige järgmisi tegevusi kohase suurusega reservkapitali ja remondifondi loomine. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu reservkapitali 234,76 eurot tasumise nõude. Avaldaja põhjendab avaldust sellega, et korteriomanike 29.12.2023 üldkoosoleku otsusega on moodustatud reservkapital suurusega 5000 eurot. Avaldaja on soovinud tõendada reservkapitali moodustamise otsust korteriomanike üldkoosoleku protokolliga (dtl-d 11-16). Protokolli punktis 5 on märgitud järgmist: „Ettepanek: - Moodustada korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 48 kohane reservkapital suurusega 5000 eurot, mis tasutakse korteriomanike poolt 12 kuu jooksul. [---] Ettepaneku poolt on 5 korteriomanikku [---] Otsus: Moodustada korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 48 kohane reservkapital suurusega 5000 eurot, mis tasutakse korteriomanike poolt 12 kuu jooksul“ (dtl 14). Kohtu hinnangul ei nähtu protokollist ja selle lisast korteriomanike otsuse kehtetust või vastuolu seadusega. Kohtule ei ole avaldatud asjaolusid, millest saaks järeldada korteriomanike 29.12.2023 otsuse kehtetust või vastuolu seadusega. Kohus on seisukohal, et osanike otsus reservkapitali suurusega 5000 eurot moodustamise ja tasumise tähtaja 12 kuud määramise kohta on kehtiv. Kohus leiab, et KrtS § 40 lg 1 järgi on puudutatud isiku osa reservkapitalist 2816,59 eurot (5000:16 433x9257=2816,59), millest 1/12 on 234,72 eurot. KrtS § 41 lg 1 p 4 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb järgmistest osadest: reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus. KrtS § 41 lg 3 sätestab, et majanduskava kehtestab korteriomanike üldkoosolek. Korteriomanike otsusest ei nähtu, et reservkapital tuleb tasuda igakuiste osamaksetega. Avaldaja ei ole kohtule esitanud korteriomanike otsust, millega on kehtestatud KrtS § 41 lg 1 p 4 ja lg 3 mõistes majanduskava, mille järgi tuleb reservkapital tasuda igakuiste osamaksetega. Sellist korteriomanike otsust ei nähtu äriregistrist. Korteriomanikud on määranud 29.12.2023 otsusega reservkapitali tasumise tähtaja, milleks on 12 kuud. Seega on korteriomanikud kohustatud reservkapitali tasuma hiljemalt 30.12.2024 (VÕS § 82 lg 2, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et reservkapitali tasumise nõue ei ole 29.12.2023 korteriomanike otsuses sisalduvatel tingimustel muutunud sissenõutavaks. Reservkapitali tasumise nõue muutub korteriomanike 29.12.2023 otsuse kohaselt sissenõutavaks 30.12.2024. Seetõttu ei ole avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult reservkapitali tasumist. Kohus jätab avaldaja nõude puudutatud isiku vastu reservkapital 234,76 eurot tasumise nõudes.
7.Avaldaja nõuab puudutatud isikult 2024.a jaanuari remondifondi makse 277,71 eurot ja halduskulude 92,57 makse tasumist. Avaldaja põhjendab avaldust sellega, et korteriomanike 29.12.2023 üldkoosoleku otsusega on kehtestatud remondifondi maksete suurus 0,3 eurot ruutmeetrilt 3 (5)
kuus ning halduskulude maksete suurus 0,1 eurot ruutmeetrilt kuus (dtl 14). Protokolli punktis 6 on märgitud järgmist: „Remondifondimaksete suuruse kinnitamine [---] Ettepanek: [---] - Kehtestada remondifondimakse 0,30 eurot ruutmeetrilt kuus. [---] Ettepaneku poolt on 5 korteriomanikku [---] Otsus: Kehtestada remondifondimakse 0,30 eurot ruutmeetrilt kuus“ (dtl 14). Protokolli punktis 7 on märgitud järgmist: „Halduskulude suuruse kinnitamine [---] Ettepanek: [---] - Kinnitada halduskulude suuruseks 0,10 eurot ruutmeetrilt kuus. [---] Ettepaneku poolt on 5 korteriomanikku [---] Otsus: Kinnitada halduskulude suuruseks 0,10 ruutmeetrilt kuus“ (dtl 14). Kohtu hinnangul ei nähtu protokollist ja selle lisast korteriomanike otsuse remondifondi ja halduskulude suuruse kehtestamise kohta kehtetust või vastuolu seadusega. Kohtule ei ole avaldatud asjaolusid, millest saaks järeldada korteriomanike 29.12.2023 otsuse kehtetust või vastuolu seadusega. Kohtu hinnangul vastab otsus majanduskavale esitatavatele nõuetele. Otsus sisaldab remondifondi ja halduskulude igakuiste maksete suurust. Korteriomanike otsus ei sisalda tingimusi remondifondi ja halduskulude maksete tasumise tähtaja kohta. Avaldaja ei ole kohtule esitanud korteriomanike otsust, millega on kehtestatud KrtS § 41 lg 1 p 4 ja lg 3 mõistes majanduskava, millega on määratud remondifondi ja halduskulude maksete tasumise tähtajad. Sellist korteriomanike otsust ei nähtu äriregistrist. Seetõttu kohaldub KrtS § 41 lg 1, mille kohaselt tuleb ettemaksed tasuda ette. Eeltoodut arvestades on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult 2024.a jaanuari remondifondi ja halduskulu maksete tasumist. Puudutatud isikule langev remondifondi makse suurus on 277,71 eurot (0,3 eurot x 925,7m2=277,71 eurot) ning halduskulude makse suurus on 92,57 eurot (0,1 eurot x 925,7m2 = 92,57 eurot). Kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 370,28 eurot.
8.KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja nõuab puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise 3,52 eurot tasumist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt tuleb ettemaksed tasuda ette. Eeltoodust tulenevalt olid remondifondi- ja halduskulude maksed 20.01.2024 seisuga juba sissenõutavaks muutunud. Avaldaja nõuab viivise tasumist alates 20.01.2024. Avaldajal on õigus põhinõudelt 370,28 eurot nõuda kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses. Põhinõudelt 370,28 eurot VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses arvestatud viivis ajavahemiku 20.01.2024 kuni 07.02.2024 eest on 2,40 eurot. Kohus rahuldab seetõttu avaldaja nõude viivise tasumiseks osaliselt ning mõistab puudutatud isikult välja viivise 2,40 eurot ning jätab avalduse rahuldamata viivise 1,12 eurot tasumise nõudes (3,52-2,4=1,12). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja on taotlenud puudutatud isikult protsendina viivise väljamõistmist rahuldatud põhinõuete summalt alates 08.02.2024 kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise põhinõude 370,28 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 08.02.2024 kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 367,88 eurot (põhinõue 370,28 eurot-sissenõutavaks muutunud viivis 2,40 eurot = 367,88 eurot). Kohus ei mõista viivist välja põhinõuet ületavas osas, sest avaldaja ei ole tõendanud avaldajale kahju tekkimist põhinõude summat ületavas osas. 4 (5)
9.KrtS § 42 lg 2 p 1 sätestab, et kui korteriühistu võib nõuda viivist, võib ta nõuda korteriomanikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist sõltuvalt nõude suurusest kogusummas kuni 30 eurot, kui korteriühistu nõue on kuni 500 eurot. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult viivist. Seetõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult sissenõudmiskulude hüvitamist KrtS § 42 järgi. Korteriühistu nõude suurus on kuni 500 eurot. Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 30 eurot ning jätab avalduse sissenõudmiskulude 10 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
10.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus rahuldas avalduse osaliselt. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu osaliselt põhjendamatu taotluse. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.