Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11.märtsil 2024 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-22-3239
Kohtuasi
AS Morrison Invest hagi WASA Group OÜ ja X vastu üürilepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 120,13 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Morrison Invest (registrikood 10378065, asukoht Tulbi tn 6, Tallinn 10612) lepinguline esindaja Raivo Salumäe Kostja I: WASA Group OÜ (registrikood 16113019, asukoht Männiku tee 76 11215 Tallinn) Kostja II: X (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Terje Eipre ja advokaat Merit Tammik
Kohtuistungi aeg
29. jaanuar 2024
Resolutsioon
1.AS Morrison Invest hagi WASA Group OÜ ja X vastu üürilepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista WASA Group OÜ-lt võlgnevus 10 120,13 eurot AS-i Morrison Invest kasuks
3.Välja mõista Xlt solidaarselt Wasa Group OÜ-ga 6516,00 eurot AS-i Morrison Invest kasuks
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta WASA Group OÜ ja X kanda solidaarselt
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest
1.AS Morrison Invest palus kohtule WASA Group OÜ ja X vastu esitatud hagis välja mõista
WASA Group OÜ-lt võlgnevus 10 120,13 eurot, millest põhinõue on 8360,04 eurot ja viiviste nõue 1760,09 eurot ning Xlt solidaarselt 6516,00 eurot Wasa Group OÜ-lt välja mõistetava summaga. Hagiavalduse asjaolud
2.AS Morrison Invest (edaspidi hageja või üürileandja) sõlmis 28.07.2021 Tallinnas X tn 11 hoones nr 1B 1.-l ja 2.-l korrusel asuvate ruumide 181 m2 (edaspidi ruumid) kasutamiseks perioodil 27.07.2021- 26.07.2026 Wasa Group OÜ-ga (edaspidi kostja I või üürnik) 26.07.2021 äriruumide üürilepingu (edaspidi üürileping). 29.07.2021 üleandmisevastuvõtmise aktiga võttis üürnik ruumid vastu kinnitades teadlikkust kütte puudumisest ruumides ja nende kasutuses olekut vaid kütmata laoruumina. Kütte puudumine ruumides oli märgitud ka üürilepingu punktis 3.4. Üürnik teatas üürileandjale soovist üürileping lõpetada 22.09.2021 e-kirjaga. Üürileandja selles avaldatud sooviga lõpetada üürileping 1.10. ei nõustunud, mistõttu rakendus üürilepingu punktis 7.6.2. sätestatud lepingu ennetähtaegne korraline lõppemine soovist 4-kuulise etteteatamisega. Üürileandja loeb kirja kätte saamise ajaks 27.09.2021 lähtudes üürilepingu punktis 10.3. sätestatud kirjaliku teate kätte saaduks lugemisest pärast 5 päeva möödumist postitamisest. Kuigi selle sätte järgi tulnuks teade allkirja vastu üle anda või saata tähitud postiga, siis vaatamata lepingu rikkumisele üürniku poolt, käsitletakse Eesti õiguspraktikas saadetud e-kirja tahteavaldusena, mida tuleb arvestada. Eeltoodust tulenevalt arvestatakse üürilepingu lõppemise ajaks 27.01.2022, kuigi üürnik ei ole senini ruume (sh ka võtmeid) üle andnud. Üürnik saatis üürilepingu punkti 10.3. tingimusi järgides tähitud kirjaga 1.12.2021 (postitatud 26.11.2021) üürilepingu ülesütlemise avalduse. Selles esitatud väidetega ja üürilepingu erakorralise ülesütlemise käsitlusega üürileandja ei nõustunud, kuivõrd ruume sai kasutada lepingus kokkulepitud otstarbel ja leppetrahvi kohustust