Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-126699

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja B AS (edaspidi laenuandja) sõlmisid 16. märtsil 2020 laenulepingu nr BL1991545, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 7442 eurot, intressimääraga 35,33% aastas. Leping sõlmiti kolmeks aastaks, lõpptähtpäevaga 20. märtsil 2023, mis on möödunud. Lepingu kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 442 eurot, mille laenuandja pidas kinni laenusummast. Laenuandja on laenusumma 7000 eurot kostjale välja maksnud ja leping hakkas kehtima. Kostja pole lepingu täitmiseks tasunud ühtegi makset. Hiljemalt 21. märtsiks 2023 muutus viimase maksetähtaja (20. märts 2023) möödumise tõttu sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa. Laenuandja loovutas 05. mail 2023 lepingust tulenevad nõuded hagejale. Kõik lepingust tulenevad kohustused tuleb täita hagejale. Laenusumma oli 7442 eurot, sellest peeti laenu väljamaksmisel kinni lepingutasu 442 eurot, mida kostja tasuma ei pidanud, väljamakse tehti summas 7000 eurot. Tagasimakseid pole tehtud. Seega on kostja põhivõlgnevus 7000 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka viivist alates 2(4)

2-23-126699 lepingu lõpptähtpäeva järgnevast päevast, s.o 21. märtsist 2023 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eelse kuupäevani, s.o 28. juunini 2023 seadusejärgses viivisemääras kokku summas 201,37 eurot (7000 eurot x 100/365 päeva x 10,5% = 201,37 eurot). Edaspidi nõuab hageja viivist seadusejärgses viivisemääras tasumata põhinõudelt 7000 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 29. juunist 2023 summas 840 eurot (7000 eurot x 365 päeva x 12% = 840 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks B AS ja kostja vahel 16. märtsil 2020 sõlmitud laenulepingust nr BL1991545 tulenev põhivõlgnevus 7000 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 201,37 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 7000 euro kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 29. juunist 2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud riigilõiv summas 700 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduv menetluskulu summas 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulud summas 360 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 16. veebruaril 2024 avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 01. märtsiks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 7000 eurot ja 21. märtsist 2023 kuni 28. juunini 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 201,37 eurot ning viivised alates 29. juunist 2023 kuni põhinõude (7000 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 700 eurot, maksekäsu kiirmenetlusega seonduva menetluskulu summas 20 eurot ja õigusabikulu summas 360 eurot, kokku 1080 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 700 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses.

3(4)

2-23-126699 Kohus leiab, et hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetlusega seonduv menetluskulu 20 eurot on TsMS § 4842 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 360 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3 21-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3 2-193-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on tsiviilasja menetluses kulunud hagimenetluses kokku 3,0 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 360 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot (ilma käibemaksuta) ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 180 eurot (120 x 1,5). Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 900 eurot (700+20+180). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.