2-23-130506/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 ASis Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 31.07.2023 esitas OÜ GS Core Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses, 12.09.2023 Viru Maakohtule hagi A Gi vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ning kostja 11.04.2020 väikelaenuleping nr xxxx, mille kohaselt laenas laenuandja kostjale 3000 eurot. Intressimäär 19,9 % aastas ja 0,06 % päevas. Intressi arvestamisel lähtuti 360 päevasest aastast, vastavalt lepingu punktile 4.1. Viivise määraks oli 19,9 % aastas ja 0,06 % päevas. Lepingujärgse makse tasumisega viivitamisel, on laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist, vastavalt lepingu punktile 7.1. Laenu kogukulu 4901,03 eurot. Krediidi kulukuse määr aasta kohta on 24,07 %. Lepiti kokku igakuine lepingu haldustasu 1,5 eurot. Lepingu täitmise tähtpäevaks lepiti kokku 15.04.2025. Lepingutasu 60 eurot, mille laenuandja arvestab laenu väljamaksmisel laenusummast maha, vastavalt punktile 3.2. Lepingu punkt 5.1. sätestab, et laenusaaja (kostja) kohustub laenuandjale laenu tagasi maksma ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu igakuisete osamaksetena, mille summa, arv ja sagedus on toodud lepingu lisaks olevas maksegraafikus.

Kostja tasus perioodil 18.05.2020 kuni 11.12.2020 lepingust nr xxxx tulenevate kohustuste katteks kogusumma 656,63 eurot – 18.05.2020 80,69 eurot, 09.06.2020 80,69 eurot, 21.07.2020 80,69 eurot, 24.08.2020 80,79 eurot, 06.10.2020 80,85 eurot, 09.11.2020 172,22 eurot, 11.12.2020 80,70 eurot. Kostja tasus lepingust tulenevaid kohustusi kuni 15.12.2020 (kaasa arvatud) maksegraafiku järgse makseni. Kuna kostja ei täitnud lepingu punkti 5.1., ning oli tagasimaksetega viivituses, saatis Coop Finants AS kostjale 30.03.2021 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ja andis täiendava tähtaja võla tasumiseks. Kuna kostja ei likvideerinud võlgnevust ka pärast hoiatuse saamist, ning tuginedes lepingu punktile 12.1., saatis Coop Finants AS 28.04.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Enne lepingu ülesütlemist on kostja tasunud põhikohustuse katteks 8 esimest graafikujärgset makset. Seda kinnitab kostja poolt teostatud maksete excel tabel. See tähendab, et enne lepingu ülesütlemist 26.11.2020, oli kostja viivituses 4 üksteisele järgneva maksegraafikujärgse põhiosa maksega. Kuni lepingu ülesütlemiseni (28.04.2021) olid kostjal tasumata 15.01.21, 11.02.21, 15.03.21 ja 15.04.21 maksegraafikujärgsed põhiosa maksed. Intress on tasumata alates 15.01.21 maksest. Intressi maksetega on kostja viivituses 4 kuud. Tuginedes lepingute punktile 12.1. ütles Coop Finants AS lepingu üles 28.04.2021. Hoiatuse ja ülesütlemise kiri saadeti kostjale nii e-tähtkirjaga AS-i Eesti Post vahendusel. Nimetatud tõendid kinnitavad, et kostjale on lepingu ülesütlemise hoiatus edastatud 30.03.2021 ja lepingu ülesütlemise teade on edastatud 28.04.2021. Coop Finants AS loovutas 28.04.2021 lepingust nr xxxx tuleneva nõude GelvoraSergel OÜ-le (GelvoraSergel OÜ on ühendatud 27.03.2023 OÜ-ga GS Core), edaspidi nimetatud hageja, mida tõendab lisatud kinnitus. Hageja saatis kostjale tasulise meeldetuletuse 16.12.2021. Tuginedes lepingu punktile 9.3. ja VÕS §-le 1132 lg 2, nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist ühe meeldetuletus kirja saatmise eest peale lepingu lõppemist summas 25 eurot. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja (käesoleval juhul Coop Finants AS) kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks peab krediidiandja enne lepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega on krediidiandja kohustatud välja selgitama ja arvesse võtma kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada laenu tagasimaksmise tõenäosust (tarbija regulaarne sissetulek, kohustuste olemasolu jms). Seejuures on krediidiandja VÕS § 4034 lg 2 järgi kohustatud täitma eelnimetatud kohustusi nõuetekohase hoolsusega ning vaidluse korral peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendama, et ta on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostja deklareeris enda sissetulekuks 1700 eurot, kohustused 700 eurot ning laenu igakuiseks osamakseks kujunes 80,69 eurot. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja hinnangul oleks kostja pangakonto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning majapidamiseks kuluvad summad saavad nähtuda just pangakonto väljavõttest. Käesolevas asjas ei ole hagejal võimalik tõendada, et see miinimumnõue oleks täidetud. Tuginedes enne laenu väljastamist Coop Finants AS-i poolt kostja laenuvõimekuse kohta kogutud andmetele ja kohtupraktikale, asus hageja seisukohale, et Coop Finants AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid loeti kostjale TsMS § 3141 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel kätte toimetatuks saatmisega e-posti aadressile xxxx (kostja enda poolt käesolevas tsiviilasjas kasutatud meiliaadress, millelt kostja esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite) kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o. 26.10.2023, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 09.11.2023. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt hagis näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtule esitanud 04.09.2023 Coop Finants AS kinnituse, milles pank kinnitab, et loovutas GelvoraSergel OÜ-le (praegune GS Core OÜ) kõik nõuded kostja vastu, mis tulenevad lepingutest L264611 ja L238387, mõlemad loovutatud 28.04.2021 (dtl 77). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja Coop Finants AS vahel 11.04.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr L238387 põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Lepingu sõlmimisel oli laenusumma 3000 eurot, millest 60 eurot oli lepingutasu. Välja maksti kostjale 2940 eurot. Kostja on lepingu kehtivuse ajal tasunud Coop Finants AS-ile 656,63 eurot. Seega on kostja põhivõlg 2283,37 eurot (2940 – 656,63 = 2283,37), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt (2283,37 eurolt) alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast 29.04.2021 kuni hagi esitamiseni 12.09.2023 summas 480,72 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja

viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus vastavalt hageja taotlusele sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule tasumata põhinõudelt 2283,37 eurolt alates 13.09.2023 – 05.03.2024 (k.a) 175 päeva eest, mis moodustab 133,27 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 05.03.2024 seisuga kokku summas 613,99 eurot (480,72 +133,27). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 06.03.2024 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla 2283,37 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 1669,38 eurot (2283,37 – 613,99). Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskuluna 25 eurot peale lepingu lõppemist kostjale 16.12.2021 saadetud meeldetuletuskirja eest. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Seega on põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue summas 25 eurot, mis kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 420 eurot ja esindajatasu 20 eurot ning viivise menetluskuludelt. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Samuti peab kohus põhjendatuks õigusabikuluna esindajakulu 20 eurot. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele summas 440 eurot (420 + 20). Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates