2.Välja mõista kostjalt K. K.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 4 101 (neli tuhat ükssada üks) eurot ja 94 senti (sh autolaenu lepingust nr XXX ja selle muutmise kokkuleppest (lepingu uus nr XXX) tulenev põhinõue summas 3 910.02 eurot ja seadusjärgne intress summas 191.92 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 2 999.04 eurot, intressi 61.74 eurot, haldustasu 7.50 eurot, sissenõudmiskulude 49 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1 825.28 eurot ja viivise alates 03.12.2025 kuni põhinõude summas 7100.98 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 11.4% aastas osas.
4.Jätta menetluskulud 41% ulatuses kostja ja 59% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt K. K.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 482 (nelisada kaheksakümmend kaks) eurot ja 98 senti (so 41% riigilõivust 840 eurot ja õigusabikuludest 338 eurot). 1 (9)
2-25-20931
5.Välja mõista kostjalt K. K.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (482.98 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 595 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.04. detsembril 2025 esitas Aktiva Finance Group OÜ Viru Maakohtule hagiavalduse K. K. vastu põhivõlgnevuse 7 100.98 eurot, intressi 253.66 eurot, haldustasu 7.50 eurot, sissenõudmiskulude 49 eurot, viivise 1 825.28 eurot ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS XXX (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja K. K. (edaspidi kui kostja) sõlmisid 20.09.2020 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 10 000 eurot. Esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid 09.05.2023 kokkuleppe nr. XXX autolaenu lepingu nr. XXX muutmiseks. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli kostja võlgnevus summas 7 100.98 eurot. Kokkuleppega nr. XXX muudeti maksegraafiku tingimusi. Lepingu nr. XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 13,02% aastas ja intressimäär 11,4% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat (10 000 eurot), intressimäära (11,40 %), krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva (10.09.2026), osamaksete arv (72), laenulepingu sõlmimise tasu (200 eurot), igakuine lepingu haldustasu (0 eurot). Lepingu nr. XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 13,09 % aastas ja intressimäär 11,4 % aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud 09.05.2023 tasumisele kuuluvat krediidisummat (7 100.98 eurot), intressimäära (11,40 %), krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva (10.05.2029), osamaksete arv, laenulepingu sõlmimise tasu (25 eurot), igakuine lepingu haldustasu (2.50 eurot). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 08.08.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 31.08.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Ülesütlemise teatised olid edastatud kostja lepingujärgsele aadressile XXX, 46106 XXX. Ülesütlemise saatmise seisuga oli kostja võlas 10.06.2023, 10.07.2023, 10.08.2023 osamaksetega.
2.Laenulepingu nr. XXX alusel väljastati kostjale laenu summas 10 000 eurot. Kokkuleppe nr. XXX sõlmimise hetkel oli kostja võlgnevus summas 7 100.98 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus nr. XXX kokku lepitud maksegraafiku alusel 10.06.2023 – 10.05.2029. Kostjalt 2 (9)
2-25-20931 on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 2 899.02 eurot. Peale nõude loovutamist hagejale on kostjalt laekunud 1 euro, mille hageja arvestas vastavalt VÕS § 415 lg-le 2 sissenõudmisega seotud kulude katteks. Seega on tasumata põhiosa summas 7 100.98 eurot.
3.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 11,4% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.06.2023, 10.07.2023, 10.08.2023 kuni ülesütlemiseni s.o 31.08.2023 summas 253.66 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 253.66 eurot.
4.Vastavalt 9.05.2023 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. 31.08.2023.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.06.2023, 10.07.2023, 10.08.2023 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 7.50 eurot. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 7.50 eurot.
5.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 18.09.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 28.09.2023 a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 29.12.2023 a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
6.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 7 100.98 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 01.09.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 2.12.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 11,4% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1 825.63 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 7 100.98 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 03.12.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 11,4% aastas.
7.VÕS §-s 403 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Riigikohus on 31.01.2018 kohtuotsuses nr 2-14-21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist 3 (9)
2-25-20931 asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbija kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui krediidi taotlemisel on kostja esitanud hagejale ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja krediidianalüüs. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Pensioniregistrist. VÕS § 4034 lg-le 2 omandab esialgne võlausaldaja muuhulgas kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta taotluses. Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud: Tarbija kohustuste suurus, mis krediidiotsuse tegemisel arvesse võeti, nähtub tarbija esitatud krediiditaotluses. Sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtub krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Samuti arvestab Inbank krediidiotsuse tegemisel, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Krediidiandja eeldab, et tarbijatel on enda finantsseisundi kohta kõige täpsem informatsioon ning tarbijad esitavad krediidiandjale täpset ja tõest informatsiooni. Olukorras, kus tarbija esitab krediiditaotluses teadvalt valeandmeid oma sissetulekute ning kohustuste kohta, on tarbija rikkunud hea usu põhimõttest tulenevat kohustust teatada teist poolt asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Kui tarbija on krediiditaotluse esitamisel krediidiandjale esitanud ebaõigeid andmeid, ei saa krediidiandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.
