L. K. hagi M. P. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised
Hageja: L. K. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx); lepinguline esindaja: Kalju Kutsar (e-post: [email protected]); Kostja: M. P. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
23. november 2023
Istungil osalenud isikud
Hageja L. K. (videosilla vahendusel) ja tema lepinguline esindaja Kalju Kutsar (videosilla vahendusel); Kostja M. P..
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus L. K. hagis M. P. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ja kinnitada L. K. ja M. P. vaheline kompromiss, mille kohaselt L. K. ja M. P. loobuvad kõigist vastastikustest nõuetest seoses ühisomandi lõpetamisega Xxxx asuva kinnistu suhtes.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Tagastada L. K.’le (arveldusarvele nr xxxx) 28.08.2023 Rahandusministeeriumi kontole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 420 eurost 1⁄2 (pool), so 210 (kakssada kümme) eurot. 1 (4)
4.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 1 (ühe) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L. K. esitas 29.08.2023 Viru Maakohtule hagi M. P. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja kaasomandisse kuulub Xxxx asuv kinnistu. Kinnistut on viimastel aastatel kasutanud suvekoduna kostja oma perega. Hageja elab xxxx kaugel ning ta ei ole huvitanud kinnistu kasutamisest. 30. märtsil 2023.a pöördus hageja esindaja vahendusel kostja poole ettepanekuga leppida kokku kaasomandi lõpetamises selliselt, et kostja omandab kogu kinnistu ning tasub hagejale 50% selle maksumusest. Kostja kinnitas, et soovib kinnistut omandada, kuid poolte vahel tekkisid lahkarvamused kinnisasja väärtuse osas. Edasiste läbirääkimiste käigus leppisid pooled kokku, et tellivad kinnistu väärtuse määramiseks ühiselt eksperthinnangu ning lähtuvad edasiste läbirääkimiste käigus kutselise hindama poolt määratud summast. Hageja nõusolekul tellis kostja eksperthinnangu Pindi Kinnisvara OÜ-lt. 25. mail 2023.a koostatud eksperthinnangu kohaselt on poolte kaasomandis oleva kinnistu turuväärtus 57 000 eurot. Paraku teatas kostja pärast kinnistu turuväärtuse selgumist, et tema hinnangul ei kajasta tehtud eksperthinnang tegelikku turusituatsiooni, kohandused on tehtud valesti ja seetõttu ei ole jõutud loogilisele järelduseni. Kostja avaldas, et suhtleb eksperthinnangu koostanud ettevõttega ja ei välista pöördumist hindajate ühingu poole ning alternatiivse hinnangu võtmist teiselt ettevõttelt.
2.Hageja palub lõpetada M. P. ja L. K. kaasomand Xxxx asuvale kinnistule (reg osa nr xxxx) ning jätta kinnistu M. P.`u omandisse kohustusega hüvitada L. K.`le 28 500 eurot või alternatiivselt müüa kinnistu avalikult enampakkumisel ning jagada saadu võrdselt kaasomanike vahel.
KOSTJA VASTUS
3.19.09.2023 esitatud vastuses kostja selgitas, et on pidevalt andnud hagejale talle teadaolevat informatsiooni, mis on seotud Pindi Kinnisvara OÜ-lt tellitud eksperthinnangu menetlemisega nii Pindi Kinnisvara OÜ-s kui ka Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingus. Hageja ja kostja leppisid kokku, et tellitakse vara turuväärtuse hindamiseks eksperthinnang OÜ Pindi Kinnisvarast.
4.Kostja ei ole tellinud kinnistu turuväärtuse hindamist mõnelt teiselt vastavat pädevust omavalt ettevõttelt põhjusel, et hageja ei olnud nõus tasuma selle maksumusest poolt summat. Seega ei saanud enam kostja olla kindel, et hageja aktsepteeriks alternatiivse hindamise hindamistulemust juhul, kui see oleks madalam. Pooltevahelised läbirääkimised on viibinud kostjast mitteolenevatel põhjustel, Kostja sooviks on sarnaselt hagejale leida pooli rahuldav lahendus võimalikult kiiresti.
5.Kostja peab vajalikuks märkida, et ka hageja on viibinud kinnistul suvistel perioodidel. Kostja elab sarnaselt hagejale kinnistust ja tal on keeruline iga-aastaselt hooldada kinnistut. Kinnistul hooldus, hädavajalikke uuendus- ja remonditöid korraldanud ning nende eest tasunud ainult kostja. Samuti on kostja tasunud ainuisikuliselt vajalike kommunaalkulude eest (prügi, elekter, valvesignalisatsioon jne). Hageja on küll puhanud kinnistul, kuid ei ole mitte kunagi ei rahaliselt ega ka mitte oma tööga panustanud kinnistu korrashoidu. Lähtuvalt eeltoodust ei pea kostja õigeks, et kaasomandi lõpetamisel omandab hageja selle maksumusest 50%. Kostja hinnangul tuleb hagejale 2 (4)
2-23-12263 makstavast summast maha arvata kostja poolt tehtud hädavajalikud kulutused vähemalt summas 10 663.00 eurot (pool tehtud hädavajalikest kulutustest), mis on tehtud kinnistu korrashoiuks ja säilimiseks ning mille tulemusena on kinnistu turuväärtus tõusnud
KOHTUISTUNG
6.23.11.2023 toimunud kohtuistungil lükkas kohus asja arutamise edasi, võimaldades kostjal uurida vaidluse kokkuleppel lõpetamiseks kostja poolt kompromissi korras tasutava 23 000 eurot pangalaenu saamiseks. Kohus võimaldas pooltel pidada kompromissi läbirääkimisi või menetluse väliselt notari juures vormistada omandiõiguse üleandmine hiljemalt 28.02.2024. Pooled kinnitasid, et nõustuvad kompromissi mittesaavutamise korral asja edasi kirjaliku menetluses lahendamisega.
POOLTE KOMPROMISS
7.28.02.2024 esitasid pooled kohtule kompromissi ning palusid kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Kompromissi kohaselt L. K. ning M. P. loobuvad kõigist vastastikkustest nõuetest seoses ühisomandi lõpetamisega Xxxx asuva kinnistu suhtes.
8.Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
9.Pooled on kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega, milleks on 1 tööpäev kohtumääruse kättetoimetamisest..
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv. Kompromissi kinnitamine
11.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Pooled on saavutanud kompromissi ning on esitanud taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega. Sellepärast kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
12.TsMS § 431 lg 1 kohaselt selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi ning märgib, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.
13.Pooled on taotlenud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamist 1 päevani, mistõttu TsMS § 661 lg 4 alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse 1 (ühe) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. 3 (4)
2-23-12263 Riigilõivu tagastamine
14.Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
15.Hageja on tasunud riigilõivu 28.08.2023 hagiavalduse esitamisel 420 eurot. Hageja taotleb poole tasutud riigilõivu 210 eurot tagastamist. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastab kohus L. K.’le pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 420 eurost, so 210 eurot. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et ülejäänud kohtukulud jäävad nende endi kanda.
17.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.