Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 20.03.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-23-141510/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 20.03.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1214

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-141510

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi A. U. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

144,22 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS PlusPlus Capital, registrikood: 11919806, asukoht: Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask, e-posti aadress: [email protected] Kostja: A. U., isikukood: xxxx, elukoht: xxxx Lihtmenetluses

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista A. U.ilt (U.) AS PlusPlus Capital kasuks kostja ja T AS vahel 01.11.2021 sõlmitud liitumislepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 87,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 15,64 eurot (periood 19.12.2022-02.01.2024), sissenõudmiskulud 25 eurot ja täiendav viivis 0,05% päevas alates 03.01.2024 põhinõudelt 87,56 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

3.Jätta menetluskulud A. U.i (U.) kanda.

4.Välja mõista A. U.ilt (U.) AS PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 360 eurot ning menetluskuludelt 360 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-141510 AS PlusPlus Capital hagis A. U.i (U.) vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 05.01.2024 menetlusse võtmise määrus isiklikult aadressilt xxxx, kätte 10.01.2024 ja kohtu poolt määratud tähtajaks, so 24.01.2024 kostja hagile vastust esitanud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on rikkunud kohustust, siis võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 87,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 15,64 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja täiendav viivis 0,05% päevas alates 02.01.2024 põhinõudelt 87,56 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja T AS vahel 01.11.2021 sõlmitud liitumislepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevuse 87,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 15,64 eurot (periood 19.12.2022-02.01.2024), sissenõudmiskulud 25 eurot (22.06.2023, 08.08.2023, 26.09.2023 meeldetuletuskirjad; 15+5+5=25 eurot) ja täiendava viivise 0,05% päevas alates 03.01.2024 põhinõudelt 87,56 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab, et täiendava viivise väljamõistmine on põhjendatud alates 03.01.2024, kuivõrd sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 02.01.2024 ning viimati märgitud kuupäeva eest topelt viivise nõudmine ei ole põhjendatud. Eeltoodu ei mõjuta hagi rahuldamise ulatust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 540 eurot (maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot, riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 420 eurot). Kohus on seisukohal, et riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot, kokku 120 eurot on põhjendatud menetluskulu. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 200 eurot (2 tunni tasu x 100 eur), s.o käibemaksuga 240 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 360 eurot (100 eurot riigilõiv + maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot ning õigusabikulu 240 eurot, käibemaksuga). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist