Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

summa (s.o 460 euro) tasumiseni.

kätte

teadaande

avaldamisega

Ametlikes

Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 13,25% aastas). 13.02.2024 täpsustas hageja, et ei nõua enam ka lepinguga nr XXX seotud sissenõudmiskulusid 30 eurot. Kohus palus hagejal täpsustada, kas ta 6.12.2023 hagiavalduse terviktekstiga loobub osaliselt algsest nõudest. Hageja vastas 13.02.2024, et hageja loobub 06.12.2023 avalduses toodud määras nõudest. Kohus võtab nõudest osalise loobumise vastu. Hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot. Hageja toob välja, et muudetud hagi hind 450,19 koosneb: põhinõude summast 362,41 eurot, intressinõude summast 5,24 eurot, võla sissenõudmiskulude nõudest summast 30,00 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõudest summas 20,74 eurot ja täiendavast viivise nõudest, mis vastab ühe aasta eest arvestatud lepingu nr XXX viivise nõudele, summas 31,80 eurot. Hageja toob välja, et tsiviilasjalt hinnaga kuni 500 eurot tuleb tasuda riigilõivu 140 eurot, millest tulenevalt tasus hageja riigilõivu 35 euro võrra enam. Hageja taotleb riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. Riigilõivu palub hageja tagastada Julianus Inkasso OÜ kontole nr xxx, selgitusega 2-23-111634. Pool riigilõivu on õigus tagasi saada TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagist (osalise) loobumise korral. Seega tuleb hagejale tagastada 17,50 eurot.

Hageja peab hagi nõude alusena tõendama, et tarbija on teinud VÕS § 404 kohase (st vastavas vormis ja sisuga) tahteavalduse ning krediidiandja andis tarbijale lepingudokumendi püsival andmekandjal. Hageja peab seega tõendama millal, millisel viisil ja mis sisuga tahteavalduse tarbija järelmaksulepingu sõlmimiseks tegi ning millal ja mis viisil hageja tarbijale lepingudokumendid püsival andmekandjal esitas.

Kohtule on esitatud laenuleping nr XXX (dtl 48) ja „Laenuleping nr XXX tingimuste muutmise kokkulepe (Lisa 11.09.2022)“ (dtl 53) pdf failidena, millel kostja allkirja ega digiallkirja ei ole. Hageja selgitab, et PLACET GROUP OÜ poolt väljastavate laenude näol on tegemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sidevahendite, so interneti, vahendusel sõlmitud laenulepinguga, mida ei allkirjastata poolte poolt eraldi. Hageja on esitanud faktiväited: Laenulepingu nr. XXX dokumendid on kostjale edastatud e-posti teel 25.08.2022 (Lisa 2) Laenulepingu nr XXX tingimuste muutmise kokkulepe 11.09.2022 oli edastatud kostjale eposti teel (Lisa 2). Hageja on esitanud ka kuvatõmmise e-kirjast, millega lepingu nr XXX dokumendid kostjale 25.08.2022 e-postiga e-postiaadressile xxx saadeti. Kuvatõmmisest nähtub, et saadeti 4 faili – makseteatis, Placet Group OÜ üldtingimused, laenulepingu lisa ja hinnakiri. Kuivõrd koos laenulepinguga saadeti ka „Placet Group OÜ Üldtingimused (Tarbimislaen)“ (dtl 58), üldtingimustele on viidatud ka laenulepingus („Placet Group OÜ hoiatab ja selgitab“ all), on üldtingimused saanud lepingu osaks. Laenulepinguga XXX koos on kohtule esitatud Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (dtl 51), mille kohaselt oli tegemist tarbijakrediidiga, kasutusse antava krediidi summa oli 300 eurot, lepingu kehtivus 120 päeva, laen tuli tagasi maksta nelja osamaksena maksimaalse osamakse suurusega 76.48 eurot. Intress oli 10,6% aastas ning krediidi kulukuse määr 47,99%. Lepingutasu 15 eurot. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu nr XXX vorminõuded olid täidetud. 25.08.2022 sõlmitud lepingus oli krediidi kulukuse määraks märgitud 47,99%. Arvestades, et laenusumma oli 300 eurot, lepingutasu 15 eurot, intress 10,60% aastas ja tagasimakseid oli 4, ei ületa krediidi kulukuse määr lepingus välja toodud krediidi kulukuse määra ega ka lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset määra (mis oli 48,90%).

saatmise aeg 3.01.2023, saatja Julianus Inkasso xxx, saaja: xxx, xxx, „Teade nõude loovutamise ja menetluse alustamise kohta“ ning teates on märgitud: Nõudeõiguste loovutamise lepingu alusel loovutas esialgne võlausaldaja kõik laenulepingust nr. XXX tulenevad nõuded A R vastu, koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega, samuti kõigi tagatistega ning muude õigustega, Aktiva Finants OÜ-le (uus võlausaldaja), reg.kood: 10746479. Uue võlausaldaja esindajaks nõude sissenõudmisel on Julianus Inkasso OÜ (reg.10686553). Samasuguse sisuga faili on hageja esitanud ka lepingust nr XXX tulenevate nõuete loovutamise kohta (saatmise aeg 15.11.2022). Lisaks on hageja esitanud pdf faili „Nõude loovutamise teatis“ (dtl 63), dateeritud 17.03.2023, adresseeritud kostja postiaadressile, milles Placet Group OÜ teavitab kostjat, et on loovutanud 17.03.2023.a nõude loovutamise lepinguga OÜ-le Aktiva Finants laenulepingutest nr. XXX ja nr. XXX tulenevad nõuded. Failil ei ole krediidiandja esindaja allkirja ega digitemplit. Kohus palus hagejal selgitada, kuidas sai hageja nimel Julianus Inkasso OÜ saata võlgnikule teate nõude loovutamisest ajal (3. jaanuaril 2023), mil nõude loovutamise lepingut ei olnud veel sõlmitud (sõlmiti hageja väitel 17. märtsil 2023), st 2,5 kuud enne nõude loovutamist. Hageja selgitas 13.02.2024 kohtule esitatud vastuses, et tulenevalt süsteemiveast on nõude loovutamise teatele sattunud kuupäev 17.03.2023. Õigeks loovutus kuupäevaks on vastavalt lepingule nr. XXX 15.11.2022 ja lepingule nr. XXX 03.01.2022, mis on nähtavad ka kostjale edastatud e-kirjadest. Kohtule näib, et hageja on 13.02.2024 vastuses taas eksinud, väites, et õigeks loovutuse kuupäevaks tuleb lugeda lepingu nr. XXX puhul 03.01.2022. Kui see nii oleks, siis oleks 7 algne krediidiandja loovutanud lepingust nr XXX tulenevad nõuded hagejale aasta alguses, 03.01.2022, kuid lepingu ütles algne krediidiandja üles sama aasta lõpus, 30.12.2022. Kui krediidiandja oli hageja väitel aasta alguses nõuded loovutanud, ei saanud krediidiandja aasta lõpus enam lepingut üles öelda. Kohus märgib, et hageja esitatud pdf failid – dtl 222-227 ja dtl 63 ei võimalda kohtul mingilgi viisil kontrollida tõendite ehtsust. Lisaks on vastukäivad neis olevad kuupäevad ning hageja enda faktiväited. Nõude loovutamise kontrollimine kohtu poolt on vajalik selleks, et välistada, et sama nõude võiks esitada ka algne krediidiandja. Kohus peab siiski usutavaks, et algne krediidiandja on hagejale loovutanud lepingutest nr XXX ja nr XXX tulenevad nõuded. Seda seetõttu, et algne krediidiandja on hageja väitel hagejale esitanud nõudega seonduvalt selgitusi, samuti lepingudokumendi ning muid andmeid.

