Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Elisa Eesti AS esitas 14.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 459,83 euro saamiseks. Kohus tegi 17.11.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 23.01.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis Elisa Eesti AS nõude A. R. vastu 459,83 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja ja kostja sõlmisid 04.02.2019 kliendi- ja teenuse osutamise lepingu ning seadmete rendija/või müügilepingu kostjale teenuste kasutamise võimaldamiseks. Sõlmitud lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks seadmed koos nende juurde kuuluvate komplektiosadega. Kostjal oli arvete eest kokku tasumata 285,69 eurot. Seoses kostjapoolse arvete mittetasumisega piiras hageja kostjale teenuse osutamist 2020 juunis, juulis, augustis ja septembris. Kuna kostja ei tagastanud hagejale seadmeid, esitas hageja kahjuhüvitise nõude seadmete osas DigiTV kaart maksumusega 10,00 eurot, digiboks maksumusega 54 eurot ja modem maksumusega 99 eurot. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust summas 107,60 eurot, kahjuhüvitist seadmete eest 163 eurot, sissenõudmiskulu summas 24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist summas 153,57 eurot ning viivist tasumata teenuselt ja kahjuhüvitiselt seadmete eest alates 10.02.2024 kuni võlgnevuse tasumiseni määras 0,05% tasumata summalt päevas. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte AET kaudu 19.02.2024 kell 13:23. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (11.03.2024) hagile vastanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõiv summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 85 eurot. Hageja toob välja, et ei ole käibemaksukohustuslane ning on esitanud kulutused ilma käibemaksuta.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 140 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 85 eurot (ilma käibemaksuta), arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati tagaseljaotsusega ei pea kohus võimalikuks kostjalt õigusabikulusid suuremas summas kui 85 eurot välja mõista. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.