Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K. H. vastu põhivõla 226 euro 13 sendi, viivise ja sissenõudekulu saamiseks
Tsiviilasja hind
344 eurot 11 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste Kostja: K. H. (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista hagi K. H. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 302 eurot 84 senti (põhinõue 226 eurot 13 senti, viivis 51 eurot 71 senti ja sissenõudekulu 25 eurot).
3.Mõista hagi K. H. Aktsiaselt PlusPlus Capital kasuks välja lisanduv viivis tasumata põhinõudelt alates 15. novembrist 2023 kuni põhinõude (226 euro 13 sendi) täieliku tasumiseni määras 0,05% päevas.
Määrata Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suuruseks 240 eurot. Mõista K. H. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 240 eurot.
6.Mõista K. H. Aktisaselt PlusPlus Capital kasuks temalt väljamõistetud 240 euro suuruste menetluskulude tasumata osalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28. juunil 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K. H. (kostja) 337 euro 80 sendi saamiseks. Kohus tegi
3.juulil 2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 3. novembril 2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja palub 14. novembril 2023 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks võlgnevus 226 eurot 13 senti, viivis 51 eurot 71 senti ja sissenõudekulu 25 eurot. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja lisanduva viivise põhivõlalt alates 15. novembrist 2023 kuni põhinõude 226 eurot 13 senti täieliku täitmiseni määras 0,05% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja Tele 2 Eesti AS 16. mail 2022 Tele 2 liitumislepingu nr 854373721. Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Tele 2 Eesti AS luges lepingu ülesöelduks alates 12. septembrist 2022 ning loovutas 22. detsembril 2022 lepingust tulenevad nõuded hagejale.
3.Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Maksekäsu kiirmenetluses on võlgniku ema varasemas menetluses kinnitanud 7. märtsil 2023, et kostja ei ela aadressidel xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Ema on 9. juunil 2023 kinnitanud, et kostja elab tema juures aadressil xxxxxxxx-xxxxxxx. 18. septembril 2023 ema kinnitas, et kostja ei ela enam tema juures aadressil xxxxxxxx-xxxxxxx. 22. septembril 2023 saatis kohus menetlusdokumendid eelneval kokkuleppel tööandja xxxxxxxxxxxxxxxxx-ga kostjale kättetoimetamiseks. Kohus tegi 25. oktoobril 2023 järelepärimise tööandjale dokumentide kättetoimetamise kohta kuid 3. novembri 2023 seisuga tööandjalt tagasiside puudub. Vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele Politsei- ja Piirivalveameti
Lõuna prefektuur vastanud 31. oktoobril 2023, et PPA-le on kostja andnud 11. augustil 2020 a. oma elukohaks xxxxxxx-xxxxxxx linn. Meiliaadressiks xxxxxxxxxx@xxxxxxxx. Täiendavaid andmeid tema asukoha kontaktide kohta politseil ei ole. Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressil xxxxxxxxxxxxx@gxxxxxxxx, millelt vastused puuduvad. Rahvastikuregistris märgitud telefoni number xxxxxxx ei ole kättesaadav. Kohtute infosüsteemis tegevuste all on registreeritud korduvad helistamised kostja rahvastikuregistris märgitud telefoni numbril +xxxxxxxxxxx, mis ei vasta. 4. jaanuaril 2024 saatis kohus samal numbril SMS-i teatega, et tagasi helistataks, mida ei ole tehtud. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb hagi kostjale kätte toimetada avalikult hagi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 06. veebruaril 2024 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks 22. veebruaril 2024. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (07. märtsiks 2024) ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
5.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
6.TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot (3,5 h; koos käibemaksuga). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot (1 h x 100 x 1,2). Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 240 eurot (100 + 20 + 120). Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
10.Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1 p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 ps 1 sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20123093, p 9.2). allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.