Aktiva Finance Group OÜ hagi L. L. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1575,35 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: S. R. (e-post [email protected]); Kostja: L. L. (isikukood XXX, elukoht XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista L. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 926,66 eurot, sissenõudmiskulud 10 eurot, viivis 49,78 eurot ja alates 06.01.2023 viivis põhinõudelt, s.o 926,66 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.
3.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi L. L. vastu põhinõude summas 21,58 eurot, intressi summas 75,98 eurot, sissenõudmiskulude summas 60 eurot ja viivise summas 147,83 eurot osas.
4.Jätta menetluskulud 76% ulatuses kostja kanda ja 24% ulatuses hageja kanda.
Välja mõista L. L.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 345,80 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 948,24 eurot, intressi 75,98 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 197,61 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivise alates 06.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni põhinõudelt 95 eurot viivisemääraga 29,89% aastas ja põhinõudelt 853,24 eurot 29,9% aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid 30.08.2021 laenulepingu nr SR3710310, mille alusel väljastati kostjale laenu 300 eurot, ning 05.11.2021 krediidikonto lepingu nr KK3733271, mille alusel väljastati kostjale laenu 880 eurot. Laenulepingu nr SR3710310 aastane intressimäär oli 29,89% ja krediidikulukuse määr 49,28% aastas. Laenulepingu nr KK3733271 aastane intressimäär oli 29,9% ja krediidikulukuse määr 34,58%. Kostja teostas laenulepingu nr SR3710310 katteks tagasimakseid summas 226,58 eurot ning laenulepingu nr KK3733271 katteks makseid summas 26,76 eurot.
3.Placet Group OÜ ütles lepingu nr SR3710310 üles 13.04.2022 ning lepingu nr KK3733271 üles 27.04.2022 ja loovutas 26.08.2022 nõuded hagejale. Kostja seisukoht
4.Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Laenuandja Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 30.08.2021 laenulepingu SR3710310 (dtl 3337), mille alusel sai kostja laenu 300 eurot. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 05.11.2021 krediidikonto lepingu nr KK3733271 (dtl 38-40), mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti kuni 1000 eurot. 30.08.2021 lepingu kohaselt on krediidikulukuse määr 49,28% aastas ja 05.11.2021 lepingu kohaselt 34,58% aastas, mis ei ületanud laenude väljastamise ajal VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
7.Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 948,24 eurot, intress 75,98 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot, 05.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 197,61 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 alusel on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ja laenuandja Placet Group OÜ sõlmisid 30.08.2021 tarbijakrediidilepingu (dtl 33-37) ning 05.11.2021 tarbijakrediidilepingu (dtl 38-40).
9.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lõike 2 alusel astub 2/9
nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Placet Group OÜ loovutas 30.08.2021 lepingust tuleneva nõude 14.04.2022 hagejale, millest teavitati kostjat 14.04.2022 teatistega (dtl 51), ning 05.11.2021 lepingust tuleneva nõude 28.04.2022 hagejale, millest teavitati kostjat 28.04.2022 teatisega (dtl 52). Seega on hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist.
10.VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 alusel peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: 1) varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; 2) teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused; 3) varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; 4) muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; 5) varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju; 6) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist; 7) sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 2 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjas krediidi andmise kohta olema sätestatud: 1) krediidisumma ja krediidi tagatisvara suhe ning krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe; 2) krediidi maksimaalne tähtaeg; 3) metoodika, mille põhjal analüüsida tarbija võimet täita krediidilepingust tulenevaid kohustusi intressi muutumise korral. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele.
11.Riigikohus on selgitanud (vt RKTKm, 24.11.2023.a, 2-21-13098, p-d 17-18), et kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 3/9
Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: •
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
12.Kohus kohustas hagejat 02.02.2024 kirjaga (dtl 86-90) esitama detailsed andmed ning neid kinnitavad tõendid selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, eelkõige, kuidas on hageja aktiivselt andmeid kogunud, milliste andmete alusel on krediidivõimekust hinnatud ning, kas esitatud teave on olnud piisava selgusega.