8.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7 100.98 eurot, intressi 253.66 eurot, haldustasu 7.50 eurot, sissenõudmiskulud 49 eurot, viivise 1 825.28 eurot ja viivise alates 03.12.2025 kuni põhinõude summas 7100,98 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 11.4% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 1 178 eurot, sh riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 338 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
10.Viru Maakohus võttis 04.12.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on kohtudokumendid Kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel kätte saanud 04.12.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 4 (9)
2-25-20931
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
12.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
14.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) AS XXX ja kostja sõlmisid 20.09.2020 autolaenu lepingu nr XXX summale 10 000 eurot, intressimääraga 11.40% aastas, krediidi kulukuse määr 13.02%, tagasimaksed iga kuu 10. kuupäevaks, tagasimaksete arv 72, osamakse suurus 196.42 eurot, lepingutasu 200 eurot. 09.05.2023 sõlmisid pooled kokkuleppe autolaenu lepingu nr XXX, uueks lepingu numbriks sai XXX. Laenu/võlgnevuse summas 7 100.98 eurot, intressimäär 11.40% aastas, krediidi kulukuse määr 13.09%, tagasimaksed iga kuu 10. kuupäevaks, tagasimaksete arv 72, osamakse suurus 140.31 eurot, lepingutasu 25 eurot; 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingute alusel kasutas kostja laenu kokku 10 000 eurot. 4) Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 6 089.02 eurot (196.42 eurot x 31 tagasimakset); 4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates juunist 2023. a, seda vähemalt kolme, juuni, juuli ja augusti osamaksete tasumisega. 5) Kostjale saadeti 08.08.2023 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 31.08.2023 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 31.08.2023.
15.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse 5 (9)
2-25-20931 korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
16.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
17.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
18.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist 6 (9)
2-25-20931 teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt peamiselt avalikke registreid, sealjuures teinud sissetuleku kontrollimiseks päringu Pensioniregistrile. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole Pensioniregistri sissetulekuandmed piisav allikas hindamaks laenuvõtja tegelikku võimalikku finantsilist riskikäitumist. Seega asub kohus käesoleval juhul seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
19.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
20.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodil intressimäär alates 20.09.2020 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 kuni 30.06.2023 2.50% aastas ja 01.07.2023 kuni 31.08.2023 4% aastas.
21.Lepingute alusel kasutas kostja krediiti kokku 10 000 eurot. Tagasimakseid on kostja teinud kogusummas 6 089.02 eurot, millest hageja on lugenud põhiosa katteks 2 899.02 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 26.03.2025 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest hageja arvestuse kohaselt tasumata 7 100.98 eurot. Seadusjärgne intress (alates 20.09.2020 ehk krediidi kasutusele võtmise järgnevast päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 31.08.2023 on summas 191.92 eurot. Koos ümberarvestustega ja VÕS § 415 lg 2 alusel on kostja seega teinud tagasimakseid põhiosa katteks summas 6 089.02 eurot, jääk on 3 910.98 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 3 910.98 eurot ja seadusjärgne intress summas 191.92 eurot.
22.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude summas 3 910.98 eurot. 7 (9)
2-25-20931 Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
23.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja vastavalt lepingus kokku lepitust laenuhaldustasu. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 50 euro ja ka laenuhaldustasu 7.50 euro väljamõistmiseks.
24.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 3 910.02 eurot ja seadusjärgne intress summas 191.92 eurot, kokku 4 101.94 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 41% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 41% kostja ja 59% hageja kanda.
26.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 840 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 338 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 03.12.2025 summas 840 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 1 178 eurot, s.h riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 41% 1 178 eurost, so 482.98 eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. 8 (9)
2-25-20931 /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2026 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 6. jaanuari 2026. a otsus osas, millega maakohus rahuldas Aktiva Finance Group OÜ põhivõla nõude väiksemas ulatuses kui 4449 eurot 92 senti ning jättis Aktiva Finance Group OÜ viivise ja võla sissenõudmiskulude nõuded täielikult rahuldamata, samuti osas, millega maakohus rahuldas Aktiva Finance Group OÜ intressi nõude 33 eurot 55 senti ületavas osas, ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista K. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja täiendavalt põhivõlg 539 eurot 90 senti, alates 1. septembrist 2023 kuni 28. maini 2026 põhivõlalt 4449 eurolt 92 sendilt sissenõutavaks muutunud viivis 1333 eurot 72 senti, võla sissenõudmiskulud 49 eurot ning viivis põhivõlalt 4449 eurolt 92 sendilt alates 29. maist 2026 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 11,40% aastas. Jätta Aktiva Finance Group OÜ intressi nõue 33 eurot 55 senti ületavas osas rahuldamata.
3.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohus 60% ulatuses K. K.e kanda ja 40% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
5.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 590 eurot. Mõista K. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 60% Aktiva Finance Group OÜ ringkonnakohus kantud menetluskuludest, s.o 354 eurot, ja viivis ringkonnakohtus kantud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.2.Välja mõista K. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks 5866 eurot 19 senti, sh põhivõlg 4449 eurot 92 senti, intress 33 eurot 55 senti, alates 1. septembrist 2023 kuni 28. maini 2026 sissenõutavaks muutunud viivis 1333 eurot 72 senti ja võla sissenõudmiskulud 49 eurot, ning viivis põhivõlalt 4449 eurolt 92 sendilt alates 29. maist 2026 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 11,40% aastas.
6.3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohus 60% ulatuses K. K.e kanda ja 40% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
6.4.Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 1178 eurot ja ringkonnakohtus 590 eurot, kokku 1768 eurot.
6.5.Mõista K. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja 60% Aktiva Finance Group OÜ maakohtus kantud menetluskuludest, s.o 706 eurot 80 senti ja 60% Aktiva Finance Group OÜ ringkonnakohus kantud menetluskuludest, s.o 354 eurot, kokku 1060 eurot 80 senti.
6.6.Mõista K. K. Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt 1060 eurolt 80 sendilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 9 (9)
2-25-20931
6.7.Osas, millega maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega, kuulub otsus viivitamatule täitmisele.
6.8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. 06.01.2026 tagaselja kohtuotsus 2-25-20931 jõustus osaliselt 02.07.2026 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
10 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.