lepingu punkti 5.6. alusel kannab üürnik. Kuigi üürileandja arvestas seni lepingulist 4-kuulist etteteatamist selle avalduse saamise ajast 6.12. (sh üürinõuete arvete esitamine), siis seoses kohtupraktikaga esitab hagi siiski vastavalt hagiavalduse punktile 2. Seoses üürniku poolt alusetult koostatud pretensiooniga korraldas üürileandja 8.11. üüritud ruumide ülevaatuse, koos üürniku poolt kohal viibinud V B, mille kohta tehti videosalvestus. Ülevaatuse käigus selgus, et ruumide üürimise ajal on purunenud köögis üks aknaklaas, mille üürnik ise ära parandab ja samuti on võimalik soovi korral ruume elektriga kütta, et kõrvaldada ruumidest üürniku poolt oma tööliste majutamisest tekkivat niiskust. Eeltoodu on dokumenteeritud üürileandja 8.11. ja 9.11. kirjades üürnikule. Pärast üürniku 26.11. avalduse saamist kutsus üürileandja olukorra lahendamiseks 14.12. kohale üürniku ja ehitusinseneri T L. Põhjusel, et üürnik hoidus sellest tuli piirduda vaid spetsialisti poolt 21.12.2021 koostatud arvamusega. Dokumendis on fikseeritud nii eeltoodud asjaolud kui ka üürniku väidetud puuduste puudumine. Üürileandja teavitas sellest üürnikku 21.12. kirjaga, millele nagu ka varasematele pretensioonidele üürnik ei reageerinud.
3.Üürnik on alates novembrist 2021 jätnud täitmata üüri ja lepinguliste lisatasude maksete tasumise kohustuse, sh üür 1086 eurot kuus ning kommunaal- jm üldkulud 2 €/m2 (362 €) kuus, kusjuures vee ja elektri eest tuli tasuda vastavalt tegelikule tarbimisele. Vastavad nõuded on üürileandja üürnikule esitanud arvetega nr xxx ja xxx ning maksteatisega nr xxx. Seoses täpsustatud elektrinäitudega ja elektrihinna tõusuga kuuluvad vastavalt üürilepingu punktile
3.6.tasumisele ka novembri ja detsembri elektrikulu lisaarved nr xxx ja xxx. Summadele lisandub lepingus sätestatu kohaselt käibemaks.
4.Lisaks on üürnik kohustatud tasuma üürilepingus ettenähtud leppetrahvid: elektrinäitude mitteteatamise eest, mis on lepingu punkti 4.2.5. rikkumine ja ruumide kindlustamata jätmise eest, mis on lepingu punkti 4.2.30. rikkumine, eest on üürileandjal õigus nõuda lepingu punkti
5.5.alusel leppetrahvi summas, mis vastab kuu üürisummale. Nõuded on üürnikule esitatud vastavalt arvetega nr xxx ja xxx. Üürileandja juhtis korduvalt üürniku tähelepanu rikkumisele, sh 2.11.2021 kirjaga nr 21/124, 8.11. ja 9.11.2021 kirjadega ning hoiatas ka leppetrahvi rakendamise eest. Iga tasumisega viivitatud päeva eest on üürnik kohustatud tasuma viivist 0,5% (lepingu punkt 5.2.) võlakohustuse suurusest, summas 3263,29 eurot. Viivised sisaldavad ka viivisarve nr xxx, viiviseid arvete nr xxx ja xxx tasumisega viivitamise eest. Jaanuari arvest on tasumata summa arvestatud 27 päeva proportsioonis (87,1% arvest). Põhivõlgnevus 8360,04 eurot ja viiviste kohustus 3263,29 eurot on arvestatud 15.02.2022 seisuga, kusjuures üürnik ei ole vahepeal midagi tasunud. Üürilepingu punktis 3.1. märgitud garantiisumma 2172 eurot on üürniku poolt tasutud ja tasarvestatud 15.02.2022 vastavalt üürilepingu punktile 5.13. esmajärjekorras viivistega summas 3263,29 eurot, mille tulemusel jääb 15.02.2022 seisuga arvestatud üürniku viiviste kohustuseks 1091,29 eurot. Lisanduvad 16.02.-3.03.2022 (16 päeva) arvestatud viivised põhivõlgnevuselt 8360,04 eurot 0,5% päevamäära korral 668,80 (16x41,8) eurot ja hagi esitamise ajal on seega üürniku viiviste tasumise kohustus 1760,09 eurot. Üürilepingu punkti 5.18. järgi käendab lepingu allkirjastanud üürniku juhatuse liige X (edaspidi kostja II) isiklikult üürniku lepingulisi kohustusi summas 6516 eurot. Tulenevalt asjaolust, et üürnik on vaatamata üürileandja poolt esitatud arvetele ja pretensioonidele jätnud lepingulised kohustused täitmata, on hagejal õigus kostja poolt käendatud summa ulatuses esitada võlgnevuse tasumise nõue kostja II vastu. Kostja vastuväited
5.Kostjad hagi ei tunnista. Hageja käsitlus lepingu ülesütlemisega seotud asjaoludest on ebaõige ega vasta tegelikele faktidele. Kostja I soovis ruume üürida töötajate majutamiseks ning teavitas sellest hagejat. Pärast üüritud ruumide valduse saamist alustas kostja I ruumides koristustöödega, mille käigus selgus, et ruumides puudub funktsioneeriv santehnika, elektrisüsteem on lõpuni ehitamata, ruumides on hallitus ning üleliigne niiskus. Üüripinna kasutamisel selgus, et üüripinnal sisuliselt puudub küte, aknad on katkised ja lasevad külma läbi, laest lekib vett, maja välisseinas on auk, majal puudub väline soojustus. Tegemist on puudustega, mis selgusid peale üürilepingu allkirjastamist ja mida kostja I ei osanud eelnevalt otsida. Kostja I avaldas 22.09.2021 hagejale soovi üürileping ennetähtaegselt seisuga 01.10.2021 lõpetada, sest vajas ruume ehitustööliste majutamiseks, kuid üleliigse niiskuse, hallituse ja külma tõttu polnud inimestel võimalik ruumides elada, mistõttu ei olnud võimalik ruume sihtotstarbeliselt kasutada. Ruumidesse sooja saamiseks tulnuks aknad korda teha, maja soojustada ja installeerida korralik elektrisüsteem. Hageja ei andnud nõusolekut poolte kokkuleppel üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks.
6.Kostja I palus seisuga 07.11.2021 üürileandjal puudused viivitamatult kõrvaldada, edastades kaebuste tõendamiseks fotod. üleüldiselt ei pidanud sooja ning puudus asjakohane maja soojustus. 09.11.2021 teatas üürileandja e-maili teel, et tema hinnangul mingeid puudusi pole ja sisuliselt keeldus üürilepingu järgset kohustust täitmast. Pooled on lepingu punktis 8.2. sätestanud üürniku erakorralise üürilepingu ülesütlemise võimaluse, mille kohaselt on võimalik üürnikul lepingu rikkumise asjaolude ilmnemisel leping üles öelda ja tagastada ruumid viivitamatult üürileandjale, kui lepingu objekt osutub kasutamiskõlbmatuks asjaolude
tõttu, mille eest üürnik ei vastuta ning üürileandja ei kõrvalda puudusi mõistliku aja jooksul. Kuna üürileandja oli üürnikule kinnitanud, et ei kavatse puudusi kõrvaldada, siis üürniku hinnangul puudus põhjus anda üürileandjale 30 päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks vastavalt lepingu punktile 8.2.2. Lepingu omapoolne täitmine ei pakkunud üürnikule üürieseme puuduste tõttu enam huvi, mistõttu ütles kostja 1 seisuga 03.12.2021 lepingu üles ootamata ära tähtaja saabumist.
7.14.12.2021 valmis inseneri-ja arhitektuuribüroo A C OÜ poolt koostatud X 11 üüripinna olukorra fikseerimise akt, mille järgi oli rendipind halvas seisukorras. Kostjad ei osalenud ruumide ülevaatusel, kuna lühikese, kõigest paari tunnise, etteteatamisega ei saanud ülevaatusele ilmuda. Ruumides viibinud V B ei olnud volitatud kostjat I ülevaatusel esindama ega tema nimel avaldusi tegema. V B kui kostja I töötaja kasutas ülevaatuse hetkel veel ruume oma asjade hoiustamiseks, seega tal oli muu põhjus ruumides viibimiseks. Seega kostja I ei osalenud ülevaatusel ja keegi ei esindanud teda. Hageja poolt hagile lisatud 21.12.2021 ehitusinsener T L arvamus üüripinna seisukorra kohta läheb täielikult vastuollu kostja I poolt tellitud inseneri arvamusega. Kostja I töötajad vabastasid ruumid oma asjadest jooksvalt oktoobris-novembris 2021, kui ilmad külmaks läksid ja ruumides polnud võimalik enam viibida. Hageja väidab, et kostja I pidi ruume ise kütma näiteks elektriradikatega, kuid see ei olnud võimalik, kuna radikate sisselülitamisel viskas elektrisüsteem korgid välja. Kostja I pidi töötajate majutamiseks uued ruumid leidma ja seetõttu lõpetas alates novembrist 2021 ruumide eest üüri- ja kommunaalmaksete tasumise. Kostja I üürileping hagejaga on kehtivalt ja vastavuses seaduse nõuetega üles öeldud. Kostjal I puudus kohustus tasuda üüriarveid perioodil kui tal polnud võimalik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, üüri tasumise kohustus lõppes igal juhul lepingu erakorralise ülesütlemisega seisuga 03.12.2021. Kuna hagejal puudub nõue põhivõlgniku kostja I vastu, siis puudub hagejal ka nõue käendaja kostja II vastu, kuna käendus eeldab alati põhikohustuse olemasolu, mida ta tagab. Põhikohustuse puudumise tõttu ei esine hagejal ka viivisnõudeid kostjate vastu. Kohtuotsuse põhjendused
8.Pooltel ei ole vaidlust, et 28.07.2021 sõlmisid hageja ja kostja I üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale I üürile X tänav 11 hoones nr 1B esimesel ja teisel korrusel asuvad ruumid (181m2) perioodil 27.07.2021-26.07.2026 tähtajaga 5 aastat; et 29.07.2021 üleandmisevastuvõtmise aktiga võttis üürnik ruumid vastu; et üüri suuruseks leppisid pooled kokku 1086 eurot ning üürnik pidi tasuma 2172 eurot tagatisraha, et kostja II käendas nõuet kostja I vastu 6516 euro ulatuses.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. VÕS § 313 lg 2 kohaselt on erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige käesoleva seaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 313 lg 3 kohaselt ei pea üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise üldalused on sätestatud VÕS §-s 196. Vastavalt VÕS § 196 lg-le 2 võib kumbki lepingupool kestvuslepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist, kui lepingu erakorralise ülesütlemise mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust.
10.22.09.2021 e-kirjaga on tõendatud, et kostja I esindaja kostja II teatas 22.09.2021 e-kirjaga hagejale soovist üürileping ennetähtaegselt lõpetada 1.10.2021 kuupäevaga. Hageja e-kirjas antud vastusest kostjale nähtub, et ta üürilepingu erakorralise lõpetamisega 1.10.2021 ei nõustunud ja kohaldas üürilepingu lõpetamisele punktis 7.6.2. sätestatut, mille järgi luges lepingu lõppenuks ennetähtaegselt 4-kuulise etteteatamisega 27.01.2022 lähtudes üürilepingu punktis 10.3. alates 5.-ndast päevast kirja postitamisest (27.09.2021). Kostja I vastas oma 2.10.2021 e-kirjas hagejale, et lepingu lõppemise kuupäevaks võib lugeda 24.01.2022. Kostja I 7.11.2021 e-kirjaga esitatud ruumide puuduste ja 26.11.2021 tähitud kirjaga saadetud ennetähtaegse üürilepingu lõpetamise avaldusest nähtuvalt olid üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjusteks töötava santehnika puudumine, mittenõuetekohane elektrisüsteem, ruumides olev hallitus, üleliigne niiskus, kütte puudumine, katkised aknad, vee lekkimine laest, maja välisseinas olev auk ja hoonel välise soojustuse puudumine. Avaldusest nähtuvalt selgusid puudused üürnikule ruumide kasutamise käigus ja üürileandja neid üüripinna üleandmisel ei esitanud. Samuti nähtub avaldusest, et kostja I soovis ruume kasutada tööjõu majutamiseks, mis ei ole üleliigse niiskuse, hallituse ja külma tõttu võimalik.
11.VÕS § 278 p 1 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule. VÕS § 279 lg 1 kohaselt, kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral. VÕS § 314 lg 1 sätestab, et kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi.
12.26.07.2021 äriruumide üürilepingu ja 29.07.2021 üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et kostja I võttis ruumid vastu, kinnitades et ruumid on heas seisukorras, et üürileandja ei vastuta üleantud seadmete korrasoleku eest, et ruumides puudub küte ja ruumid on kasutuses olnud ainult kütmata laoruumina ning et pretensioonid puuduvad. Kütte puudumine ruumides oli märgitud ka üürilepingu punktis 3.4. Puuduvad tõendid selle kohta, et pooled oleksid kokkuleppel muutnud ruumide kasutamise otstarvet. Järelikult kasutas kostja I ruume mittesihipäraselt, mistõttu ta ei saa tugineda VÕS § 277 lg-le 1, mille kohaselt võib üürnik lepingust taganeda kui üürileandja annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise võimaluse või piiravad seda olulisel määral.
13.Kostjad ei ole tõendanud, et ruume ei oleks saanud kasutada lepingus kokkulepitud otstarbel s.o laoruumine. Hageja korraldatud ülevaatusest nähtuvalt oli ruumide üürimise ajal purunenud köögis üks aknaklaas, mille üürnik ise parandab ja on võimalik soovi korral ruume elektriga kütta, et kõrvaldada ruumidest üürniku poolt oma tööliste majutamisest tekkivat niiskust. Kostja I tellitud A C OÜ rendipinna olukorra fikseerimise akti kokkuvõttest nähtuvalt on ülevaadatud rendipind halvas seisukorras, olulisemad probleemid on halvas seisus aknad ja
nende läbipuhutavus ning suured soojakaod, mille kompenseerimiseks on küttekehad ebapiisavad. E K ja I L seletuskirjadest nähtuvalt tutvustati ruume suvel soojade ilmadega ja üürileandja ei teavitanud ruumide probleemidest, milleks olid läbitilkuv lagi, vett mittepidavad aknad, problemaatiline elektrisüsteem, auk välisseinas. Hageja tellitud asjatundja T L ruumide ülevaatuse kokkuvõttest nähtuvalt üürniku poolt tõstatatud probleeme ei tuvastatud. Tunnistaja E K ütlustest nähtuvalt ei olnud üüritavad ruumid heas seisukorras, kuid see ei takistanud nende kasutamist, olid olemas duširuumid, veeboilerid, kraanikausid ja WC-d ning et ruumide katust oli eelnevalt parandatud, veelekkeid ei olnud, kuid laes võisid plekid olla varasematest läbijooksudest. Kostjate esitatud fotolt laest vee läbijooksu ei nähtu, nähtuvad üksnes veeplekid laes. Eeltoodud tõenditest kogumis saab järeldada, et üüritud ruumid olid halvas seisukorras ja sobimatud eluruumidena kasutamiseks, kuid ei saa järeldada, et ruume ei oleks saanud kasutada lepingus kokkulepitud laoruumidena.
14.Kostja I ei ole tõendanud, et ta oleks andnud hagejale vastavalt VÕS § 196 lg-le 2 kohustuse rikkumise lõpetamiseks mõistliku tähtaja. Üürilepingu p 8.2.2. kohaselt võis üürnik üürilepingu rikkumise tõttu üles öelda, kui üürileandja ei kõrvalda või ei ole suuteline kõrvaldama puudusi 30 päeva jooksul peale vastavasisulise hoiatuse saamist. Antud juhul teatas kostja I üüritud ruumide puudustest alles pärast lepingu ülesütlemist. Seega on kostja I poolt üürilepingu erakorraline ülesütlemine tühine, mistõttu tuleb üürilepingu ülesütlemist pidada korraliseks ülesütlemiseks 27.01.2022 kuupäevaga, mis on kooskõlas lepingus sätestatud etteteatamise ja kirja kättesaaduks lugemise tähtaegadega.
