Aktiva Finance Group OÜ hagi A G vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
11 250,46 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: A G (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi A G vastu osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja C AS ja A G vahel 31.08.2022 sõlmitud laenulepingust nr L445266 tulenev sissnõutavaks muutunud põhivõlg 4960,13 eurot.
3.Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosa osamaksed kogusummas 297,62 eurot järgmise graafiku kohaselt: Makse tähtpäev Põhiosa osamakse (eurot) 10.01.2026 252,99 10.02.2026 44,63
4.Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (4960,13 eurot) alates 07.01.2026 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised arvestatuna punktis 3 toodud graafikus toodud põhiosa osamaksete tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates osamakse maksetähtpäevale järgmisest päevast kuni põhiosa osamakse summa tasumiseni.
6.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi A G vastu ülejäänud osas (lepingujärgne intress, lepingujärgne viivis, sissenõudmiskulud, haldustasu) rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud 50% ulatuses A G kanda ja 50% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
8.Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 589 eurot.
9.Mõista A G Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis menetluskuludelt (589 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
11.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 19.08.2025 Viru Maakohtule A G (kostja) vastu hagi (täpsustatud 23.09.2025), paludes kostjalt välja mõista põhivõla 6042,13 eurot, intressi 618,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3089,91 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning alates 20.08.2025 viivise põhinõudelt kuni nõude täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 23,90% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS (krediidiandja) ja kostja 31.08.2022 laenulepingu nr L445266, mille alusel sai kostja laenu 7500 eurot. Lepinguga lepiti kokku intressimääras ja viivisemääras 23,90% aastas. Lepingutasu on 150 eurot ja igakuine haldustasu 1,50 eurot. Lepingu periood on 42 kuud, igakuise osamaksega 268,45 eurot. Krediidi kulukuse määr on 28,79% aastas, võttes arvesse krediidisummat, intressimäära, lõpptähtpäeva, osamaksete arvu, lepingu sõlmimise tasu ja igakuist haldustasu. Laenuotsuse tegemisel arvestas krediidiandja Maksu- ja Tolliameti päringust saadud andmeid, et kostja viimase kolme kuu keskmine sissetulek on 871 eurot. Väljaminekuteks arvestati 70 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks kujunes 268,45 eurot. Laenuandja arvestas, et kostjale jääb sellisel juhul reservi vähemalt 532,55 eurot. Samuti tehti päringud maksehäireregistritesse ja võeti krediidiinfo andmebaasist kostja krediidiskoor. Aktiivseid maksehäireid ei olnud. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ja lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Krediidiandja saatis kostjale 30.05.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. 2
29.06.2023 saatis krediidiandja kostjale lepingu lõpetamise teate. 30.06.2023 loovutas krediidiandja nõuded hagejale. Kostja tegi tagasimakseid laenuandjale põhiosa katteks 557,87 eurot ja hagejale 900 eurot. Seega on põhivõlg 6042,13 eurot. Kostjal on intressivõlg alates 6. osamaksest, s.o 10.03.2023 kuni ülesütlemiseni 29.06.2023 618,35 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga on kostjal tasumata 10.03–10.06 osamaksete laenuhaldustasud, s.o 6 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja viivise alates 30.06.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.08.2025 lepingujärgses viivisemääras 23,90%, s.o 3089,91 eurot. Hageja palub välja mõista ka edasiulatuva viivise lepingujärgses määras. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulusid 50 eurot. Kostjale on edastatud järgnevad kirjad, millega seoses on kantud kulusid: 12.07.2023 kiri (25 eurot), 14.08.2023 kiri, (5 eurot), 24.08.2023 kiri (5 eurot).
