Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-23-106404 intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas.

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 21. septembril 2015 sõlmisid kostja ja T AS (endine ärinimi AS E) kliendilepingu nr 25123633, mille alusel sai kostja hakata kasutama Telia teenuseid sõlmides selleks vastavad lepingud. T AS ja kostja sõlmisid 14. jaanuaril 2020 järelmaksu müügilepingu nr 1519927, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas (telefonikate KEY Premium Samsung Galaxy S10e’le 2(5)

2-23-106404 maksumusega 9,90 eurot ja mobiiltelefon Samsung Galaxy S10e (must) maksumusega 539,00 eurot) ja lepingutasus 19,90 eurot. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et T AS on lepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt kostjale üle andnud ja kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadmete eest 24 osamaksena esimese maksega 20. veebruaril 2020 summas 20,43 eurot ning viimase maksega 20. jaanuaril 2022 summas 23,79 eurot vastavalt maksegraafikule. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,90% aastas. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud, samuti, et ta on tutvunud lepingu tingimustega ja kohustus neid täitma. T AS esitas kostjale arveid ning kostja oli kohustatud tasuma arvetel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid seadmete osamaksu eest alates esimesest osamaksest 20. veebruaril 2020. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest teavitas T AS kostjat 10. mail 2020 lepingu lõpetamisest kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 25. maiks 2020 ning kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges T AS tähtpäeva saabunuks 26. mail 2020. Lepingu ülesütlemise hoiatus on kostjale saadetud e-posti aadressile XXX, milles T AS muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb T AS lepingu üles. Kostja ei reageerinud T AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning T AS loovutas 27. mail 2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Peale lepingu ülesütlemist moodustab kostja võlgnevus 461,92 eurot, s.o soetatud seadmete maksumuse jääk 459,02 eurot ja e-poe kohaletoimetamise tasu 2,90 eurot. Lisaks oli kostjal tasumata intress kokku summas 28,43 eurot (5,01 eurot + 8,10 eurot + 7,81 eurot + 7,51 eurot = 28,43 eurot). Hageja nõuab kostjalt tasumata järelmaksu eest sissenõutavaks muutunud viivist kokku summas 358,84 eurot. Hageja selgitas, et kuni 31. detsembrini 2022 on viivis kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras ehk 0,066% päevas (8% x 3 / 365 päeva) ja seega on viivise arvestus tasumata järelmaksu eest järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,066%. Alates 01. jaanuarist 2023 on viivis kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras ehk 0,0863% päevas (10,5% x 3 / 365 p) ja seega on viivise arvestus tasumata järelmaksu eest järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,0863%. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt summas 461,92 eurot (461,92 eurot x 0,0863% päevas x 365 päeva = 145,50 eurot), mida hageja nõuab kuni summani 103,08 eurot, et hagis esitatud viivisenõue kokku ei ületaks põhinõude summat. Vastavalt lepingule on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja on volitanud P OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja P OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX: 10. juuni 2022 esimese tasulise kirja maksumusega 20 eurot, 05. oktoobri 2022 teise tasulise kirja maksumusega 5 eurot ja 27. jaanuari 2023 kolmanda tasulise kirja maksumusega 5 eurot. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista T AS ja kostja vahel 14. jaanuaril 2020 sõlmitud järelmaksu müügilepingust nr 1519927 tulenev võlgnevus 461,92 eurot, intress 28,43 eurot, viivised 358,84 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 461,92 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 05. juulist 2023, kuid edasiulatuvat viivist mitte rohkem kui 103,08 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust 3(5)

2-23-106404 kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus edastas hagimaterjalid kostjale isiklikult kostja tööandja vahendusel 28. veebruaril 2024. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 19. märtsiks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 461,92 eurot, intress 28,43 eurot, viivised 358,84 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 461,92 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,0863% päevas, alates 05. juulist 2023, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega (seisuga 04. juuli 2023 moodustab sissenõutav viivis kokku 358,84 eurot mitte enam kui põhinõue 103,08 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulude summas 420 eurot, kokku 685 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 245 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulud 20 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 420 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 420 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, 4(5)

2-23-106404 esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (koos käibemaksuga) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 445 eurot (245+20+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks P OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga 25124974. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.