Muud

2-23-12628

2-23-12628 Võlgnik tõi maksejõuetuse põhjusena välja erinevate trahvide ja kohtukulude tasumise kohustuse. Lisaks tõi võlgnik välja, et tema makseraskused on tekkinud seoses võlgniku kriminaalse minevikuga. Võlgnik on märkinud maksejõuetusavalduses, et ta on töötanud nö mitteametlikult, mis ei ole aidanud võlgnikul ületada makseraskuseid. Edaspidiselt püüab võlgnik teha kõik endast oleneva, et leida töökoht ning käituda seaduskuulekalt. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.

2-23-12628 Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja 22.09.2023 vastusest selgub, et võlgniku suhtes on käimas 57 täitemenetlust (lõpetatud menetlusi – 9; arhiveeritud menetlusi - 3). Usaldusisik on välja toonud vaid need nõuded, mis on usaldusisikule teadaolevalt sissenõutavad. Maksu-ja Tolliameti 22.09.2023 vastuse kohaselt ei ole A. M. ́il maksuvõlga. Võlgnik on jätnud esitamata 2020. aasta, 2021. aasta ja 2022. aasta tuludeklaratsioonid. Võlgnikul kuulub tasumisele riiginõuded summas 7 870.53 eurot. Võlgniku suhtes maksumenetlusi ei ole toimunud. Usaldusisiku esialgsel hinnangul ei esine vara tagasivõitmise võimalusi. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Igakuiseks sissetulekuks on töötasu ja toetused perekonnalt kokku summas 215 eurot. Usaldusisikule teadaolevate andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 18 480.12 eurot, milliselt valdavalt on riiginõuded, rahatrahvid, kriminaalasjas menetluskulud. Igakuiseid kulutusi on võlgnikul summas 50 eurot. 50% sissetulekust laekub võlgnevuste katteks. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetusavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ei vabane võlgnik suuremast osast kohustustest. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku kriminaalne elustiil, mistõttu võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ning ei ole võimeline tulutoova tööga endale võetud kohustusi täitma. FiMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on enamus võlgniku kohustustest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Seetõttu ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus täielikult võlgniku poolt soovitud eesmärke täita, sest võlgnikul ei ole võimalik enamuses olemasolevatest kohustustest vabaneda. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud hüvitised kohtukulud ning teda on korduvalt trahvitud väärteokorras. Et ta enamikku temalt väljamõistetud summadest tähtaegselt ei tasunud, siis see omakorda põhjustas suure hulga täitemenetluste alustamist võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud kindel legaalne sissetulek ja see omakorda raskendas võlgnikul oma kohustuste eest tasumist. Usaldusisik leiab, et kuigi võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, saab kohus võtta arvesse, et lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist. Seega antud juhul ei täidaks pankrotimenetluse läbiviimine võlgniku suhtes tema poolt silmas peetud eesmärki.

2-23-12628 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest on väiksem osa sellised kohustused, millest võlgnikul võib õnnestuda vabaneda, samas tuleb arvestada, et pankrotimenetlusega kaasnevad kulud. Kuna võlgnik viibib vangistuses, ei ole tõenäoline, et ta hakkab kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlausaldajatele raha maksma. Riigikohus on leidnud lahendis 32-1-90-16, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Riigikohtu lahendi 3-2-1-92-15 kohaselt ei ole pankrotimenetluse eesmärgiga kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleks eeltoodut võlgnikule selgitada, et võlgnikul oleks selge arusaam, millistest kohustustest on võimalik vabaneda ning millistest kohustustest ka peale pankrotimenetluse ja eduka kohustustest vabastamise menetluse lõppu ei ole võimalik vabaneda. Juhul kui võlgnik jääb vaatamata asjaolule, et enamuses kohustustest ei ole võimalik vabaneda, esitatud pankrotiavalduse juurde, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot. Pankroti väljakuulutamise korral on usaldusisik nõus jätkama pankrotihaldurina. Usaldusisik on palunud kohtul määrata usaldusisiku tasu Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ a/a XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS kasuks vastavalt aruandele lisatud taotlusele ja aruandele töötundide osas 11 töötunni eest 1100 eurot (arvestusega 1 tund = 100 eurot), millele lisandub käibemaks 220 eurot, kokku 1320 eurot. Usaldusisik palub riigi vahenditest hüvitada 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot, halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu 450 eurot välja mõista võlgnikult, A. M.lt.