2.Hageja esitas 23.09.2025 nõude ümberarvestuse, milles märgib, et kostja on teinud tagasimakseid krediidiandjale kokku 1342,25 eurot ja hagejale 900 eurot. Kui arvestada kõik kostja tehtud maksed (2242,25 eurot) põhinõude katteks, siis moodustab kostja põhivõlg 5257,75 eurot ja lepingut ei saa lugeda 29.06.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna kostja ei olnud selleks hetkeks osamaksetega viivituses. Ümberarvestuse kohaselt on kostja tasunud 1.–15. osamaksed (10.10.2022–10.12.2023) täielikult ja 16. s.o 10.01.2024 osamakse osaliselt. Kostja on võlas seega alates 10.01.2024 osamaksest. 23.09.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 4227,64 eurot s.o 16.–36. osamaksed (perioodi 10.01.2024–10.09.2025 eest). Hageja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud põhiosa osamaksed 4227,64 eurot, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt maksegraafikule. Hageja palub välja mõista ka viivise sissenõutavaks muutunud põhiosalt 4227,64 eurot lepingujärgses määras 23,90% aastas alates kohtuotsuse jõustumisest, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla osamaksetelt 0,07% päevas iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
3.Kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
6.Kohus proovis kostjale hagimaterjale kätte toimetada käsipostiga rahvastikuregistris märgitud aadressil XXX, kuid kaks katset (13.10. ja 30.10.2025) ebaõnnestusid, kuna kostja ei viibinud kohal. Menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale TsMS § 314 1 lg 3 p 1 alusel tsiviilasjas nr 2-24-16441 avaldatud e-posti aadressil XXX kätte toimetatuks 07.11.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg, mis oli 24.11.2025. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist.
7.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskuludega seonduvat. 3
8.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C AS ja kostja 31.08.2022 laenulepingu nr L445266, mille alusel sai kostja laenu 7500 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
9.Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).
10.Kohus leiab, et kostja avaldus lepingu sõlmimiseks on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1). Kostja tahteavaldus sisaldas kohustuslikku teavet VÕS § 404 lg 2 mõttes.
11.Lepingu sõlmimise ajal 31.08.2022 oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 16,30%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 28,79% on seega väiksem, kui kolmekordne lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr ning seega VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas.
12.Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Riigikohus on 24.11.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
13.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgituste kohaselt tuvastas krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline kokkuvõtlikult järgmiste andmete põhjal. Maksu- ja Tolliameti päringu alusel on kostja viimase kolme kuu keskmine sissetulek 871 eurot. Väljaminekuteks arvestati 70 eurot ning arvestades osamakse suurust (268,45 eurot), jäi kostjale raha reservi vähemalt 532,55 eurot. Kehtivaid maksehäireid krediidiandja ei tuvastanud. Riigikohtu juhiste kohaselt tsiviilasjas nr 2-21-13098 tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohtumenetluses tuleb seda tõendada hagejal. Hageja ei väida, et krediidiandja oleks küsinud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks pangakonto väljavõtet. Kohtule ei ole ka pangakonto väljavõtet esitatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse 4
hindamiseks. Krediidiandja on küsinud teavet kostjalt ja teinud päringud krediidiinfo andmebaasidesse ning kontrollinud kostja sissetulekut Maksu- ja Tolliameti andmebaasist. Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et kostjal ei olnud tekkinud võlgnevusi (mis oleks kantud registrisse), kuid see ei tähenda, et tal oli võimekus võtta täiendavaid kohustusi. Pangakonto väljavõtte (või muu krediidiandja kogutud piisava teabe) kogumise eesmärk on täita krediidiandja teabe saamise kohustust – krediidiandja peab omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbijavõimet krediit tagasi maksta. Teabe kogumiseks ei piisa üksnes tarbija esitatud teabe tõeseks lugemisest. Krediidiandjal on kohustus tarbija esitatud teavet kontrollida KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o teha selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). Praegusel juhul pangakonto väljavõtte küsimata jätmine või muu samaväärse sisuga teabe kogumata jätmisel jättis krediidiandja täitmata kohustuse kontrollida tarbija esitatud teavet tema sissetulekute, kohustuste ja majapidamiskulude kohta. Kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine ei võimalda kontrollida sama teavet, mis nähtub pangakonto väljavõttelt – nt kui suured majandamiskulud kostjal olid ja kas kostjal oli muid finantskohustusi. Hageja ei ole ka selgitanud, miks arvestati kostja väljaminekutena üksnes 70 eurot. Seega ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja kogutud muu teave oli piisav kostja esitatud teabe kontrollimiseks.
14.Eelnevaga on tuvastatud, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, jättes teabe kostja kohta kogumata ja kostja esitatud teabe kontrollimata. Selliselt on krediidiandja jätnud tegemata mõistlikud pingutused kontrollimaks tarbija esitatud teavet (KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel ja VÕS § 4034 lg 4 teine lause).
