Kohtuotsuse tegemise aeg ja 11. märts 2024. a Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei koht kaudu Tsiviilasja number 2-23-6073 Tsiviilasi Droonimaailm OÜ hagi XX vastu kahju hüvitamise nõudes 41 607,52 eurot Tsiviilasja hind Hageja Droonimaailm OÜ (registrikood 16158660) Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Kostja XX (isikukood x Kostja lepinguline esindaja HN
1.Rahuldada Droonimaailm OÜ hagi XX vastu osaliselt.
2.Mõista XXult (isikukood x) Droonimaailm OÜ (registrikood 16158660) kasuks välja 35 532,97 eurot ja viivis perioodi 05.12.2022 – 11.03.2024 eest summas 5071,55 eurot.
3.Mõista XXult Droonimaailm OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhinõudelt (otsuse tegemise seisuga 35 532,97 eurot) kuni põhinõude täieliku täimiseni.
4.Jätta menetluskulud XX kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
2-23-6073 Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
KIRJELDAV OSA
Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
1.Kostja on hageja juhatuse liige ja osanik (51%). Lisaks kostjale on hageja juhatuse liikmeks ja osanikuks QQ (osalus 20%) ja YY (osalus 29%). Igal juhatuse liikmel on hageja iseseisev esindusõigus (dtl 8 – 9).
2.Kostja on teinud hageja pangakontolt LHV pangas endale makseid, milleks kostjal ei olnud õiguslikku alust. Perioodil 19.02.2021 – 28.10.2021 on kostja teinud hageja pangakontole sissemakseid kokku summas 6252,53 eurot ja väljamakseid 41 785,50 eurot (dtl 10 – 12). Kostja on hageja kontolt teinud endale makseid selgitustega „Ost-Müük lep. Nr x“, „töötasu“ ja „majandusavanss“ ning saanud ja teinud makseid erinevate osundustega laenudele, sh on sissemaksed tehtud valdavalt selgitustega „laen omanikult“ ja väljamaksed valdavalt selgitusega „laenu tagasimakse“, „laenu tagasikanne“ ja „laenu tagastus“. Samas on kostja teinud ka hageja kontole sissemakse selgitusega „laenu tagasimakse“ ning mitmel korral sissemakseid selgitusega „laen“. Hageja ei ole kostjaga sõlminud ühtegi müügilepingut, samuti ei ole osanikud vastu võtnud otsust töölepingu sõlmimiseks kostjaga ega töölepingut sõlminud. Lisaks ei ole teada asjaolusid, millega seotud kulude katmiseks oleks pidanud kostjale tegema nn ettemaksukandeid (avanss) ega laenutehinguid, mille alusel oleks pidanud teostama kostjale nii suures ulatuses makseid. Kostja saadud maksetest õigustatuks võib pidada üksnes väljamakseid laenu tagastamiseks summas, mis langeb kokku samal perioodil tehtud omaniku laenu sissemaksetega, s.o 5428,35 eurot. Kostja on endale hageja arvelt alusetute maksete tegemisega tekitanud kahju. Hageja kahjunõude suuruseks on 36 357,15 eurot.
3.Kostja väide, et osanike vahel oli kokkulepe, et QQ ja YY tasuvad ettevõtte osaluse ja kostja oskusteabe kasutamise eest 20 000 eurot kostjale ei ole õige. Äriregistrile esitatud kandeavaldusest (dtl 110-113) nähtub, et kolm osanikku asutasid ühingu koos samaaegselt. Seega olid kõik kolm isikut hageja asutajad ja QQ ning YY ei omandanud kostjalt osasid. Asutamisotsus lükkab ümber ka kostja väite, et tal tekkis asutamisel hageja arvelt selle 20 000 euro saamise õigus, mille teised kaasasutajad hagejale üle kannavad. Sellist kokkulepet otsus ei sisalda.
4.Hageja osanike üldkoosolek ei ole otsustanud kostjaga laenulepingute sõlmimist ega laenude tingimusi, mh et kostja võiks saada enda antud laenu tagastustena hagejalt kokku rohkem raha kui ta teeb laenu sissemakseid.
