Õigusbüroo Verdict OÜ hagi J T (endine J T) vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
2075,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Õigusbüroo Verdict OÜ, rk 14350092, asukoht: Mingi 5-71, Tallinn, lepinguline esindaja Anne Talviste Kostja: J T (endine J T), ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik elukoht teadmata Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt J Tlt hageja Õigusbüroo Verdict OÜ kasuks AS xxxx ja kostja vahel 28.01.2019 sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 1702,94 eurot ning 08.03.2024 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 336,04 eurot.
3.Välja mõista kostjalt J Tlt hageja Õigusbüroo Verdict OÜ kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis põhivõlgnevuse (1702,94 euro) tasumata jäägilt alates 09.03.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 1702,94 euro tasumiseni.
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt J Tlt hageja Õigusbüroo Verdict OÜ kasuks menetluskulude katteks 350 eurot.
5.Välja mõista kostjalt J Tlt hageja Õigusbüroo Verdict OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (350 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta kostja J T menetluskulud tema enda kanda.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.22.12.2022 esitas Õigusbüroo Verdict OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 30.06.2023 Viru Maakohtule hagi J T (endine J T) vastu võlgnevuse nõudes ning 06.09.2023 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt oli xxxx korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse kantud kuni veebruar 2022 kostja. Kostja ja AS-i xxxx vahel oli 28.01.2019 sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping nr xxxx, mille punkt 6 kohaselt võrguettevõtja (antud juhul hageja) esitab tarbijale (antud juhul kostja) arveid eelneva kalendrikuu kohta 15 kalendripäeva jooksul peale arvestusperioodi ja tarbija tasub võrguettevõtjale soojusenergia kasutamise eest 15 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Lepingut ei ole vahepeal muudetud ega ka lõpetatud. xxxx on võrguettevõtjana elamut asukohaga xxxx, s.h kostjale kuulunud korterit, kütnud ja esitanud korteriomanikele ning teenuse otsestele tarbijatele, antud juhul kostjale, arveid. Kostja on jätnud talle esitatud arved täies ulatuses tasumata. 14.06.2022 loovutas AS xxxx soojusenergia nõude kostja vastu Õigusbüroo Verdict OÜ-le koos õigusega nõuda täiendavaid kõrvalnõudeid, mis võivad lisanduda nõude loovutamise hetkeks täitmata kohustustele. Käesoleva hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlg, milline on tekkinud perioodil II 2019 - II 2022 hageja ees kokku 1702,94 eurot alljärgnevatest tasumata arvetest: Arve nr
Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist. Seni ei ole hageja ühegi arve esitamisel kostjalt viiviste tasumist nõudnud, kuid see ei välista hageja õigust nõuda viiviseid käesoleva hagi raames. Võtts arvesse, et arvetel ja ka lepingus märgitud määr (0,2%) ületab oluliselt (seda ka maksimaalselt lubatud määra - 24,00% aastas), arvestab hageja antud juhul viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (kuni 31.12.2022 8% aastas, 01.01.2023.a - 30.06.2023 10,5% aastas ning alates 01.07.2023 12% aastas). Eeltoodust tulenevalt arvestab hageja viiviseid tasumata arvetelt alljärgnevalt (viimase arve sissenõutavaks muutumise hetkest): Viivise arvestuse algus 26.03.2022 01.01.2023
Viivise arvestuse lõpp 31.12.2022 30.06.2023
Põhiosa võlgnevus 1702,94 1702,94
Viivitatud päevade arv
Viivise määr päevas 0,0219% 0,028767%
Viivise summa 104,80 88,67 193,47
Hagiavalduse esitamise seisuga 30.06.2023.a moodustab viiviste summa 193,47 eurot.
Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Edaspidi nõuab hageja viiviseid VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 01.07.2023 põhinõudelt 1702,94 eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 28.09.2023 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 12.09.2023. Kostjat on kohustatud hagile vastama 30 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale nõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva jooksul alates väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati 12.09.2023 ja loeti kättetoimetatuks 28.09.2023, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 30.10.2023. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 14.06.2022 AS xxxx poolt kostjale edastatud teate nõude loovutamise kohta, mille kohaselt viimane teatab, et loovutas 14.06.2022 aadressil xxxx tekkinud soojusenergia võlgnevusest tulenevad kõik nõuded kostja vastu Õigusbüroo Verdict OÜ-le (dtl 74). Hagiavalduse kohaselt tuleneb Õigusbüroo Verdict OÜ nõue J T ja AS xxxx vahel 28.01.2019 sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingust nr xxxx, millega kostja kohustus tasuma tarbitud soojusenergia eest vastavalt esitatud arvetele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kuivõrd kostja ei ole lepingujärgseid makseid tasunud, siis on kostja oma maksekohustust VÕS § 100 mõistes rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1 järgi. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt 28.02.2019 – 28.02.2022 esitatud arvete eest kokku summas 1702,94 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja põhinõude võlgnevuse 1702,94 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib
võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt (1702,94 eurolt) alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast 26.03.2022 kuni hagi esitamiseni 30.06.2023 summas 193,47 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule tasumata põhinõudelt 1702,94 eurolt alates 01.07.2023 – 08.03.2024 (k.a) 252 päeva eest, mis moodustab 142,57 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 08.03.2024 seisuga kokku summas 336,04 eurot (193,47 +142,57). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 09.03.2024 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 1702,94 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 1366,90 eurot (1702,94 – 336,04). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
4.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 350 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.