13.Hageja on 05.03.2024 menetlusdokumendis selgitanud, et hageja hinnangul on laenuandja väljastanud kostjale laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides. Enne 30.08.2021 lepingu sõlmimist hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta, kliendi 30.08.2021 väljavõtte analüüsi ning 25.08.2021 ja 29.06.2021 maksehäirete päringuid. Enne 05.11.2021 lepingu sõlmimist hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ja kohususte kohta, kliendi pangakonto väljavõtte analüüsi ning 25.08.2021 ja 22.10.2021 maksehäirete päringuid. Kuna kostja märkis taotluses majapidamiskuludeks 0 eurot, võeti majapidamiskuludena arvesse kohustuslikku miinimumi 225 eurot.
14.Kohus leiab hageja poolt esitatud andmete ja tõendite põhjal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtul ei ole võimalik asuda seisukohale, et laenuandja 4/9
oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja kogunud piisavalt teavet kostja igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta. 30.08.2021 laenutaotlusest (dtl 125-126) nähtuvalt oli kostjal laenuandjalt juba varasemalt võetud finantskohustused ning laenujäägi suurus laenuandja ees taotluse esitamise seisuga oli 2182,37 eurot. Taotluse kohaselt oli kostjal kaks varasemat finantskohustust ning kostja majapidamiskulude suuruse oli 50 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest (dtl 140202) nähtuvalt olid kostja tulud 2021. aasta mais 392,35 eurot, juunis 200 eurot, juulis 903,30 eurot ja augustis 448,01 eurot. Laenuandja on arvestanud kostja igakuiseks sissetulekuks 517,10 eurot, igakuisteks finantskohustusteks kolme laenu eest kokku 210,62 eurot, majapidamiskuludeks 225 eurot ning uue laenu osamakseks 29,23 eurot, mistõttu jäi kostjale reservi 52,25 eurot. Kohtu hinnangul ei nähtu kostja pangakonto väljavõttelt igakuist sissetulekut summas 517,10 eurot ning mais ja juunis 2021. aastal ületasid kostja sissetulekuid ainuüksi laenuandja poolt arvestatud väljaminekud varasematele finantskohustustele ja majapidamiskuludele. 05.11.2021 laenutaotlusest (dtl 132-133) nähtuvalt oli kostjal laenuandjalt juba varasemalt võetud finantskohustused ning laenujäägi suurus laenuandja ees taotluse esitamise seisuga oli 2229,98 eurot. Otsuse tegemise aluseks olevate päringute (dtl 134) ja maksehäirete päringute (dtl 269) kohaselt võttis laenuandja ka 05.11.2021 krediidikonto lepingu sõlmimisel aluseks 25.08.2021 seisuga tehtud päringu, mille kohaselt kostjal 25.08.2021 maksehäired puudusid. 05.03.2024 menetlusdokumendi lisas 3 esitatud laenuotsuse (dtl 136) kohaselt on laenuandja arvestanud 05.11.2021 taotlust rahuldades kostja sissetulekuks 900 eurot, igakuisteks finantskohustusteks kahe laenu eest 119,06 eurot, majapidamiskuludeks 225 eurot ning uue laenu osamakseks 44,92 eurot, mistõttu jäi kliendile reservi veel 511,02 eurot. 05.11.2024 menetlusdokumendi lisas 11 esitatud krediidivõimekuse arvutuskäigu (dtl 270) kohaselt arvestas laenuandja kostja tuludena aga 517,10 eurot, majapidamiskuludena 225 eurot, finantskohustustena kolme laenu eest 177,44 eurot ning uue laenu kuumakseks 44,92 eurot, mistõttu jäi kostjale reservi 69,74 eurot. Seejuures on laenuandja analüüsinud sama pangakonto väljavõtet (dtl 140-202, 206-268) perioodi 01.01.2021-28.08.2021 kohta, mis kostja esitas 30.08.2021 laenu taotlemisel. Kohus leiab, et kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu kostja sissetulekut summas 900 eurot või 517,70 eurot ning hageja pole ka tõendanud kostjal vastava sissetuleku olemasolu. Kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu ka üüri- või kommunaalmakseid. Hageja selgituste kohaselt märkis kostja taotlustel majapidamiskuludeks 0 eurot ja 50 eurot. Hageja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid, millest nähtuvalt oleks krediidiandja küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi majapidamiskulude suuruse osas, sh kas keegi teine kannab kostja asemel tema majapidamiskulud. Samuti nähtub esitatud pangakonto väljavõttelt, et kostja on teinud makseid teise kostja nimel oleva pangakonto vahel, kuid hageja ei ole esitanud kostja teise pangakonto väljavõtteid. Kohus leiab, et kostja esitatud taotlustest ja kontoväljavõttest nähtub, et kostjal oli mitmeid finantskohustusi ning kostja töötasust ei piisanud kostja väljaminekute katmiseks. Kohus leiab, et eeltoodut arvesse võttes ei olnud kostja 30.08.2021 ja 05.11.2021 lepinguid sõlmides krediidivõimeline VÕS § 4034 lg 1 tähenduses. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 2 ning KAVS § 50 lg-s 3 ja 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Laenuandja on eiranud VÕS §-s 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud.