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
16.Hageja on teinud 23.09.2025 menetlusdokumendis nõude ümberarvestuse (dtl 79) ja nõuab tagasi põhisumma jääki ja viivist. Hagiavalduse kohaselt sai kostja lepingu alusel laenu 7500 eurot ja tegi tagasimakseid kokku 2242,25 eurot. Seega on põhivõlg 5257,75. Hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.06.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega viivituses. Hageja selgitusest ja maksegraafikust (dtl 90 ja 79) nähtub, et kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus alates 16. osamaksest (10.01.2024) (sellest osamaksest on tasumata 108,42 eurot, tasutud on 69,07 eurot) kuni 36. osamakseni kokku 4227,64 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei olnud veel sissenõutavaks muutunud osamaksed 10. oktoobrist 2025 kuni 10. detsembrini 2025. Käesoleva otsuse tegemise ajaks on ka need kolm osamakset kogusummas 732,49 eurot sissenõutavaks muutunud. Seega kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga kostjalt väljamõistmisele põhinõue 4960,13 eurot (4227,64+732,49).
17.Kohus mõistab kostjalt välja ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla kokku 297,62 eurot vastavalt hageja esitatud maksegraafikule (dtl 90), kuid vähendades kahte viimast (s.o 41. ja 42.) osamakset. Kohus märgib selgituseks, et arvestades, et kostja sai laenu 7500 eurot, tasus enne kohtumenetlust põhinõude katteks 2242,25 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga olid sissenõutavaks muutunud põhinõude osamaksed 4960,13 eurot, jääb kostjal maksegraafiku alusel tasuda 297,62 eurot. Arvestades kokku hageja maksegraafikus (dtl 90) märgitud 5
osamaksed alates 10.01.2026 kuni 10.03.2026, saab kohus arvestuse tulemusena summa 772,89 eurot, mis on 475,27 euro võrra rohkem kui kostjal tegelikult tasuda tuleks. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus maksegraafiku viimast, s.o 42. osamakset nullini ja 41. osamakset 44,63 euroni. Seega jääb kostjal tasuda veel täies ulatuses 40. osamakse 252,99 eurot ja 41. osamakse katteks 44,63 eurot (=297,62).
18.Hageja nõuab nõude ümberarvestuses põhinõudelt viivist viivisemääraga 23,90% aastas. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on mh see, et väljamõistetava viivise määr ei tohi ületada seadusjärgset määra. Viivis on sisult kahju hüvitis kohustuse täitmisega viivitamise korral ning seadusjärgset määra ületavana saab seda käsitleda muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 mõttes. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude vaid seadusjärgses määras ja jätab rahuldamata osas, milles see seadusjärgset määra ületab.
19.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise tõttu jäävad VÕS § 4034 lg 7 teise lause kohaselt rahuldamata ka esialgses hagiavalduses esitatud haldustasu ja intressi nõue. Samuti jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõue, kuna hageja on ise esile toonud, et nõude ümberarvestuse korral ei saanud lepingut lugeda kehtivalt üles öelduks. Seega ei olnud kostja ka meeldetuletuskirjade saatmise ajal tasumisega viivituses, mistõttu ei ole põhjendatud nendega kaasnevate kulude väljamõistmine kostjalt.
20.Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning TsMS § 369 alusel.
21.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
22.Kohus jaotab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudeks oli põhinõue 6042,13 eurot, intress 618,35 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3089,91 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis lepingujärgse viivisemääraga 23,90% aastas, mis põhinõudelt 6042,13 eurot teeb viiviseks ühe aasta eest 1444,07 eurot, kõik kokku seega 11 250,46 eurot. Kohus rahuldab hagi 5791,41 euro ulatuses (5257,75+533,66, s.o aastane viivis põhinõudelt), seega ligikaudu pooles ulatuses. Kohus jätab seetõttu TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda.
23.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja (dtl 62) kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindajal kulunud alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile; hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele; lisade kogumisele ja komplekteerimisele; dokumentide kohtule esitamisele 2 töötundi tunnitasuga 169 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). 6
Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tundi arvestades esitatud hagi sisu, mahtu ja lisasid põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 1178 eurot.
24.Kohus mõistab kostjalt menetluskulude jaotust arvestades hageja kasuks välja menetluskulud 589 eurot (1178 × 50%).
25.Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
26.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.