lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-139067/13

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 25.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-139067/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.03.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1266
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Määruse tegemise aeg ja koht

25.03.2024, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-139067

Tsiviilasi

Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 8 korteriühistu avaldus M. V. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 8 korteriühistu, rk 80471363, seaduslik esindaja I. K. Puudutatud isik: M. V., ik xxxx, kehtiv elukoht RR-s puudub; lisa-aadress alates 07.04.2021 xxxx; tegelik elukoht teadmata Suuline menetlus - istung 25.03.2024

RESOLUTSIOON

1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikult M. V.lt avaldaja Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 8 korteriühistu kasuks perioodi 01.01.2021 – 31.12.2023 eest tasumata majandamiskulude võlgnevus summas 1099,81 eurot.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista M. V.lt avaldaja VäikeMaarja vald, Vao küla, Pargi tn 8 korteriühistu kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks 65 eurot.
4.Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Ametlikud

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA AVALDUS

1.Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 8 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. V. vastu. Maksekäsu kiirmenetlus anti üle jätkamiseks hagimenetluses seoses võlgniku leidmatusega. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja edastas avalduse alluvusel Viru Maakohtule. Avaldaja esitas oma nõude hagiavaldusena 14.12.2023 ja 25.12.2023 ning nõuetekohaselt hagita asja avaldusena 16.01.2024.
2.Puudutatud isik M. V. on eriomandi eseme nr xxxx omanik ja ühtlasi Väike-Maarja vald, Vao küla, Pargi tn 8 korteriühistu liige. Puudutatud isikul on võlg avaldaja ees. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KÜ põhikirja punkt 4.4 kohaselt tasub korteriomanik tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud pärast kulude suuruse selgumist. KÜ esitab korteriomanikele igakuiselt arved majandamiskulude tasumiseks.
3.Avaldaja on puudutatud isikule esitanud igakuiselt arved majandamiskulude eest. Paraku ei ole puudutatud isik alates 2019. aasta septembrist temale esitatud arveid tasunud (mistõttu muist võlgnevusest on aegunud). Avaldaja otsustas viivisenõudest loobuda. Arved perioodil 01.01.2021 – 31.12.2023 on puudutatud isikul tasumata kokku summas 1343,22 eurot. 4.Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja KÜ kantud menetluskulu.
5.25.03.2024 kohtuistungil jääb avaldaja esitatud avalduse juurde, mööndes, et arvutuslikult võib nõude kogusumma olla ekslik, kuna ilmselt on sinna sisse jäänud enne 2021 jaanuari tekkinud võlg.

PUUDUTATUD ISIK

6.Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse kätte toimetatud 01.02.2024 nende avaldamisega 16.01.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega seisukoht avaldusele tuli esitada hiljemalt 04.03.2024. Kohtu 25.03.2024 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega

viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10.Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
11.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik on korteriomandi, asukohaga xxxx (registriosa nr. xxxx), omanikuks (dtl 69). Seega puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik oli Väike-Maarja vald, Vao, Pargi tn 8 korteriühistu liige ning pidi täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
12.Puudutatud isiku võlgnevust nõutakse perioodi jaanuar 2021 kuni detsember 2023 (kaasa arvatud) eest küll kokku summas 1343,22 eurot (arved dtl 80-130), kuid tegemist on arvutuslikult eksliku summaga. Avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes ei täitnud nõuetekohaselt kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodi 01.01.2021 kuni 31.12.2023 avalduses märgitud majandamiskulude võlgnevuse tegeliku summana 1099,81 eurot. Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.

MENETLUSKULUD

13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
14.Avaldaja palub jätta mõlema vaidluspoole menetluskulud puudutatud isiku kanda, kuna puudutatud isik korteriomanikuna ei ole täitnud enda rahalisi kohustusi avaldajast korteriühistu ees nõuetekohaselt.
15.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku

poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

16.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja märgib, et avaldaja on kandnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kuluna riigilõivu 65 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on vältimatult vajalik ja põhjendatud kulu. Kohus loeb ekslikuks suulises menetluses avaldajale antud selgituse, et riigilõivu õige suurus olnuks väiksem, sest alates 01.01.2022 kehtiva RLS § 59 lg 6 kohaselt ei saa lõivu suurus olla väiksem kui 65 eurot. Seega on avaldaja tasunud lõivu õiges suuruses ja samas summas tuleb see võlgnikult ka välja mõista.
17.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja