2-21-16579
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25.03.2024. a, Võru kohtumaja Põlva majas
Kohtunik
Kristiina Kask
Tsiviilasja number
2-21-16579
Tsiviilasi
R. OÜ hagi aktsiaseltsi R. vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. OÜ (registrikood xxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxxxxxxx-xx); seaduslik esindaja: juhatuse liige H. T. ; lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (epost: [email protected]);
Menetlustoiming
Kostja: aktsiaselts R. (registrikood xxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) seaduslik esindaja: juhatuse liige Ä. Z. lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel Kask (epost: [email protected]) Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses
koristab ära sinna 2018. aastal laotatud kõdunenud lehed jms ladustatud pinnasematerjali ning veab need kinnistult ära;
ii.
iii.
kobestab selle maa-ala pinnasefreesiga;
iv.
istutab sellele maa-alale min 1,0 m pikkuse maapealse osaga mitut liiki lehtpuude istikud (sh vähemalt 50 kasepuud) ja mõned okaspuude istikud. Puid istutatakse eelduslikult sama palju kui leitakse sealt kände, arvestades taimedele normaalseks kasvamiseks vajaminevat ruumi ja valgustingimusi.
aastal kinnitanud kostjale, et kahju suurus on 1800 eurot ja ehkki kostja sellises ulatuses kahju suurusega ei nõustunud, oli ta õigusrahu saavutamise huvides kompromissi korras nõus selle hüvitama. Kostja väitel oli temal hagejal vastu sissenõutavaks muutunud nõue materjalide ja teenuste tasumata arvete alusel kokku summas 1863,60 eurot. Kostja tasaarvestas enda nõude hageja vastu hageja kahjunõudega 1800 euro ulatuses.
Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega on võimalik lühendada. TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse kahe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda ja kostja hüvitab hagejale menetluskulud summas 1473,39 eurot. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jätab kohus kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust summas 325 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus hagilt riigilõivu summas 650 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel põhjendatud hagejale pool riigilõivust, s.o 325 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.