5.Hageja üldkoosolek ei ole otsustanud kostjale juhatuse liikme tasu maksmist ega määramist. Käesolevas asjas ei saa eeldada, et kostja pidi igal juhul oma töö eest tasu saama. Hageja majandustegevuseks ei olnud kostja tegevus hädavajalik, sest juhatuse liikme kohustusi täitis ka YY. Ühelegi hageja juhatuse liikmele ei olnud tasu maksmist otsustatud. Kostja täidab ka teistes äriühingutes juhatuse liikme kohustusi tasuta, mida kinnitavad kostja vande all antud ütlused. Kostja on OÜ M 50% osanik ja juhataja ning saab oma põhilise elatuse sellest ühingust (dtl 824—828).
6.Kostjale ei määratud tasu mh põhjusel, et kostja ei olnud hagejale lojaalne, vaid tegutses endaga seotud äriühingu A OÜ huvides. Samaaegselt juhatuse liikmena ja A OÜ juhatuse liikmena
2-23-6073 tegutsedes on kostja andnud hageja majandustegevuses olulised väärtused üle A OÜ-le hageja arvelt tulu teenimiseks. Kostja on suunanud hageja ärinime kaudu toimiva veebilehe ja sotsiaalmeedialiikluse ettevõttesse A OÜ, selleks hageja nõusolekut omamata ja seda selgelt märkega droonimaailm.ee veebilehel ka afisheerides (dtl 114 – 126). Hageja 28.11.2022 osanike üldkoosolek on otsustanud esitada kostja vastu nõude kohtusse ka kostja poolt konkurentsikeelu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Kostja ei ole otsust vaidlustanud ega esitanud vastuväiteid üldkoosoleku käigus.
7.Kostja esitatud Whatsapp vestluste väljavõtted ei tõenda kostja väidete õigsust. Ettevõtte majandusaasta aruande kinnitamine ei ole ettevõttel nõuete olemasolu või nende puudumist kinnitada saav tõend. Hageja ja HOÜ vahelised suhted ei puutu käesolevasse vaidlusesse. Kostja poolt vande all antud ütlustega on tõendatud, et kostja ei käsitlenud hageja juhatuse liikmeks olemist tasulise teenusena, vaid kaubalis-rahaline suhe oli tema seni tehtud töö müük hageja ülejäänud kahel osanikule/juhatuse liikmele 47 000 euro eest. Nii kostja enda kui YYi ja QQi seletusest ilmneb, et sellist müügilepingut siiski ei sõlmitud.
8.28.11.2022 toimus hageja osanike koosolek. Koosoleku päevakorras oli hageja poolt nõude esitamine kostja vastu summas 38 902 eurot. Otsus võeti vastu QQi ja YY poolQQäältega. Sama otsusega otsustati määrata hageja esindajaks kohtuvaidluses hageja lepinguline esindaja. Kostja oli koosolekul kohal. Ühtegi vastuväidet kostja koosolekul ei esitanud. Kostja ei ole ka üldkoosoleku otsust vaidlustanud (dtl 13 – 21, dtl 127).
9.Kostja on 30.11.2022 avaldanud, et kolmandatel isikutel on hageja vastu nõudeid. Hageja võimalikud suhted kolmandate isikutega ei ole hageja nõuet välistada saavad asjaolud (dtl 22 – 28). 05.12.2022 tegi kostja ettepaneku vaidluse lahendamiseks QQile ja YYile, kuid mitte hagejale. Hageja hinnangul puudub ettepanekul seos hageja nõudega kostja vastu. Hageja kahjunõude aluseks on ÄS § 187 lg 1 ja 2, VÕS § 127 lg 1, lg 4, VÕS § 136 lg 1. Alternatiivselt tuleks hagi rahuldada alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad
10.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja võttis omaks hagiavalduse asjaolud, mis puudutab hageja osanike ja juhatuse liikmete isikuid, samuti osade protsentuaalset jaotust osanike vahel ning asjaolu, et hageja juhatuse liikmetel on iseseisev õigus hagejat esindada. Kostja lisas, et QQ ja YY on lisaks ka HOÜ juhatuse liikmed. Ka vaidlusaluste ülekannete aluseks olevad kokkulepped sõlmiti mittekirjalikus vormis. Kostja ei ole rikkunud hageja suhtes hoolsuskohustust.
