Tagaseljaotsus Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad:
ja
Viru Maakohus Angelina Abol 14. märts 2024, Rakvere 2-23-12135 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A R ja A K-S vastu korteriomandi kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise ning tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes 7279.16 eurot nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806, asukoht Tartu mnt 83, Tallinn 10115), lepinguline esindaja Silver Eensaar (e-post [email protected]) Kostja 1: A R (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja 2: A K-S (IK xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Asja lahendamise viis
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A R osas tagaseljaotsusega ja A K-S osas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
2.Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Rakvere notari I R poolt 27.08.2021 A Ri ja A K-S vahel sõlmitud „Korteriomandi kinkeleping ja asjaõigusleping“ (notari ametitoimingute registri nr xxxx), millega läks A Ri omandist välja korteriomand asukohaga xxxx (registriosa number xxxx).
3.Kustutada A K-S kohta tehtud omanikukanne ja kanda korteriomandi asukohaga xxxx (registriosa number xxxx) omanikuks A R (IK xxxx).
4.Kohustada A Ri ja A K-Su andma korteriomandi asukohaga xxxx (registriosa number xxxx) kehtiva omanikukande kustutamiseks ja A Ri omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks vajalikud tahteavaldused ja nõusolekud ning asendada need käesoleva kohtuotsusega.
8.Välja mõista A Rilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulu 1035 eurot, s.o riigilõiv 735 eurot ja õigusabikulud 300 eurot.
9.Välja mõista A Rilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (1035 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
10.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1, 2). Asjaolud ja kohtu selgitus
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 25.08.2023 (täiendatud 31.08.2023) Viru Maakohtule hagiavalduse A Ri (kostja 1) ja A K-S (kostja 2) vastu täitemenetluses tehingu tagasivõitmiseks korteriomandi kinke- ja asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks ning kostjate kohustamiseks kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajalike nõusolekute andmiseks. Hagiavalduse kohaselt on võlgniku A Ri suhtes algatatud täitemenetlus, milles hageja on sissenõudja. Täidetavaks lahendiks on Pärnu Maakohtu 07.04.2022 kohtumäärus (maksekäsk) nr 2-22-105127, võlanõue 2420.60 eurot (täiteasi nr xxxx). Täiendavalt on kostja 1 suhtes algatatud täitemenetlused: täiteasi nr xxxx, Pärnu Maakohtu 06.04.2022 kohtumäärus/maksekäsk nr 2-22-105131, võlanõue 362 eurot; täiteasi nr xxxx, Pärnu Maakohtu 07.04.2022 kohtumäärus/maksekäsk nr 2-22-105129, võlanõue 206.61 eurot; täiteasi xxxx, Pärnu Maakohtu 22.05.2022 kohtumäärus/maksekäsk nr 2-22-114169, võlanõue 789.95 eurot. Kostja 1 ei ole vabatahtlikult lahendit täitnud. Täitemenetluses on laekunud nõude katteks 0 eurot, hageja ja kohtutäituri kogutud teabe põhjal ei kuulu kostjale 1 vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Kohtulahenditega välja mõistetud võlakohustuste võtmise ajal kuulus kostjale 1 kinnisvara. Pärast kohustuste võtmist ja maksmisega raskustesse sattumist kinkis kostja 1 27.08.2021, s.o vähem kui 2 aastat enne käesoleva hagi esitamist, sõlmitud korteriomandi kinke- ja asjaõiguslepinguga enda omandis oleva korteriomandi asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx) A K-Sule ilma vastusooritust saamata. Hageja palub tunnistada kehtetuks A Ri ja A K-S vahel 27.08.2021 sõlmitud korteriomandi xxxx kinke- ja asjaõigusleping, tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek A Ri sissekandmiseks korteriomandi omanikuna ja asendada kostjate nõusolek korteriomandi kande muutmiseks kohtuotsusega ning muuta kinnistusraamatu kandeid selliselt, et kustutada kanne A K-S korteriomandi omandiõiguse kohta ja teha uus kanne, millega kanda A R kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna.
2.Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale A R kättetoimetamise portaali vahendusel 20.10.2023 ja kostjale A K-S isiklikult 25.10.2023. Kohus andis kostjatele hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättetoimetamisest. Kostja A R ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kostja A K-S võttis hagi 07.11.2023 avalduses (täiendav selgitus 09.01.2024) õigeks.
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja rahuldab hagi kostja 1 osas tagaseljaotsusega.
4.TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja 2 on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Kohus rahuldab seega hagi kostja 2 osas õigeksvõtul põhineva otsusega.
2(5)
5.Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus märgib põhjendavas osas vaid menetluskuludega seonduva.
