2-23-129452/20 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

9.Vastavalt Riigi Teataja seaduse § 13 lõikele 9 ja Ametlike Teadaannete põhimääruse § 9 lõikele 5 määrata väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaande avaldamise lõpetamise tähtajaks kolm kuud. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule (Lossi 2, Kuressaare, menetlusposti aadress: [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused Bigbank AS esitas 26.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4726,25 euro saamiseks. Kohus tegi 28.07.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 20.10.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti Bigbank AS nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagiavalduse 06.11.2023 milles nõuab hageja ja kosta vahel 21.12.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr CL-EEC-21018356 tuleneva võlgnevuse 4 932,91 euro, millest 336,96 eurot intress, 7,59 eurot lepingu haldustasu, 374,17 eurot viivis ja 4 213,97 eurot tagastamata krediidisumma kostjalt välja mõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 04.11.2023 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 17,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 08.11.2023 määrusega menetlusse. Hagi ja asja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, 23.12.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt (08.01.2024) vastanud. Kohus 17.01.2024 kohustas hagejat täpsustama viivisenõuet. Hageja esitas täpsustuse 30.01.2024, milles märkis, et 10.05.2023.a. seisuga oli viivise nõue 6,32 eurot, mitte 8,61 eurot, nagu märgitud hagiavalduses. Hageja palub lugeda õigeks hageja viivise nõude perioodil 11.05.2023 – 06.11.2023 summas 371,98 eurot, millele lisandub lepingu ülesütlemisel 10.05.2023 sissenõutavaks muutunud tasumata viivis summas 6,32 eurot, kokku 378,30 eurot. Tulenevalt asjaolust, et hageja esitas hagiavalduse kohtule 06.11.2023. a, palub hageja TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista alates 07.11.2023.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 17,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus 01.02.2024 kohustas kostjat esitama seisukoha hageja viivisenõude osas. 01.02.2024 kohtunõue on kostjale kätte toimetatud avalikult, vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes, 25.02.2024. Kostja ei ole kohtunõudele tähtaegselt (04.03.2024) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. TsMS § 136 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga (TsMS § 136 lg 4). Hageja on 30.01.2024 puuduste kõrvaldamises märkinud tsiviilasja hinnaks 5 695,25 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja on tsiviilasja hinna määramisel teinud arvutusvea. TsMS § 367 alusel nõutava aastase intressi summa arvestamisel on hageja eksinud perioodi määramisel, st hageja valitud periood on pikem kui üks aasta (365 päeva). Arvestades põhinõude suurust 4213,97 eurot, on arvestuslik viivis aasta eest 754,30 eurot, mitte 758,43 eurot, nagu on märkinud hageja. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 4213,97 eurot, intressi 336,96 eurot, lepingu haldustasu 7,59 eurot ja viivist 378,30 eurot ning viivist alates hagi esitamisest kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni määraga 17,90% aastas. Õige tsiviilasja hind on 5691,12 eurot. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1– 3 sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 595 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike menetluskuludega TsMS § 138 lg 2 ja § 139 ning § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel ning nende väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).