11.Kostja oli enne hageja asutamist 2021 alguses veebilehe Droonimaailm.ee asutaja ja looja. Hageja asutamine oli seotud nimetatud oskusteabele ülesehitatud ärimudeli arendamisega. Täiendavat lisandväärtust plaaniti saavutada ettevõtte uute valdkondade (nt aeromõõdistamine) arendamisega. Seega oli kostja varasem tegevus ja oskusteave aluseks hageja tegevusele. Puudub mõistlik põhjendus, miks oleks kostja pidanud enda toimiva veebikeskkonna andma hageja käsutusse selle eest tasu saamata ning samuti töötama hageja heaks tasu saamata. Ka kostja poolt vande all antud ütlused tõendavad, et kostja juhatuse liikme kohususte täitmist ei saanud eeldada tasuta. Seejuures ei ole YY ega QQ andnud arusaadavat selgitust, miks nad koheselt ei võtnud midagi ette, kui kostja tegi endale hageja arvelt rahalisi kandeid.
12.Hageja osanike vahel oli kokkulepe, et QQ ja YY tasuvad hageja osaluse ja kostja oskusteabe kasutamise eest 20 000 eurot kostjale. Nimetatud summa kanti hageja kontole, mille kostja kandis kolme kandega enda kontole selgitusega „Ost-Müük lepi. Nr. 2x“, mis viitab kokkuleppe
2-23-6073 kuupäevale 19.02.2021. Kostja esitas kokkuleppe tõendamiseks YYi ja kostja vahelise Whatsapp keskkonnas peetud vestluse (dtl 511 – 772), video 11.07.2022 (dtl 138 - 139), YYi kirjavahetuse ülevaade raamatupidaja KL ja LPga (dtl 492 – 493). Kostjalt oskusteabe ostmist tõendab ka kostja ja YYi vaheline Whatsapp keskkonnas 22.02.2021 peetud vestlus (dtl 54 – 55). Kostja hinnangul kinnitavad kostja ja YYi vande all antud ütlused hageja käsitlust 20 000 euro osas kokkuleppe olemasolu. Vande all antud ütlusi tuleb hinnata koos Whatsapp vestlusega. Lisaks tõendab kokkuleppe olemasolu kohtumise salvestus, kus QQ möönab, et kokkuleppe kohaselt oli kostjal õigus saada 20 000 eurot. Igal juhul on hageja teised osanikud eeltoodud tõenditest nähtuvalt kostjale raha kandmise heaks kiitnud.
13.Hageja osanike ja kostja vahel oli kokkulepe, et kostjale makstakse töötasu 1500 eurot ettevõtte asutamisele järgnevalt pooleteise aasta jooksul, mida tasuti kolm kuud ja sealt edasi kaootiliselt vahendite olemasolul. Kokkuleppe olemasolu tõendavad kostja ja YYi poolt vande all antud ütlused. Nimetatud maksete eesmärki ja teostamist tõendavad väljavõtted raamatupidamissüsteemist, kuhu YY on teinud 22.11.2021 kande nr 29051 selgitusega mh „CEO“ kogusummas 2400 eurot (dtl 56, dtl 69). Kokku on selliseid makseid 2021. a jooksul kuus, maksed olid sama selgitusega, sagedusega 1 x kalendrikuus. Eeltoodu tõendab, et makse oli suunatud tegevjuhi (kostja) töötasuks kokkulepitud osas, lisaks meediaplaani koostamisele ja haldamisele (lisaks on märgitud (teiste osanike) veebilehti www.hades.ee; www.ddi.ee; www.topcon.ee). Lisaks tõendab eeltoodu, et maksete regulaarsus viitab samuti kokkuleppele tasuda kostjaga kokkulepitud töötasu. Kostjale tasu maksmise kokkulepet tõendavad ka YYi ja kostja vahel asetleidnud Whatsapp vestlused (dtl 54 – 55). Igal juhul nähtub tõenditest, et hageja osanikud on kostjale raha kandmise heaks kiitnud.
14.Hageja kõik osanikud on heaks kiitnud 2021 hageja majandusaasta aruande (dtl 58 – 64), millest nähtuvad nii ettevõtte kohustused kui ka kulud. Eeltoodu tõendab, et kõik osanikud on olnud kursis ettevõtte majandusolukorraga, võetud kohustuste ja tehtud kulutustega (sh kostjale makstud tasuga).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
17.Asjas ei vaielda selle üle, et: kostja, YY ja QQ on hageja juhatuse liikmed ja osanikud, sh kostja osa moodustab 51% osakapitalist, YYi osa moodustab 29% osakapitalist ja QQi osa moodustab 20% osakapitalist;
2-23-6073
kostja tegi hageja kontolt enda kontole ülekandeid viidetega hageja ja kostjavahelisele laenusuhtele, töötasule, Ost-Müük lep. Nr x ja majandusavansile kokku summas 41 785,50 eurot; kostja tasus hageja kontole kokku 6252,53 eurot; hageja osanikud ei olnud vastu võtnud ühtegi kirjalikku otsust hageja ja kostja vahel mistahes lepingu sõlmimiseks, mille alusel oleks hagejal olnud õigus endale makseid teha; 28.11.2022 hageja osanike üldkoosoleku otsusega otsustati kostja vastu esitada kohtumenetluses nõue nende maksete tagasisaamiseks, mille kostja kandis hageja kontolt enda kontole ilma õigusliku aluseta.
18.Äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p-i 10 kohaselt kuulub osanike pädevusse juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses osaühingu esindaja määramine. ÄS § 181 lg 3 sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Kohus on seisukohal, et juhatuse liikmega juhatuse liikme ametilepingu või töölepingu sõlmimine, samuti juhatuse liikmega laenulepingu ja oskusteabe müügile suunatud lepingu sõlmimine ei ole hinnatavad osaühingu igapäevase majandustegevusena. Riigikohus on oma 16.09.2015 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15 p-s 13 korranud varasemat praktikat selle kohta, et osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (ÄS § 170-1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (ÄS § 173 lg-d 1-4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (ÄS § 173 lg-d 6 ja 7). Riigikohus möönis, et osaniku nõusolek võib lisaks eeltoodule olla väljendatud ka eraldi antud kirjaliku tahteavaldusena. Sama otsuse p-s 14 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et osanike nõusolek võib olla antud nii enne tehingu tegemist kui ka hiljem heakskiiduna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 lg 1 teise lause mõttes. Eeltoodust nähtub, et Riigikohus on pidanud osanike nõusoleku andmist juhatuse liikmega lepingu sõlmimist erinevatel viisidel, kuid juhul, kui see on antud eraldi antud tahteavaldustena, siis peab see olema antud vähemalt kirjalikku vormi järgides. Samas vormis peab olema väljendatud ka tagantjärgi heakskiit tehingule (TsÜS § 111 lg 2).
19.Kostja väitel oli hageja osanike YYi, QQi ja kostja vahel sõlmitud kokkulepped, mille kohaselt tasuvad QQ ja YY kostjale kostja oskusteabe ja hageja osaluse eest kokku 20 000 eurot. Kokkulepe sõlmiti 19.02.2021. Kohus tuvastab hageja pangakonto väljavõtte alusel, et kostja kandis hageja kontolt enda kontole ajavahemikul 19.02.2021 – 25.02.2021 kolme maksena kokku 20 000 eurot (8000+9000+3000) (dtl 10). Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendite alusel ei saa järeldada kostja väidetud kokkuleppe sõlmimist ega osanike poolt kokkuleppe sõlmimiseks kehtivate tahteavalduste andmist ÄS § 181 lg 3 tähenduses. 19.1.Kostja andis vande all ütlusi, et kokkuleppe kohaselt kandsid QQ ja YY hagejale 20 000 eurot, mille kostja kandis endale oskusteabe müügina. 19.2.YY andis vande all ütlusi, mille kohaselt kanti 20 000 eurot hageja kontole selleks, et anda hagejale laenu oma tegevuse käivitamiseks. YY ei kinnitanud vande all kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt pidi hageja ostma nimetatud 20 000 euro eest oskusteavet. YY andis ütlusi, mille kohaselt võis kanda kostja raha hagejalt endale selleks, et anda laenu OÜ M jaoks. 19.3.QQ andis vande all ütlusi, millest nähtub, et talle ei ole kostja poolt endale hageja arvelt 20 000 euro kandmise asjaolud teada.
2-23-6073 19.4.Kostja, QQi ja YYi 11.07.2022 kohtumise videosalvestuselt (dtl 139 – 140) on tuvastatav QQi lause: „Küll on see, et me oma investeeringut tahame ikkagi tagasi saada, nii nagu sina said, nagu me ka kokku leppisime, selle raha välja võtta, mis me sinna sisse panime.“ Samas ei ole videosalvestuselt kuulda, mis rahale QQ viitab. Isegi, kui tegemist oleks vaidlusaluse 20 000 euroga, siis ei ole videolt tuvastatavad mistahes andmed selle kohta, kelle vahel vastav kokkulepe sõlmitud oli, et kokkulepe oleks olnud kostja väidetud tehingu sõlmimiseks, s.o kostjal oli õigus hageja nimel oma oskusteabe müügileping sõlmida ja selle tingimused. 19.5.Kohus on seisukohal, et YYi ja kostja vaheline Whatsapp vestlus ei kinnita kokkuleppe olemasolu selleks, et hageja ostab kostjalt oskusteavet 20 000 euro eest. Asjaoludest, et YY kirjutas 23.02.2021 kostjale: „Võtad ikke otse välja!? Ei tee seda ost/müük?!“, mille kostja vastas „Juba kirjas, selgituses“, ei saa kohtu hinnangul järeldada kostja väidetud kokkulepet, sest Whatsapp vestluse kontekstist ei nähtu, mille kohta vestlus üldse käib. Seda ei ole võimalik järeldada ka tõendeid koosmõjus hinnates. Eeltoodud tõendeid koosmõjus hinnates on kohus seisukohal, et YY vande all antud ütlustest järeldub, et ta oli teadlik 20 000 euro kandmisest kostjale, kuid tema ütlustest ega muudest tõenditest ei nähtu tema teadmist ega nõustumist kostja väidetud tehingust. QQi 11.07.2022 kohtumisel öeldud lausest järeldub kohtu hinnangul, et vähemalt QQi ja kostja vahel oli mingi kokkulepe mingi raha kandmiseks kostjale. Isegi, kui sellest lausest oleks võimalik järeldada QQi teadmist vaidlusaluse 20 000 euro kandmist kostjale, siis ei ole võimalik teha järeldust selle kohta, millise konkreetse tehingu raames oli kostjal õigus raha endale kanda, mh kas tal oli õigus raha endale jätta. Selliselt ei ole võimalik YY ja QQi teadmist käsitada ei enne tehingu tegemist antud nõusolekuna äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p-i 10 ja § 181 lg 3 tähenduses ega heakskiiduna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 111 tähenduses. Nii tehingu tegemise nõusoleku kui heakskiidu puhul peab olema tuvastatav, millise tehingu tegemiseks isik oma nõusoleku annab või millise tehingu ta heaks kiidab. Kohus on seisukohal, et isegi, kui YYi ja QQi teadmisi oleks võimalik tõlgendada heakskiiduna, siis arvestades Riigikohtu 16.09.2015 otsuse nr 3-2-1-74-15 p-s 13 esitatud seisukohti, ei ole need antud kehtivas vormis, s.o ei ole järgitud kirjalikku vormi. ÄS § 181 lg 3 sõnastusest nähtub, et osanike kehtivate nõusolekute puudumine toob kaasa tehingu tühisuse. Kohus on seisukohal, et kostja oskusteabe puhul ei saa eeldada, et hageja pidi kostjale igal juhul midagi tasuma. Äritegevuses on tavaline, et juhatuse liige, kes samal ajal on äriühingu osanik, panustab alustavasse äriühingusse oma teadmiste, seniste kogemuste, kontaktidega jne ilma, et ta selle eest igal juhul eraldi tasu saaks, kuivõrd tema poolt kasu saamine väljendub eduka äritegevuse korral osa väärtuse tõusus ja kasumi jagamise võimalikkuses.
20.Kohus on seisukohal, et asjas esitatud tõendite alusel ei saa tuvastada lepingu sõlmimist kostjale igakuiselt 1500 euro suuruse töötasu maksmise kohta. Kohus tuvastab hageja pangakonto väljavõtte alusel (dtl 10), et kostja kandis endale 01.05.2021 1500 eurot selgitusega „töötasu aprill 2021“, 11.06.2021 1500 eurot selgitusega „töötasu mai 2021“, 14.07.2021 1500 eurot selgitusega „töötasu juuni 2021“, kokku 4500 eurot. Kostja andis vande all ütlusi selle kohta, et tema pidi saama hagejalt 1500 eurot kuus 1,5 aastat. Kolme kuu pärast lõpetas kostja endale töötasu maksete tegemise, sest hageja majanduslik olukord ei olnud nii hea. Kostja kinnitas vande all, et ta on juhatuse liige ka neljas teises äriühingus, kuid nendest äriühingutest ta tasu ei saa. YY andis vande all ütlusi selle kohta, et 1500 euro igakuist maksmist kostjale arutati, kuid otsust maksmise kohta ei tehtud. Kokkulepe on, et kui on võimalik, siis saab maksta, kuid väljamaksmiseks kokkulepet ei sõlmitud. QQi vande all antud ütlustest nähtub, et tema teada ei olnud osanikud otsustanud kostjale töötasu maksta. Kohus tuvastab YYi ja kostja vahel peetud Whatsapp vestlusest, et 13.04.2021 (dtl 550) vestlesid kostja ja YY kostja tööle vormistamisest hageja juures. 20.04.2021 teavitas kostja YYi sellest, et kostja vormistas end hageja juures tööle töötasuga 1500 eurot neto
