Võlaõigus › Kompromissilepingud

2-23-129509

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 26.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Mxxxx Sxxx 973,59 euro saamiseks. 27.07.2023 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 20.11.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 30.11.2023 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 24.03.2023 kompromissilepingust/võlatunnistusest nr 25205482 tulenevad nõuded. Hageja omas kostja vastu Partner Kuukaardi lepingust nr 137503-1 tulenevat põhinõuet 658,22 eurot ja viiviseid summas 216,43 eurot (enne 24.03.2023 sissenõutavaks muutunud viivised). Pooled leppisid kokku, et kostja tasub kohustuse osamaksetena. Hageja loobus osaliselt viivistest ja kostja pidi tasuma hagejale kokku 873,96 eurot (põhinõue 658,22 eurot ja viivised 215,44 eurot). Summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostjat hoiatati, et kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Kostja rikkus lepingut ega tasunud kokkulepitud graafikus olevaid makseid. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.05.2023 osamakse tähtaja möödumisest alates. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,06% päevas. Perioodil 11.05.2023-30.11.2023 on viivisesummaks kujunenud 80,60 eurot. Hageja on edastanud kostjale tema elukoha aadressile kolm meeldetuletuskirja: 18.05.2023 maksumusega 20 eurot, 13.06.2023 maksumusega 5 eurot ja 10.07.2023 maksumusega 5 eurot. Hageja selgitas, et võlatunnistuse aluseks olev nõue ei ole krediidileping. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et kostja on lepingu sõlminud krediidiasutusega, s.o TKM Finants AS-ga. Kohus palus esitada täiendavad selgitused ja tõendid, kas ja kuidas kontrollis krediidiandja kostja krediidivõimelisust. Hageja selgitas, et kostjale ei antud lepingu alusel laenu ega krediiti, vaid tegemist on mugavusteenusega, millega kostjal võimaldati tasuda kuu jooksul soetatud kauba eest järgmisel kuul esitatud arve alusel. Arve ei sisaldanud intressi ega muid kõrvalkulusid, vaid tegemist oli kaupade ostuhinnaga. Tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga. Sellegi poolest kontrollis TKM Grupp enne lepingu sõlmimist kostja võimet tasuda kaupade eest maksetähtaega edasi lükates ning tegi Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistrisse päringu. Lepingu sõlmimise seisuga polnud kostjal maksehäireid. 19.12.2023.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte 31.01.2024. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

2-23-129509

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib, et kostja ja TKM Finants AS-i vahel sõlmitud leping on iseenesest siiski krediidilepingu tunnustusega. Lepinguga on võimaldatud kostjale maksetähtaja edasilükkamist, kuid samal ajal on kostjale antud kasutusse krediit/ostulimiit. Kuna aga kostja poolt kasutusse võetud summale ei lisandunud intressi ega muid tasusid, siis pole tegemist nn tasulise krediidilepinguga ja sellele lepingule ei kohaldu tarbijakrediidi sätted. TKM Finants AS-l polnud kohustust järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 2 p 2 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, lepingutasu, viivis ja täiendav viivis ning sissenõudmiskulude hüvitis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 658,52 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, 30.11.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku 296,04 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot. Lisaks täiendava viivise alates 01.12.2023 0,06% päevas põhinõudelt 658,52 eurot, kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 280 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, s.o 280 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 420 eurot (sh km). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab

2-23-129509 menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Legal OÜ arve õigusabi eest summas 420 eurot (s.o tunnitasumäär 100 eurot ja ajakulu 3,5h, + käibemaks 70 eurot). Kohus leiab, et tasumäär 100€/h (+ KM) on asjaolusid arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu 2,5h, sest tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hagi oli sisu poolest lühike ning hageja esindaja ei pidanud läbi töötama suures mahus dokumente. Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad põhimõtteliselt vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Põhjendatud kulud on seega 250 eurot (100€/h x 2,5h). Hageja on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb hageja õigusabikulud seega arvestada koos käibemaksuga. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 580 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 300 eurot (sh km) lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.