15.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija 5/9
krediidivõimelisust valesti. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud andmeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud andmeid ja kostja oleks need tahtlikult esitamata jätnud või et kostja oleks midagi võltsinud. Seega on tarbijakrediidilepingud tühised intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas ning intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär.
16.Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest), (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10).
17.VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) on kogu laenude perioodi olnud vastav intress 0,00%. Seega lepingute kehtivuse jooksul kostja intressi tasuma ei pidanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja intressinõude summas 75,98 eurot.
18.VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
19.Hageja selgituste kohaselt, kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva lepingust nr SR3710310 tuleneva osamaksega, saatis laenuandja kostjale 29.03.2022 teate lepingu ülesütlemise kohta (dtl 49), milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 12.04.2022 ning märkis, et juhul kui kostja eelnimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasu, loeb laenuandja lepingu lõppenuks alates 13.04.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles laenuandja lepingu nr SR3710310 13.04.2022 üles. Hagiavalduse kohaselt andis laenuandja lepingu nr SR3710310 alusel kostjale laenu 300 eurot. Kostja on hageja selgituste kohaselt teinud tagasimakseid kokku summas 226,58 eurot. Arvestades kõik tagasimaksed põhivõla katteks, ei olnud kostja 29.03.2022 teate (dtl 49) saatmise ja 13.04.2022 lepingu ülesütlemise ajal võlgnevuses kolme järjestikuse tagasimaksega, mistõttu ei saa lugeda lepingut nr SR3710310 13.04.2022 seisuga kehtivalt üles öelduks. Seega loeb kohus, et leping lõppes tähtaja saabumisega 25.08.2022. Kostjal on tasumata põhivõlgnevus summas 73,42 eurot (300-226,58), mis on käesolevaks ajaks muutunud sissenõutavaks ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
20.Krediidikonto lepingu nr KK3733271 osas on hageja selgitanud, et kuna kostja oli viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, saatis laenuandja kostjale 12.04.2022 teate laenulepingu ülesütlemise kohta (dtl 50), millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 26.04.2022 ning märkis, et juhul, kui kostja eelnimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasu, loeb laenuandja lepingu lõppenuks alates 27.04.2022. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu 27.04.2022 üles. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale väljamakseid summas 880 eurot. Hageja selgituste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid hagejale kokku summas 26,76 eurot. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et leping nr KK3733271 on tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas, tuleb eelnimetatud tagasimaksed lugeda tasutuks põhivõlgnevuse katteks. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr KK3733271 tulenev põhivõlgnevus summas 853,24 eurot (880-26,76). Kokku tuleb kostjalt
6/9
hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 926,66 (73,42+853,24). Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 21,58 euro ulatuses.
