Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja poolte seisukohad

kostja ja XXX sõlmisid 22.06.2020 laenulimiidilepingu XXX iseteeninduskeskkonnas maksimaalse määraga 5000 eurot. Leping on sõlmitud määramata ajaks. Lepingu kohaselt on intressimäär 49,09% aastas ja krediidikulukuse määraks 61,79% aastas;

-

kostja on kasutanud krediiti kokku summas 3673 eurot. Kasutatud krediit tuli tagastada igakuiste arvete alusel miinimumsumma ulatuses. Leping on sõlmitud tähtajatult ning miinimumsumma tuli tasuda 15 päeva jooksul arve väljastamisest;

-

lepingus lepiti kokku intressimääras 49,09% aastas, krediidikulukuse määraks (KKM) oli 61,79% aastas;

-

15.09.2021 edastati kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 5. päeval. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 20.09.2021. Ühtlasi teavitas krediidiandja, et täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral loovutab krediidiandja üles öeldud krediidilepingust tulenevad kõik nõuded hagejale;

-

lepingu lõppemise seisuga on kostjal tagastamata põhivõlg 3299,50 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt soovib;

-

lepingu lõpetamise seisuga oli intressi jääk 514,29 eurot (kuni 20.09.2021), mille väljamõistmist hageja kostjalt soovib;

-

viivise palub hageja välja mõista võrdses määras intressimääraga, so 49,09% alates 21.09.2021 kuni hagi esitamiseni 25.08.2022 summas 1504,35 eurot;

-

kostjale on edastatud 04.11.2021, 25.11.2021 ja 27.12.2021 nõudekirjad, pretensioonid ja hagihoiatused nii posti kui ka e-posti teel. Samuti on tehtud kõnesid ja saadetud SMS-e. Võla sissenõudmisega seoses on hagejal tekkinud kulu 50 eurot;

-

on tehtud kõik endast olenev ja võimaluste piires, et hinnata kostja krediidivõimet, tuginedes nii avalikele registritele kui ka kostja enda poolt esitatud andmetele. Pangakonto väljavõtte esitamise nõue ei ole seadusest tulenev kohustus ning selle sisu ei pruugi olla ka ülevaatlik, võttes arvesse, et krediidi taotlejad võivad paralleelselt ühel ajal taotleda laenusid, mille üle puudub aga kontroll;

-

kostja on tagasimakseid teostanud 1422,30 euro ulatuses. Kui kohus peaks leidma, et järgimata on vastutustundliku laenamise põhimõte, siis palub hageja välja mõista kostjalt 2250,70 eurot (3673,00 – 1422,30). Samuti palub hageja välja mõista seadusjärgse viivise alates 21.09.2021 kuni 20.09.2023 summas 408,24 eurot.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku 595 eurot (riigilõiv).

Kostja pole hagile vastust esitanud. Kohtu seisukoht

Eesti Pank. Eraisikutele antud https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102

24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

tarbimislaenude

krediidi

kulukuse

määr:

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi.3 VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%.4 Kohtu hinnangul puudub hagejal praegusel juhul alus nõuda põhi- ja kõrvalnõuete tasumist. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja poolt esile toodud vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja krediiti tagasi maksnud kokku summas 1422,30 eurot (dtl 147-150). Viimane makse on hagiavalduses toodud asjaolude järgi tehtud 11.06.2021 summas 173 eurot. Eelduslikult on see makse tehtud 07.06.2021 arve nr 389234 alusel (dtl 167). Hilisemaid laekumisi asja materjalidest ei nähtu. Järelikult on kostjal jäänud maksmata 07.07.2021 arve nr 396898 (dtl 168), mille tasumise tähtpäev vastavalt lepingule oli 22.07.2021 (vt otsuse p 5). Seega on kostja olnud krediidi tagasimaksega viivituses alates 23.07.2021 (dtl 168, 147-150). Pärast seda on kostjale veel väljastatud kaks arvet: 07.08.2021 (tasumise tähtaeg 22.08.2021) ning 07.09.2021 (tasumise tähtaeg 22.09.2021) Krediidiandja on andnud kostjale 15.09.2021 täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning selgitanud, et kui võlgnevust ei tasuta 4 päeva jooksul, siis 5 päeva pärast saadetakse kostjale teade lepingu lõpetamise kohta (dtl 12). Hageja toob välja, et leping lõppes ülesütlemisega 20.09.2021. Esmalt märgib kohus, et hageja pole kohtule edastanud tõendit, et 15.09.2021 teates viidatud täiendav lepingu ülesütlemise teade kostjale edastati. Kuid isegi juhul, kui eeldada hageja esitatud faktiväite õigsust, et leping öeldi üles 20.09.2021 pole selline ülesütlemine toimunud kehtivalt, sest kostja polnud selleks ajaks viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (VÕS § 416 lg 1). Nimelt oli kostja 20.09.2021 seisuga viivituses üksnes kahe tagasimaksega, so 07.07.2021 ja 07.08.2021 arve tasumisega. Tagasimakse, mille osas on krediidiandja väljastanud arve 07.09.2021, muutus vastavalt lepingule sissenõutavaks 23.09.2021. Alles siis saanuks krediidiandja anda kostjale veel vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks ning seejärel saanuks krediidiandja lepingu VÕS § 416 lg 1 nõuetele vastavalt üles öelda, kui kostja oleks jätnud tagasimaksed tegemata. Seega ei saa pooltevahelist tarbijakrediidilepingut lugeda ülesöelduks. Hageja on esitanud lepingu ülesütlemisest tuleneva nõude. Kuna lepingut ei saa lugeda ülesöelduks, siis ei saa kostjal olla lepingu ülesütlemisest tulenevat põhivõlga ega ka selle tasumata jätmisest tulenevat viivisevõlga.5 Kohus märgib seejuures, et on 07.09.2023 kohtunõudes hagejale selgitanud, et lepingu ülesütlemisega seotud asjaolusid tuleb täpsustada. Samuti viitas kohus võimalusele esitada kohtule ümberarvestus ning viitas vajadusele hinnata lepingu ülesütlemise kehtivust (dtl 142-143). Hagejal oli juba hagiavalduse esitamisel teada laenulepingu ülesütlemisega seotud asjaolud ning samuti oli hagejal võimalik neid uuesti hinnata pärast seda, kui kohus juhtis sellele täiendavalt tähelepanu. Hagiavalduse täienduses jäi hageja seisukoha juurde, et leping on kehtivalt üles öeldud ning palus sellest lähtuvalt hagi rahuldada.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2023 otsust asjas nr 2-21-4379, p 29.

Hageja kohtule laenulepingu täitmise nõuet6 esitanud pole ega esitanud sellekohast alternatiivset nõude arvestust. Seega jääb esitatud hagi rahuldamata. Kuivõrd leping pole üles öeldud kehtivalt puudub alus nõuda ka VÕS § 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulude hüvitist, mistõttu jääb hagi ka selles osas rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Siimpoeg kohtunik

Riigikohus on 14.06.2016 otsuses asjas nr 3-2-1-51-16 märkinud, et laenulepingu täitmisnõue tuleb esitada hagejal ühes arvestusega selle kohta, milliste osamaksete ning millises ulatuses tasumist ta nõuab (punkt16).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.