2-23-131806/8 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue M. F. (kostja) sõlmis 12.02.2021 Primero Finance OÜ-ga (end. Mogo OÜ, hageja) laenulepingu nr L12022021/0150, mille alusel sai kostja laenu summas 6500 eurot. Pooled on 19.04.2021 leppinud kokku lepingu muutmises. Laenu summat muudeti 1000 euro võrra. Nõude põhjendamisel lähtub hageja lepingu lisast. Pooled leppisid kokku lepingu perioodiks 72 kuud (12.04.2021 – 12.04.2027). Tulenevalt lepingu tingimustest lepingu aastane intressimäär on 31,92% aastas. Lepingu üldtingimuste punkt 5.3 sätestab, et maksete viivitamisel kohustub laenusaaja tasuma viivist määras, mis vastab laenule kohaldavale intressi määrale. Seega viivisemäär on 31,92% aastas. Lepingu krediidi kuluse määr on 36,57% aastas. Kuivõrd laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt saatis laenuandja 01.09.2022 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse. Lepingu üldtingimuste p. 5.1.1. sätestab, et laenaja on kohustatud sõlmima tagatise suhtes kohustusliku liikluskindlustuse lepingu viivitamatult, kuid igal juhul hiljemalt samal päeval, kui laenuandja registreeritakse vastavas riiklikus registris tagatise omanikuna. Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise vältimiseks palus laenuandja hiljemalt 7 päeva jooksul teostada nõuetekohane sõiduki kohustuslik tehnoülevaatus ning sõlmida liikluskindlustus. Kostja laenuandja poolt antud täiendava tähtaja jooksul kohustust ei täitnud, mistõttu saatis laenuandja 16.09.2022 laenulepingu ülesütlemise avalduse. Lepingu tingimuste punkti V alapunkti 1.1. kohaselt kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, peavad kõik pooltevahelised teated ja tahteavaldused olema kirjalikud, elektroonilises vormis või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eesti keeles ja saadetud teisele poolele lepingu päises nimetatud või poole poolt teisele poolele lepinguga kooskõlas olevalt viimati teatatud posti- või e-posti aadressile või telefoni- või faksinumbrile. Lepingu ülesütlemisavaldus oli edastatud laenuandjale teadaoleva kostja e-posti aadressile.

Lepingu tingimuste kohaselt kohustus laenusaaja tagastama laenu laenuandjale koos intressiga vastavalt eritingimustes kokku lepitud graafikule. Laenusaaja kohustub tegema kõik lepingujärgsed maksed graafiku alusel ning selles ettenähtud ajal ning mahus. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja laenusumma katteks 757,80 eurot. Laenuandjal õnnestus tagatis (sõiduk) võõrandada 17.03.2023 hinnaga 4100 eurot. Pärast lepingu lõppemist ei teinud kostja ühtegi tagasimakset. Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2692,20 eurot ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu tingimustest tulenevalt on lepingujärgne intressimäär 31,92% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress summas 292,45 eurot alates 12.08.2022 (maksegraafiku 16. osamakse) kuni lepingu ülesütlemiseni 16.09.2022. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 17.09.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.01.2024 intressiga võrdses määras. Kostja võlgneb hagejale viivist 1794,36 eurot. Kohtuvälise menetluse käigus püüdis hageja esindaja korduvalt võtta võlgnikuga ühendust kokkuleppe sõlmimiseks. Selleks on hageja esindaja saatnud kostjale võlateatised kostja kodusele ning e-posti aadressile. Esimese nõudekirja saatis hageja esindaja kostjale 14.06.2023. Hageja saatis kostjale korduvad meeldetuletused seoses tasumata võlakohustusega – 21.06.2023 ja 30.06.2023. Lähtudes eeltoodud selgitustest kujuneb hageja sissenõudmiskulu järgmiselt: nõudekiri 14.06.2023 – 25 eurot; pretensioon 21.06.2023 – 5 eurot; hagihoiatus 30.06.2023 – 5 eurot. Kokku: 35 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr L12022021/0150 tulenev põhivõlgnevus summas 2692,20 eurot, intress summas 292,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1794,36 eurot ja sissenõudmiskulu summas 35 eurot, menetluskulud summas 800 eurot (riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulu 200 eurot) ning menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud 16.02.2024.a kostja enda poolt käesolevas menetluses kasutatud e-posti aadressil (xxx) TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (36,57%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2020.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. Kostja sõlmis Primero Finance OÜ-ga 12.02.21 laenulepingu L12022021/0150, mille krediidi kulukuse määraks on 36,57%. Seega vastas 12.02.21 laenulepingu L12022021/0150 krediidi kulukuse määr (36,57%) Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406.2 lg 1 ega ole tühine.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 200 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu kokku summas 560 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 560 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabikulud summas 200 eurot. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1⁄2 töötundi, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi, kokku 2 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid. Kohtu hinnangul vastab asja keerukusele ja mahule hageja lepingulise esindaja tööaeg 1 tunni ulatuses. Kuna hageja on esitanud hagi, kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, siis peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 100 eurot. Kohtumenetlus on kostjale materjale proovitud kätte toimetada kohtutäituriga, mille osas on kohtutäitur Hille Kudu esitanud OK Incure OÜ-le kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse K7286, 20.12.2023 summas 40 eurot (hagi lisa 16), seega on põhjendatud ka hageja menetluskuluna kohtutäituri tasu 40 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kokku on põhjendatud ja vajalik menetluskulu summas 700 eurot (560+100+40). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (700 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.