2-24-3715
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Kristiina Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
19.03.2024. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-24-3715
Tsiviilasi
LIIGU OÜ hagi A. W. vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: LIIGU OÜ (registrikood 16150473; asukoht Lai tn 11-1, Tartu linn, 51005, Tartu maakond); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Taivo Liivak (Advokaadibüroo Taivo Liivak OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: A. W. (sünniaeg xxxxxxxxxx. a; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Poola)
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Kohtumääruse põhjendused LIIGU OÜ esitas 05.03.2024. a Tartu Maakohtule Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluste nõudevormil hagi A. W. vastu kahju hüvitamise nõudes. Nõude põhjenduste kohaselt on hageja Eestis asuv äriühing, kes osutab sõidukite nutirenditeenuseid Prantsusmaal.
Kostja, A. W. , rentis avaldajalt sõidukit Peugeot 2008 perioodil 22.09.2023. a kuni 27.09.2023. a. Sõiduki rendijärgse kontrolli käigus 27.09.2023. a ilmnes, et sõiduki esiklaasis on sügav täke. Esiklaasi vahetamise maksumuseks kujunes 871.20 eurot. Kostja on hagejale kahju hüvitamisest keeldunud. Tartu Maakohus jättis 13.03.2024. a hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat täitma Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse vormi B punkt 4, põhjendades kohtualluvust. 14.03.2024. a esitas LIIGU OÜ kohtule täiendatud nõudevormi, milles on täpsustatud, et kohtualluvus tuleneb poolte kokkuleppest. Hageja täpsustab, et rakenduse kaudu lepingut sõlmides nõustus kostja hageja teenuse osutamise tingimustega, sh kohtualluvusega Eestis Tartu Maakohtus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus, art 4 lg 1 kohaselt tuleb esitada avaldus pädevale kohtule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, 4. jaos on sätestatud eraldi kohtualluvus tarbijalepingute puhul. 4. jaos sisalduv art 17 p 1 näeb ette, et asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks sama jao alusel, ilma et see piiraks artikli 6 ja artikli 7 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on: a) järelmaksuga kaupade müügilepinguga, b) osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või c) muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Art 18 lg 1 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Vastavalt art-ile 19 võib sama jao sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket, 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes, või 3) mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Nõudeavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt tuleneb vaidlus lepingust, mille kostja sõlmis tarbijana. Kohus leiab, et seetõttu tuleb kohtualluvuse tuvastamisel lähtuda EÜ määruse nr 1215/2012 4. jao sätetest. Hageja on põhjendanud kohtualluvust sellega, et lepingut sõlmides nõustus kostja kohtualluvusega Eestis Tartu Maakohtus. Kohus leiab, et antud juhul ei ole täidetud EÜ määruse nr 1215/2012 art 19 sätestatud tingimused, mille esinemisel saab kokkuleppe alusel kõrvale kalduda määruse 4. jao sätetest kohtualluvuse kohta tarbijalepingute puhul ning kohaldada tuleb EÜ määruse nr 1215/2012 art 18 p 2, mille kohaselt võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.
Hageja esitatud nõudeavalduse kohaselt on kostja elukoht Poolas ja seega ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi avaldus Eesti kohtule. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Eeltoodu alusel, kuna asi ei allu Eesti kohtule, keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.