Kohus märgib, et hagiavalduse lisa 8 (dtl 99), „Nõuded taust.ee’s“ on ilmselgelt tehtud peale kõnealuste lepingute sõlmimist, sest selles sisalduvad nõuded kuupäevadega 10.11.2022, 15.10.2022 ja 03.01.2023. Hagi esitamisel tehtud maksehäireregistri päringuga ei saa tõendada seda, mis andmed sisaldusid kostja kohta maksehäireregistris laenulepingu sõlmimise ajal. Hageja on esitanud kostja konto väljavõtte perioodi 15.12.2021 kuni 04.06.2022 kohta. Konto väljavõte kinnitab hageja poolt aluseks võetud, laenutaotluse dokumendis välja toodud kostja sissetulekuid (dtl 71). Konto väljavõttelt nähtub, et kostja on võtnud 2022. a veebruaris Placet Group OÜ-lt laenu 500 eurot ja samal päeval ka BB Finance OÜ-lt 400 eurot, seejuures sai kostja jaanuaris palka (xxx-lt) 366.98 eurot ning veebruaris palka ei saanud. Märtsist alates sai kostja palka teiselt ettevõttelt, xxx, 1043.74 eurot, aprillis 1072.11 eurot, mais 1159,94 eurot. Hageja on teinud 25.08.2022 päringu ka Maksu- ja Tolliametisse; päringu tulemuse kohaselt sai kostja palka ka juunis 1039,88 eurot ja juulis 1216.40 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et Placet Group OÜ-le on kostja teinud veebruaris võetud laenu tagasimakseid märtsis, aprillis mais summas 83.34; ja BB Finance OÜ-le veebruaris võetud laenu tagasimakseid aprillis, mais 88.46 eurot. Hageja on teinud päringu rahvastikuregistrisse, kontrollides mh ülalpeetavate olemasolu ning arvestanud maksevõime hindamisel kulusid ülalpeetavatele (300 eurot). Hageja on maksevõime hindamisel arvestanud ka igakuiste majapidamiskuludega summas 300 eurot. XXX laenutaotluse kohaselt on Placet Group OÜ laenu taotlemisel arvestanud kostja igakuiste majapidamiskuludega summas 300 eurot. Kohus palus hagejal 02.11.2023 saadetud kohtunõudes selgitada, kuidas selline summa saadi ning mis kuludest see summa koosneb. Samuti palus kohus hagejal selgitada, kuidas kostja konto väljavõte sellise summaga arvestamist toetab (tõendab). Kohus märkis, et kostja konto väljavõttelt ei nähtu eluruumiga seotud kulutuste tegemist; samas nähtub kostja konto väljavõttelt „makse oma kontode vahel“ (10.01.2022). Kohus soovis teada, kas hageja küsis sellest tulenevalt kostjalt selgitusi kostja teise konto kohta (ja selle väljavõtet) ning eluruumi kulude kandmise kohta. Hageja vastas selgituseks, et kostja laenulepingu nr XXX taotluses märkis majapidamiskulude summaks 150 eurot. Vastavalt laenulepingus sõlmimise ajal kehtinud PLACET GROUP OÜ sisseeeskirjade reeglitele minimaalne majapidamiskulude summa on 300 eurot ning sellepärastki krediidivõimekuse arvutuskäigus võeti arvesse majapidamiskuludeks 300 eurot. Kostja laenulepingu nr XXX taotlus (Lisa 7) ja krediidivõimekuse arvutuskäik ehk laenu otsus lisatud manusena (Lisa 8). PLACET GROUP OÜ ei ole kostjalt küsinud selgetusi „makse oma kontode vahel“(10.01.2022), teise konto kohta (ja selle väljavõtet) ning eluruumi kulude kandmise kohta. Kohus soovis samuti hagejalt selgitust, kas ja kuidas ta hindas kostja töösuhte olemust ja mõju laenukohustuste täitmise võimekusele. Konto väljavõttest nähtub, et kostja on vahetanud 2022. a alguses töökohta, seejuures olnud jaanuaris töötu ning saanud detsembris töötasu üksnes 366.98 eurot. Hageja vastas selgituseks, et PLACET GROUP OÜ kontrollis kostja töösuhte olemust. 25.08.2022 laenulepingu sõlmimisel tehti töötamise registri päringut (Lisa 9). Kohus märgib, töötamise registri päringuga saab küll kontrollida töötamist, ent mitte seda, kas tegemist on tähtajatu töölepinguga. Hooajatöö või muu tähtajalise töölepingu puhul oleks töösuhte lõppemine ja sellega kaasnev sissetuleku kadumine ettenähtav asjaolu. Kohus palus hagejal ka selgitada, kas Placet Group OÜ tegi kostja kohta päringud maksehäireregistritesse ka 25.08.2022 laenu väljastamisel ning kus hageja esitatud