2-23-12628 tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

2-23-12628 mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks teinud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis kuuluksid tagasivõitmisele.

2-23-12628

Kuna võlgnik viibib vangistuses, ei ole tõenäoline, et ta hakkab kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlausaldajatele raha maksma. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 tehtud lahendis, et kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 tehtud lahendis on Riigikohus asunud seisukohale, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. 28.11.2023 toimunud kohtuistungil on kohus selgitanud võlgnikule asjaolu, et võlgnik ei vabane enamuses oma kohustustest (umbes 3/4 ulatuses), kuna need on tekitatud õigusvastaselt, mis on vastuolus kohustuste vabastamise eesmärgiga. Võlgnik palus täiendavat tähtaega, et otsustada pankrotiavalduse juurde jäämise üle. 16.02.2024 on võlgnik teavitanud kohut, et soovib oma pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul on kohustusi, millest on võimalik kohustustest vabastamise menetluse käigus vabaned ja võlgnik soovib oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis puuduvad FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud alused, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja FiMS § 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

2-23-12628 M. ́il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

nõusoleku

enda

nimetamiseks

A.

M. ́i

2-23-12628 kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. A. M. ́i usaldusisik on palunud määrata tasuks 11 töötunni eest 1100 eurot, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik palub arvestades usaldusisiku tasu suuruseks 100 eurot tund, millele lisandub 2023. a täidetud tööülesannete eest käibemaks 2023. a kehtestatud määras ehk käibemaks 20% ehk 220 eurot, kokku 1320 eurot. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Usaldusisiku poolt esitatud ülesannete ja tehtud kulutuste aruande kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks 11 tundi, sealhulgas andmete kogumiseks kirjade ja järelpärimiste koostamine; taustamaterjalide analüüs, aruande koostamine, jne, tasu arvestuses sisalduvad bürookulud. Usaldusisik on tasu arvestamisel lähtunud tasumäärast 1 tunni hind on 100 eurot. PankrS § 23 lg 3 esimese lause kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. 2023. a on töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrusele nr 124. Seega on PankrS § 23 lg 2 sätestatud halduri tunnitasu ülemmääraks 145 eurot. Usaldusisik on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt lähtutakse ajutise halduri tasule maksude lisamisel PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust, mille kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna usaldusisik on palunud oma tasu välja mõista Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le, kes on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt esitatud aruandest selgub, et täidetud ülesannete iseloom ja maht vastavad ülesannete täitmiseks kulunud ajale ja pankrotimenetluse vajadustele. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotletud tasu suurus vastab usaldusisiku töö mahule ja keerukusele ning tema kutseoskustele 11 tunni osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Oliver Ennoki usaldusisiku tasu summas 1100 eurot, millele lisandub käibemaks summas 220 eurot ehk kokku 1320 eurot on põhjendatud ja see tuleb välja mõista ning määrata väljamaksmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ pangakontole. Harju Maakohtu 28.02.2024 kohtumäärusega on välja kuulutatud M. R. pankrot. Pankrotimääruses on kohus tuvastanud, et M. R.l puudub vara ja esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks PanrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Tulenevalt asjaolust, et võlgnik esitas avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks, kuulutas kohus FiMS § 45 lg 2 alusel välja võlgniku pankroti. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

2-23-12628 kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal oli töötasu alammääraks 725 eurot vastavalt Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusele nr 116. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Eelnimetatud korra kohaselt on usaldusisikul õigus saada tasu 726 eurot (11 h x 66). PankrS § 23 lg 4 ja TLS § 29 lõikest 5 tulenevalt tuleb usaldusisikule hüvitada riigi vahenditest 7256 eurot. Usaldusisik Oliver Ennok on palunud tema tasu üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele, kuna Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks. Maksustatava tasu eest on ajutise pankrotihalduri/usaldusisiku ülesanded täidetud 2023.a, mil käibemaks oli 20 % ehk 145.20 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu, mis hüvitatakse riigi vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks, üle kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Ülejäänud tasu summas (1100 – 725) 375 eurot, millele lisandub käibemaks, kuulub tasumisele pankrotivara arvelt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.