21.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 alusel summas 70 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: 1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; 2) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; 3) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja kostjale lepingust nr SR3710310 tulenevad meeldetuletuskirjad 18.04.2022, 27.06.2022 ja 20.07.2022 ning kandis muid makseviivitusega tekkinud kulusid summas 5 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingust nr SR3710310 tulenev sissenõudmiskulude nõue summas 30 eurot tuleb jätta rahuldamata, kuna meeldetuletuskirjad on saadetud enne lepingu lõppemist ning hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks kandnud muid makseviivitusega seotud kulusid pärast lepingu lõppemist. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjadele eelnesid tasuta meeldetuletused. Hageja saatis kostjale lepingust nr KK3733271 tulenevad meeldetuletuskirjad 29.04.2022 (maksumusega 15 eurot), 09.05.2022 (maksumusega 5 eurot) ja 24.05.2022 (maksumusega 5 eurot) ning kandis muid makseviivitusega tekkinud kulusid summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest. Kohus märgib, et ei pea põhjendatuks 29.04.2022 meeldetuletuskirja saatmisega seotud sissenõudmiskulu summas 15 eurot, kuivõrd 29.04.2022 meeldetuletuskiri oli saadetud vähem kui 7 päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Samuti ei pea kohus põhjendatuks muid makseviivitusega tekkinud kulusid summas 5 eurot, kuivõrd hageja ei ole tõendanud nende tekkimist. Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude 09.05.2022 ja 24.05.2022 meeldetuletuskirjade osas kokku summas 10 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulud summas 10 eurot. Kohus jätab hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata 60 euro ulatuses.
22.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu SR3710310 ülesütlemisele järgnevast päevast 14.04.2022 kuni hagi esitamiseni 05.01.2023 summas 20,77 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest on antud juhul kuni 31.12.2022 viivisemääraks 8% aastas ning perioodil 01.01.2023 kuni 05.01.2023 viivisemääraks 10,5% aastas. Kuna kohus tuvastas, et leping nr SR3710310 lõppes tähtaja saabumisega 25.08.2022, leiab kohus, et hagejal on õigus kostjalt nõuda perioodil 26.08.2022 kuni 31.12.2022 viivist viivisemääraga 8% aastas ja perioodil 01.01.2023 kuni
7/9
05.01.2023 viivist viivisemääraga 10,5% aastas põhinõudelt summas 73,42 eurot, mis on 2,17 eurot.
23.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates lepingu KK3733271 ülesütlemisele järgnevast päevast 28.04.2022 kuni hagi esitamiseni 05.01.2023 summas 176,84 eurot. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt perioodil 28.04.2022 kuni 31.12.2022 viivist viivisemääraga 8% aastas ja perioodil 01.01.2023 kuni 05.01.2023 viivist viivisemääraga 10,5% aastas põhinõudelt summas 853,24 eurot, mis on 47,61 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista 05.01.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 49,78 eurot (2,17+47,61). Kohus jätab rahuldamata hageja viivisenõude 147,83 euro ulatuses.
24.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras tasumata põhinõudelt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 926,66 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.01.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
25.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 926,66 eurot, sissenõudmiskulud summas 10 eurot, viivis summas 49,78 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivis. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude summas 21,58 eurot, intressinõude summas 75,98 eurot, sissenõudmiskulude nõude summas 60 eurot ja viivisenõude summas 147,83 eurot ulatuses.
26.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 1575,35 eurot. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus märgib, et hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu oli 1291,83 eurot, kuid kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud nõuded 986,44 euro ulatuses, s.o 76% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud 24% ulatuses hageja kanda ja 76% ulatuses kostja kanda.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 315 eurot ja õigusabikulu summas 480 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
29.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 315 eurot.
8/9
30.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3,8 tundi, hinnaga 120 eurot tund. Samuti palub hageja välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest kulu 20 eurot.
31.Kohus on seisukohal, et hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud 20 euro ulatuses. Hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab kohus, et ülejäänud hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 140 eurot (ilma käibemaksuta).
32.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid summas 455 eurot (315+140). Võttes arvesse, et kostjal tuleb hagejale hüvitada 76% hageja menetluskuludest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 345,80 eurot.
33.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
34.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
35.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
9/9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.