2-23-6073 (dtl 558). 10.01.2022 kinnitas YY Whatsapp keskkonnas kostjale: „1500 oli kokkulepe sulle, jah. Aga võimaldab DM seda?“ Eeltoodud tõenditest saab kohtu hinnangul järeldada, et YY oli teadlik, et kostja vormistas end hageja juures tööle igakuise tasuga 1500 eurot neto. Kohtu hinnangul ei ole võimalik eeltoodud tõenditest järeldada, et YY ja QQ oleksid andnud nõusoleku kostja ja hageja vahel töölepingu või teenistuslepingu sõlmimiseks ÄS § 181 lg 3 tähenduses ega vastava lepingu tingimusi. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja väiteid seoses lepingu sõlmimise ja selle tingimustega ka väljavõtted hageja raamatupidamissüsteemist, kuhu YY on teinud kandeid märkega „Meediaplaani koostamine, haldamine ja CEO1, viidetega erinevatele kodulehtedele (dtl 56, 69), kuivõrd kannetel raamatupidamisprogrammi ei ole õiguslikku tähendust, kande tekstist, mis üksnes viitab sõnale tegevjuht, ei saa tuletada osaniku tahteavaldust äriühingu juhatuse liikmele tasu või töötasu maksmist ega maksmise tingimusi. 20.1.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kohtul ei ole võimalik osanike nõusoleku andmisele suunatud tahteavaldusi ja nende sisu asjas esitatud tõendite pinnalt tuvastada. Isegi, kui tahteavaldused oleks võimalik tuvastada, siis ei ole need antud kehtivalt, kuivõrd ei ole antud kirjalikult või osanike otsuse vastuvõtmisele ettenähtud korras. Kuigi Riigikohtu 10.04.2019 otsuse p-s 2-16-18953 p-s 13.5 on väljendatud seisukohta, mille kohaselt ei saa juhatuse liikmelt eeldada seda, et ta jätkaks äriühingu juhtimist tasuta, sõltumata sellest, kas ta on äriühingu osanik või mitte, siis nähtub selle otsuse aluseks olevatest asjaoludest, et juhatuse liikmele oli kooskõlas seadusega tasu maksmine otsustatud ja juhatuse liikmega vastav leping sõlmitud. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud kostjaga kehtiva teenistuslepingu või töölepingu sõlmimist.
21.Kohus tuvastab hageja pangakonto väljavõttelt (dtl 10), et hageja kontolt kanti kostja kontole 03.09.2021, 08.10.2021 ja 01.11.2021 selgitusega majandusavanss kokku 3300 eurot. Kostja ei ole kohtu hinnangul esitanud kohtumenetluses ühtegi konkreetset asjaolu ega neid kinnitavaid tõendeid, milliseid konkreetseid hageja majandustegevusega seotud kulusid ta kandis, mis oleks õigustanud hageja kontolt endale vaidlusaluste rahasummade kandmist. Nimetatu ei nähtu ka kostja enda nõudekirjast hagejale (dtl 65 – 66). Nimetatud nõudekirja alusel ei ole võimalik kohtul veenduda, et kostja täitis hageja eest hageja kohustusi, mille katteks majandusavansina kantud raha põhjendatud oleks. Kostja vastuses on nende summade käsitamisel viidatud hagivastuse p-le
6.Hagivastuse p-st 6 (nimetatud p-s on kostja esitanud selgitused endale töötasu maksmise kohta) ega ühestki teisest kostja esitatud menetlusdokumendist majandusavansina kantud rahasummade kohta vastavaid asjaolusid ega viiteid tõenditele ei leia. Isegi, kui kostja vastust tõlgendades asuda seisukohale, et tegemist oli meediaplaani koostamisele ja haldamisele suunatud maksetega, siis ei ole kostja esitanud menetluses asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et hageja ettevõttes üldse tegeleti meediaplaani koostamise ja haldamisega, mis olid selliste tegevustega seotud kulud ja miks pidi neid kulusid kandma läbi kostja. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei olnud hageja pangakontolt kostja pangakontole majandusavansina tehtud maksed tehtud õiguslikul alusel.