6.Menetluskulude jaotamisel kohus selgitab järgmist. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab antud juhul hagi täielikult, seega jäävad menetluskulud kostjate kanda, kui erinormidest ei tulene teisiti. Kostja 2 võttis hagi kohe õigeks. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et hagi esitamine on tingitud ka kostja 2 käitumisest, kuigi viimase selgitusel ta ei teadnud põhivõlgniku A R võlgnevustest ja oli nõus kinkelepinguga põhjusel, et korteri eest oli ostmisel tasunud tema poeg, kelle elukaaslane A R oli, ning korter pidi jääma pojale. Kohus leiab, et tehingu tagasivõitmise olukorras ei saa hagejale ka ette heita seda, et ta ei ole enne hagi esitamist pöördunud kostja(te) poole korteriomandi kande muutmiseks kohtuväliselt, kuivõrd see võib kaasa tuua korteriomandi võõrandamise või kolmanda isiku õigustega koormamise, mis halvendaks hageja õiguskaitse võimalusi (mille vältimiseks ka antud asjas on hageja esitanud hagi tagamise taotluse). Seega kohus leiab, et kostjaga 2 seotud menetluskulude jätmine hageja kanda ei ole põhjendatud. Täitemenetluses esitatava tehingu tagasivõitmise hagi puhul on tagasivõidetava tehingu pooled vältimatud kaaskostjad. TsMS § 165 lg 1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Vastutuse ebavõrdsetes osades ettenägemist saab kasutada vaid erandlikel juhtudel, eelkõige põhjusel, et menetluskulude väljamõistmine poolelt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sellised asjaolud tuleb kostjal endal välja tuua, seejuures selgitades, milles seisneb tema hinnangul äärmine ebaõiglus nende kulude tema kanda jätmisel. Kohus leiab, et kostja 2 kohene õigeksvõtt ja tehingu tegemise asjaolud, mida kohus peab eluliselt usutavaks, õigustavad menetluskulude jaotusel tema ja kaaskostja A Ri vahel menetluskulude võrdsetes osades jagamisest kõrvalekaldumist. Kohus asub seisukohale, arvestades seejuures hageja seisukohta menetluskulude jaotuse osas, et on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud tervikuna A Ri kanda.
7.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavalduselt 595 eurot ja hagi tagamise avalduselt 70 eurot ning õigusabikulu 420 eurot (3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot; käibemaksuga; hageja on piiratud käibemaksukohustuslane). Hageja on täiendavalt tasunud riigilõivu 70 eurot vastavalt 25.08.2023 määruses selgitatule. Kohus andis 02.02.2024 e-kirjas hagejale võimaluse vajadusel täiendatud menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja ei ole kohtule andmeid täiendavate menetluskulude kohta esitanud. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 420 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse, hagi tagamise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 2,5 tundi. Tegemist ei ole õiguslikult ega asjaoludelt keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetsete kostjatega seotud võlgnevuse tekkimise ja täitemenetluse toimumisega seotud asjaolusid ja vastavalt nõudeid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. 3(5)
Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.h konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas 300 eurot (sh käibemaks 50 eurot) ning menetluskulud kokku 1035 eurot (300 + 735) eurot. Nimetatud summa koos lisanduva viivisega kuulub väljamõistmisele A Rilt.
8.04.09.2023 määrusega kohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning määras kanda hagi tagamise abinõuna kostja 2 omandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxx III jakku esimesele vabale järjekohale: 1) eelmärge hageja nõude tagamiseks Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks; 2) märkus kohtuvaidluse olemasolu kohta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagis A R ja A K-S vastu tehingute tagasivõitmise nõudes. Hagejal tuli määruse täitmiseks endal pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole. Kohus kontrollis, et käesoleva ajani ei ole taotletud hagi tagamise abinõusid kinnistusraamatusse kantud. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et antud juhul ei ole hagi tagamise abinõud lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalikud, kuivõrd hageja ei ole peaaegu poole aasta jooksul pidanud vajalikuks määruse alusel taotleda kinnistusraamatusse vastava kande tegemist, samuti on kostja 2 kinnitanud valmisolekut kinnisasi kostja 1 omandisse tagasi kanda. Samuti on käesolev otsus nii tagaseljaotsusena kui hagi õigeksvõtul põhineva otsusena viivitamata täidetav, s.o enne jõustumist. Seega kohus tühistab 04.09.2023 määrusega seatud hagi tagamise abinõud alates käesoleva otsuse jõustumisest.
9.Kohus peab täiendavalt vajalikuks selgitada kostjatele järgmist. Hageja on nii hagiavalduses kui viimati 22.02.2024 vastuses kohtule pidanud võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 alusel pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Ühtlasi selgitab kohus, et kompromissi sõlmimine toob kaasa väiksema menetluskulu. Kohus tagastab ka TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
EDASIKAEBAMISE KORD
10.Hageja ja kostja 2 (kelle suhtes on hagi lahendatud õigeksvõtul põhineva otsusega) võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
4(5)
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
11.Kostjal 1 on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.
12.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
(digitaalallkirjaga) Angelina Abol kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.