Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-129844

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

GS Core OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi T L (edaspidi kostja) vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 11.03.2020 C AS-ga (esialgne võlausaldaja) väikelaenulepingu nr L229762. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku laenus 2500 eurot, intressimääras 15,9% aastas ja 0,04% päevas. Viivise määr 15,9% aastas ja 0,04% päevas. Laenu kogukulu oli 3254,08 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 20.27%, igakuine lepingu haldustasu 1,5 eurot, lepingu täitmise tähtpäev oli 10.03.2023, lepingutasu 50 eurot. Kostja tasus lepinguliste kohustuste katteks kogusumma 1958 eurot. Kostja on lepingust tulenevate kohustuste katteks osaliselt või täielikult tasunud kuni 10.01.2022 (kaasa arvatud) maksegraafiku järgse makseni. C AS ütles lepingu üles 27.05.2022. C AS loovutas 27.05.2022 lepingust nr L229762 tuleneva nõude hagejale. Kostja tasus 6 maksega võlakohustuste katteks 240 eurot. Lepingu sõlmimisel oli laen 2500 eurot, millest 50 eurot oli lepingutasu. Kostjale maksti välja 2450 eurot. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal tasunud C AS-le 1958 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist hagejale tasus kostja 240 eurot (hagiavalduse punkt 2.6). Tasutud 240 eurost arvestab hageja 25 eurot sissenõudmiskulude katteks. Seega on kostja põhivõlg 277 eurot (2450 – 1958 – 215 = 277). Hageja arvestab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele 27.05.2022 järgnevast päevast. Hagiavalduse esitamise kuu2

2-23-129844 päeva seisuga on sissenõutav viivis 45,37 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt 277,0 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 11.01.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja tasumata võla põhiosa 277 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 45,37 eurot ning viivise tasumata põhinõudelt 277,0 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 11.01.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega. Vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimine Hageja selgitas kohtule, et tuginedes laenutaotlusele omandas esialgne võlausaldaja C AS muuhulgas teabe laenutaotleja varalise seisundi ja teiste varaliste kohustuste kohta. Informatsiooni laenutaotleja varasemate maksekohustuste täitmise kohta ja varade kohta omandas C AS lisaks ka avalikest andmebaasidest, muu hulgas E-krediidiinfo andmebaasist, rahvastikuregistrist ja võlgnike portaalist taust.ee. C AS kontrollis laenutaotleja esitatud teavet ning vastavalt panga sise-eeskirjades kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale, analüüsis laenuandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Laenutaotleja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõik laenuvõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Kogutud andmete ja nende analüüsi tulemusel asus C AS seisukohale, et kostja on võimeline tagastama laenu ja intressi igakuisete osamaksetega 89 eurot kuus ning otsustas laenu väljastada. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja tegelik elukoht on kohtule teadmata. Juhul, kui kohtul ei õnnestu kostjale hageja nimetatud aadressil menetlusdokumente kätte toimetada, palub hageja kohtul toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetas kohus kostjale hagimaterjalid kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 24.01.2024. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast. Hagimaterjalid loeti kostjale kättetoimetatuks. Kohus kohustas kostjat 28 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtuteates selgitati kostjale hagimaterjalide kättesaamise võimalust ja kohtule vastamise kohustust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-23-129844 Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 407) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kosja vastu tarbijakrediidilepingust. Kohtu hinnangul on krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7), sh omandanud teabe, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata ja hinnanud tarbija krediidivõimelisust, täites võlaõigusseaduse (VÕS) §st 4034 tulenevaid kohustusi. Tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja muu hulgas sisaldab andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Kohus ei avastanud ka muid tehingu tühisuse aluseid. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ja hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ning TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud kannab kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 140 eurot ja õigusabikulud 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 140 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot TsMS § 172 lg 9 alusel on ka põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohtu hinnangul hagejal lepingulise esindaja kulusid ei ole, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 160 eurot, s.h riigilõiv 140 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2-23-129844

Kohtuotsuse täitmise kord Hageja palub, et hageja poolt nõutud summad kantaks hageja poolt määratud arvelduskontole. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ja korra ning kohustab kostjat maksma nõutud summad hageja poolt määratud arveldusarvele. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole kostja elu-, viibimis- ega töökoht teada. Samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isik, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada. Seetõttu tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milles avaldada otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.