22.Kohus tuvastab hageja pangakonto väljavõtte alusel, et kostja andis hagejale perioodil 19.02.2021 – 28.10.2022 laenu kokku 6252,53 eurot, mh arvestab kohus kostja poolt hagejale antud laenuks maksed „laenu tagasimakse“, „laen“. Puudub mõistlik põhjus arvata, arvestades asjas esitatud asjaolusid, et kostja tegi hagejale muul eesmärgil makseid peale laenu andmise eesmärgi. Hageja pangakonto väljavõttelt ei nähtu, et hageja oleks kostjale laenu andnud. Kohus tuvastab hageja pangakonto väljavõtte alusel (dtl 10 – 12), et hageja kontolt on kostja kontole p-is 22 nimetatud perioodi jooksul kantud kokku 7732,97 eurot viidetega laenusuhtele hageja ja kostja vahel, mille alusel hageja tagastas kostjale kostja poolt hagejale antud laenu, s.o 13 985,50 – 6252,53=7732,97 euro võrra rohkem, kui p-s 22 tuvastatud kostja poolt antud laenusumma. Asjas ei ole esitatud
Ingl.keeles tegevjuht.
2-23-6073 asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kostja andis hagejale sellises ulatuses laenu, mida vaidlusaluste ülekannetega tagasi maksti. Nimetatu ei nähtu ka kostja enda nõudekirjast hagejale (dtl 65 – 66). Nimetatud nõudekirja alusel ei ole võimalik kohtul veenduda, et kostja hagejale laenu andis, mille katteks hagejalt kostjale kantud raha põhjendatud oleks. Kuna kohtul ei ole võimalik tõendite alusel tuvastada, et kostja oleks hagejale laenu andnud summas, mis võrduks hagejalt kostjale laenu tagastusena kantud summadena, siis on kohus seisukohal, et hageja pangakontolt kostja pangakontole tehtud laenu tagasimaksetena tehtud makseid ei olnud tehtud õiguslikul alusel. Võttes arvesse eeltoodut on hageja põhinõude suurus kokku summas 35 532,97 eurot, mitte 36 357,15 eurot.
23.Hageja on taotlenud hagi rahuldamist nii kahju hüvitamisena kui alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel. ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on oma 03.01.2020 otsuse nr 2-17-13855 p-s 10 selgitanud, et kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud (ÄS § 187 lg 1), osaühing on saanud kahju (VÕS § 127) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt ka Riigikohtu 4. mai 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 10 ning 30. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 11). Riigikohtu 18.12.2019 otsuse nr 2-17-10474 p-s 20 on korratud varasemat praktikat selle kohta, et hoolsuskohustuse järgimise näol on tegu ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kohus on seisukohal, et õigusliku aluseta tehtud maksete tegemine äriühingu arvel juhatuse liikme huvides on käsitatav juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena. Kostja ei ole menetluses esitanud asjaolusid ega tõendeid, millest saaks järeldada, et ta vaidlusaluste ülekannete tegemisega seoses oleks ta oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada Riigikohtu 06.05.2015 otsuse nr 3-2-1-38-15 p-s 16 seisukohta. Riigikohus asus nimetatud otsuses seisukohale, et tehingute dokumenteerimata jätmine iseenesest ei pruugi olla kahju hüvitamise aluseks, kui tehingut on võimalik tõendada muul viisil. Käesoleval juhul ei ole esiteks tõendatud tehingute tegemine kostja väidetud tingimustel ja teiseks sõltus iga vaidlusaluse tehingu kehtivus ÄS § 181 lg-s 3 sätestatud hageja osanike nõusolekutest, mis vastavalt eelviidatud Riigikohtu 16.09.2015 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-74-15 p-s 13 toodud seisukohale peab olema antud kindlal viisil. Kohus tuvastas, et nimetatud Riigikohtu lahendis viidatud viisil ei ole osanikud oma nõusolekuid ühegi vaidlusaluse tehingu kohta andnud. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tähtsust kostja seotus OÜ-ga M, OÜ-ga A ega OÜ-s F. Hagejale kahju tekkimine ei ole seotud kannetega nimetatud äriühingutele vms. Eeltoodust tulenevalt ei hinda kohus käesoleva otsuse tegemisel tõendeid, mis on esitatud kostja seotuse tõendamiseks eeltoodud äriühingutega. Käesoleva hagi rahuldamise või mitterahuldamise seisukohalt ei oma kohtu hinnangul tähendust ka OÜ A väidetavad nõuded hageja vastu, mistõttu jätab kohus hageja esitatud vastava nõudekirja tähelepanuta. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud hageja 2021 majandusaasta aruandega ei saa tõendada kostja poolt väidetud tehingute heakskiitmist hageja teiste osanike poolt, kuna majandusaasta aruandest ei nähtu ega saagi nähtuda konkreetsed tehingud ega nende sisu ja tingimused. Kohus on seisukohal, et tehingut ei saa heaks kiita, kui heakskiidust ei nähtu konkreetne tehing, mida heaks kiidetakse.
