2-23-133723/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

5.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. R. R. on läbi krediidiandja infotehnoloogilise lahenduse 28.12.2021 10:27:51 esitanud krediidiandjale järelmaksu taotluse, mis on registreeritud numbriga 1305104. Krediidisumma kasutamise eesmärgiks on kaupmehe juures kauba eest tasumine. Krediidiandja on kliendi sissetulekuid kontrollinud kliendi nõusolekul Eesti Väärtpaberiregistri pensionikonto andmete alusel ja Maksu- ja Tolliameti maksutõendi andmete alusel. Kuna toodud allikatest kontrolli tulemused ei vastanud krediidiandja poolt seatud sissetuleku tingimustele, on krediidiandja korrigeerinud kliendi poolt deklareeritud sissetuleku (milleks oli 2500 eurot) suurust ning võtnud aluseks sissetuleku summas 1503 eurot. Kliendi igakuiseid finantskohustusena on krediidiandja võtnud arvesse summas 307,62 eurot. Toodud sissetuleku ja kohustuste andmete tulemusena on krediidiandja arvestanud kliendi korrigeeritud sissetulekuks 858,33 eurot, mis on võetud aluseks kliendile laenuteenindusvõimekuse väljaarvutamisel. Arvestades kliendi sissetulekut ning kohustusi, on krediidiandja väljaarvutanud kehtestatud metoodika ja mudeli alusel kliendile maksimaalselt uue kohustuse kuumakseks 155,00 eurot. Krediidiandja on kontrollinud kliendi eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete kontrolli maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) tulemusena nähtus, et kliendil puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Seega võis krediidiandja järeldada, et negatiivne maksekäitumine kliendil puudub. Eeltoodud päringud on teostatud vastavatesse andmebaasidesse infotehnoloogiliste lahenduste abil ning päringute tulemused kajastatakse eeltoodud kujul krediidiandja vastavas infosüsteemis 3(5)