dokumendis see info nähtub. Kohus näeb hageja esitatud lisadokumentidest, et 05.06.2022 on tehtud creditinto.ee ja taust.ee päringud (dtl 190 ja 73). Hageja vastas, et maksehäirete päringud tehti 05.06.2022 seoses laenulepinguga nr XXX ning samu päringu tulemusi kasutati ka laenulepingu nr XXX korral kuna päringute tulemused olid jätkuvalt aktuaalsed. 25.08.2022 laenu väljastamisel PLACET GROP OÜ ei ole teinud kostja kohta päringud maksehäireregistrisse. Hageja esitatud dokumentidest nähtub, et kostja on võtnud 2022. a veebruaris Placet Group OÜ-lt laenu 500 eurot ja samal päeval ka BB Finance OÜ-lt 400 eurot, juunis andis Placet Group OÜ kostjale veel laenu 200 eurot. Veebruaris võetud Placet Group OÜ laenu kuumaksed olid 83,34 eurot, BB Finance OÜ laenu kuumaksed 88,46 eurot ning juunis võetud Placet Group OÜ laenu kuumaksed 68,42 eurot. Kohus ei näe esitatud dokumentidest, mis seis oli neist kahe esimesena nimetatud laenuga 25.08.2022; kas mõni neist oli selleks ajaks tervikuna tagasi makstud. Kohus palus seetõttu hagejal selgelt välja, tuua, millised laenud kostjal 25.08.2022 a laenu andmise hetkel juba olid, millised olid nende kuumaksed ning kas kostja oli makseid teinud vastavalt graafikule. Kohus palus hagejal ka viidata, kus sellekohane info ja arvutused hageja esitatud laenutaotluses sisaldub. Hageja vastas, et A R täitis 09.02.2022 sõlmitud laenulepingu xxx kohustused 12.08.2022 seisuga. Laenu andmise hetkel 25.08.2022 kostjal oli sõlmitud PLACET GROUP OÜ laenuleping nr XXX kuumaksega 68,42 eurot ning kostja oli makseid teinud vastavalt graafikule. BB Finance OÜ laenu kuumaksed 88,46 eurot krediidivõimekuse arvutuskäigus ei ole arvesse võetud, kuna kostja XXX laenu taotluses ei ole märkinud BB Finance OÜ laenu kuumaksed finantskohustusena. Vastavalt PLACET GROUP OÜ sisseeeskirjade reeglitele kui tegemist ei ole uue kliendiga siis automaatne süsteem toetub EMTA päringu andmetele (Lisa 10). Kohtule jääb arusaamatuks hageja põhjendus, et konto väljavõttelt nähtunud kostja kohustust BB Finance OÜ ees ei võetud kohustuste arvestamisel arvesse sel põhjusel, et laenutaotluses ei olnud seda finantskohustusena märgitud. Konto väljavõtte küsimise ja muude päringute tegemise eesmärk ongi lisaks tarbija enda avaldusele koguda andmeid ja andmeid kontrollida. Seega olukorras, kus krediidiandjale olid konto väljavõttest finantskohustused selgelt nähtavad, pidi krediidiandja nendega ka arvestama. Enamgi veel, krediidiandja pidi mitmete järjestikuste ja samaaegsete kiirlaenude võtmist arvesse võtma kostja maksekäitumise ja krediidivõimelisuse hindamisel. Hageja poolt kohtule esitatud laenu taotluses (dtl 71) on kostja sissetulekuks märgitud töötasu 1200 eurot, kulud ülalpeetavatele 300 eurot. Samas dokumendis on Maksu- ja Tolliameti andmete alusel arvestatud keskmiseks sissetulekuks 1124,60 eurot (dtl 73). Hageja enda selgituste kohaselt arvestati Placet Group OÜ sisereeglite kohaselt majandamiskuludeks 300 eurot. 25.08.2022 laenu võtmise ajal oli kostjal Placet Group OÜ ees tagasimakse kohustus 68,42 eurot kuus; Placet Group OÜ-lt veebruaris võetud laen oli hageja väitel 12.08.2022 seisuga tagasi makstud. Konto väljavõttest nähtuvalt oli kostjal tagasimakse kohustus BB Finance OÜ ees 88,48 eurot kuus ning lisandus 25.08.2022 Placet Group OÜ poolt antud laenu tagasimakse 76,48 eurot kuus. Kostja konto väljavõttest nähtub, et näiteks jaanuaris olid kostja igapäevaste toidupoe ja söögikohtade kulud kokku ca 535 eurot, märtsis ca 430 eurot, mais ca 420 eurot, mingeid eluasemekulusid kostja konto väljavõttelt ei nähtu ning krediidiandja hageja sõnul selle kohta kostjalt selgitusi ka ei küsinud. Krediidiandjal oleks olnud lihtsasti võimalik hagejalt endalt küsida, mis alusel ta eluruumi kasutab ning kui suured on eluruumiga seotud igakuised kulutused. Ka oleks krediidiandja saanud kontrollida kinnistusraamatust, kas laenutaotleja märgitud elukohaks olev eluruum talle kuulub. Eluasemekulud on ilmselgelt osa möödapääsmatult vajalikest igakuistest püsikuludest ning