15.Lepingu punktide 3.1.-3.8. järgi kohustus kostja I maksma üüri 1086 eurot kuus, millele lisanduvad kommunaal- ja üldkulud 2 eurot/m2 (362 eurot) kuus. Vee ja elektri eest tuli tasuda vastavalt tegelikule tarbimisele. Arvete ja makseteatisega on tõendatud, et hageja on arvestanud kostjale I alates novembrist 2021 üüri, muude kulude ning elektrinäitude ja leppetrahvide alusel kokku 8360.04 eurot, millele lisandub lepingus sätestatu kohaselt käibemaks. Lepingu punkti 4.2.5. järgi kohustus üürnik tasuma üürilepingus ettenähtud leppetrahvi elektrinäitude mitteteatamise eest ja lepingu punkti 4.2.30. järgi ruumide kindlustamata jätmise eest punkti 5.5. alusel ühe kuu üürisumma ulatuses. Kostja I ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks teatanud hagejale elektrinäitusid või ruumides oleva vara kindlustanud. Nõuded on üürnikule esitatud arvetega nr xxx ja xxx ja hoiatused leppetrahvi kohaldamise kohta e-kirjadega 2.11.2021, 8.11.2021 ja 9.11.2021. Arvestite näidud on tõendatud ruumide üleandmise-vastuvõtmise aktidega. Kostja ei nõustu küll hageja esitatud näitudega, kuid ei ole esile toonud ega tõendanud näitusid ruumidest lahkumise seisuga.
16.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et nad oleksid antud summad hagejale tasunud. Kostja I 7.11.2021 e-kirjast nähtuvalt ei soovinud ta maksta üüri ruumide eest, mida ei saa
kasutada. Eeltoodust tulenevalt on kostja I vastu esitatud hagiavaldus võlgnevuse nõudes põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele ja kostjalt põhivõlg 8360.04 eurot väljamõistmisele.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS §-le 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti
5.2.järgi on üürnik kohustatud tasuma viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest (lepingu) võlakohustuse suurusest. Hageja on arvestanud viiviseid 15.02.2022 seisuga 3263.29 eurot. Hageja on üürilepingu punktis 3.1. märgitud garantiisumma 2172 eurot tasarvestanud 15.02.2022 vastavalt üürilepingu punktile 5.13. esmajärjekorras viivistega 3263.29 eurot. Seega on 15.02.2022 seisuga arvestatud viivist 1091.29 eurot, millele lisanduvad 16.02.3.03.2022 arvestatud viivised põhivõlgnevuselt 8360.04 eurot 0,5% päevas 668,80 eurot, kokku hagi esitamise ajal 1760.09 eurot. hageja viivisearvestus vastab lepingule ja viivis kuulub kostjalt I väljamõistmisele hageja kasuks.
18.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
19.Üürilepingu punkti 5.18. järgi käendab kostja II üürniku lepingulisi kohustusi summas 6516 eurot. Kostja II sellele vastuväiteid esitanud ei ole. Kuivõrd kostja I on jätnud lepingulised kohustused täitmata, siis on hagejal õigus kostja poolt käendatud summa ulatuses esitada võlgnevuse tasumise nõue kostja II vastu solidaarselt kostjaga I. Järelikult kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista 10 120,13 eurot, millest põhinõue on 8360.04 eurot ja viiviste nõue 1760.09 eurot ning solidaarselt kostjatelt 6516,00 eurot. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda.
21.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
22.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus, juhindudes TsMS §-dest 174 lg 4 ja 177 lg
2, määrab menetluskulude suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.