2-23-6073
24.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus on seisukohal, et ilma õigusliku aluseta tehtud maksete ulatuses on hagejale tekkinud kahju. Juhul, kui hageja arvelt ei oleks kostja arvele alusetuid makseid tehtud, siis ei oleks hageja varaline seis nende maksete ulatuses muutunud. Hagejale tekkinud kahju seisneb kohtu hinnangul hageja varalise sfääri negatiivses muutuses kostjale õigusliku aluseta tehtud maksete ulatuses.
25.VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Juhul, kui kostja ei oleks hageja kontolt endale ilma õigusliku aluseta makseid teinud, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud.
26.Kostja ei ole kohtumenetluses esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2), mis võimaldaks järeldada, et kostja oma kohustuse rikkumise eest ei vastuta.
27.Kuna kohus rahuldab hageja nõude kahju hüvitamise sätete alusel, siis ei analüüsi kohus eraldi hageja nõuet alusetu rikastumise sätete alusel.
28.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Hageja on viivist arvestanud alates 05.12.2022, mil kostja hageja hinnangul hageja nõuet kostja vastu tunnistas (dtl 30 – 31). Kohtu hinnangul ei ole võimalik järeldada kostja 05.12.2022 ettepanekust nõude tunnistamist. Kohus peab siiski võimalikuks viivisenõude väljamõistmist selliselt, et viivise arvestus algab 05.12.2022, kuivõrd seadus seob viivisenõude arvestamise algusaja arvestuse momendiga, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Kostja pidi teada saama hageja nõudest hiljemalt 28.11.2022, mil hageja üldkoosolek võttis vastu otsuse kostja vastu nõude esitamiseks ja määras selleks esindaja. Kohus tuvastab, et kostja osales nimetatud koosolekul ja oli seega koosolekul vastuvõetud otsusest teadlik. Nimetatu nähtub koosoleku protokollist (dtl 17 – 21). Seega oli kostja 05.12.2022 seisuga hageja nõudest igal juhul teadlik. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue seaduslik ja põhjendatud. Perioodil 05.12.2022 – 31.12.2022 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas, s.o 0,021918% päevas. Nimetatud perioodis oli 27 päeva. Viivisesumma nimetatud perioodil kujuneb seega 35 532,97*8/100=2842,6376 eurot (s.o viivis ühes aastas). 2842,6376/365 päevaga=7,788048 eurot (viivisesumma ühes päevas). 7, 788048 *27 päeva=210,277296 eurot. Perioodil 01.01.2023 – 30.06.2023 oli seadusjärgse viivisemäär 10,5% aastas. Nimetatud perioodis oli 181 päeva. Analoogse arvutuskäigu alusel arvutatava viivise summa on 1850,148153 eurot. Perioodil 01.07.2023 - 31.12.2023 oli seadusjärgse viivise määraks 12% aastas. Nimetatud perioodis oli 184 eurot. Analoogse arvutuskäigu alusel arvutatava viivise summa on 2149,501248 eurot. Perioodil 01.01.2024 – 11.03.2024 (käesoleva kohtuotsuse tegemise päev) on seadusjärgse viivise määraks 12,5% aastas. Nimetatud perioodis on 71 päeva. Analoogse arvutuskäiguse alusel arvutatava viivise summaks on 861,625967 eurot. Seega on
2-23-6073 sissenõutavaks muutunud viivise summa perioodi 05.12.2022 – 11.03.2024 kokku 5071,55 eurot (eelnevalt käsitatud perioodide viiviste summa). Kohus mõistab eelnimetatud viivise kostjalt hageja kasuks välja. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 12.03.2024 kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
29.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi kohus jättis hagi rahuldamata 2,27% ulatuses, ei mõjuta see kohtu hinnangul menetluskulude jaotust, kuna tegemist on marginaalses osas hagi rahuldamata jätmisega. Menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.