need kulud võivad olla väga erinevad (laenumaksed või üür, kommunaalkulud). Kostja on igakuiselt teinud ka ülekandeid 120 eurot kuus V Rle, mille põhjus on teadmata. Lahutades arvestuslikust keskmisest sissetulekus 1124,60 - 300 (hageja arvestatud majandamiskulud) – 300 (ülalpeetavad) - 88,46 (BB Finance kuine tagasimakse) – 68,42 (Placet Group OÜ juuni laenu kuine tagasimakse) – 76,48 (XXX järgne tagasimakse) =

Tulenevalt lepingu nr XXX tühisusest esitas hageja 6.12.2023 ümberarvestuse, arvestades kõik kostja poolt tasutud maksed põhiosa katteks. Hageja väitel on kostja teinud tagasimakseid teinud summas 137,59 eurot, mis on arvestatud põhiosa katteks. Tulenevalt eeltoodust on põhiosa võlgnevus lepingu nr XXX alusel 62,41 eurot. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus hageja seletused tagasimaksete kohta tõendiks ning rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 62,41 eurot kostjalt välja mõistmiseks. Lepingu nr XXX alusel on hageja väitel kostjal tasumata kõik osamaksed. Seega on kostja põhivõlg sellest lepingust tulenevalt 300 eurot ja selles osas tuleb hagi rahuldada.

Põhivõlalt 300 eurot viivis seadusjärgses määras alates 31.12.2022 kuni 25.08.2023 oleks 21,21 eurot, viivisemääraga 10,6% aastas oleks 20,74 eurot. Kohus rahuldab seega hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 20,74 eurot.

Hageja märgib, et OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust 169,00 eur/h ilma käibemaksuta. Hageja leiab, et lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur, on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx. Hageja tõi menetluskulude arvestuse välja koos hagiavaldusega, mis on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud koos menetlusse võtmise määrusega. Hageja hiljem menetluskulude nimekirja täiendanud ei ole. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 450,19 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda riigilõiv summas 140 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv 140 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot, põhjendatud ja vajalik. Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik, jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad pRguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund

ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hagiavalduse lisana esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt, hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist ning dokumentide esitamist kohtule. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud. Kohtu hinnangul on märgitud ajakulu 3 tundi põhjendatud, mis vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 320 eurot (3 tundi × 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 460 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv ja 320 eurot on lepingulise esindaja kulu. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 kohaselt, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Hageja on hagist osaliselt loobunud ja kohus on võtnud hagist osaliselt loobumise vastu. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud hagihinnalt 500,98 eurot riigilõivu 175 eurot, seega 35 euro võrra enam kui tuleb tasuda hagilt pärast hagist osaliselt loobumist. Kohus on TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastanud hagejale poole enam tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Lähtudes eeltoodust jätab kohus teise poole enam tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda ja riigilõivu summas 140 eurot kostja kanda. Kohus jätab hageja lepingulise esindaja kulud kostja kanda. Kostja ei ole menetluses vastanud ega esitanud enda menetluskulusid. Kostja menetluskulud, kui neid oli, jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 460 eurot, millest 140 eurot on riigilõiv ja 320 eurot on lepingulise esindaja kulu. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.