Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Summa 47.80 eurot 48.67 eurot 49.56 eurot 50.47 eurot

2-23-118290

51.39 eurot 52.33 eurot 53.28 eurot 54.25 eurot 55.24 eurot 56.25 eurot 57.28 eurot 58.32 eurot 59.39 eurot 60.47 eurot 61.57 eurot 62.70 eurot 63.84 eurot 65.01 eurot 66.19 eurot 67.40 eurot 68.63 eurot 69.88 eurot 71.16 eurot 72.46 eurot 73.78 eurot 75.13 eurot 76.50 eurot 77.89 eurot 79.32 eurot 80.76 eurot 82.24 eurot 83.74 eurot 85.27 eurot 86.82 eurot 88.41 eurot 90.02 eurot 91.66 eurot 93.34 eurot 95.04 eurot 96.77 eurot 98.54 eurot 100.34 eurot 102.17 eurot 104.03 eurot 105.93 eurot 107.87 eurot

2-23-118290

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-23-118290 Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Aktiva Finance Group OÜ esitas 03.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 5411.17 euro nõudes. Kohus tegi 08.05.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus tegi 13.06.2023 puuduste kõrvaldamise määruse, milles palus hagejal täpsustada hagi alust ning määras selleks hagejale 14-päevase tähtaja. 30.06.2023 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja vastuse, milles selgitas asjaolusid ja esitas tõendid. Hagiavalduses palub hageja kohtul mõista välja kostjalt C. B. L.lt Aktiva Finance Group osaühingu kasuks põhivõlgnevus 4833.76 eurot, intress 348.82 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 269.72 eurot ja sissenõudmiskulu 50 eurot, viivised lepingu alusel tekkinud põhinõudelt s.o 4833.76 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 01.07.2023

2-23-118290 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 21,9% aastas, menetluskulud sh riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 527 eurot, hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja COOP Finants AS 20.07.2022 laenulepingu nr L433952, mille alusel sai kostja laenu summas 5000 eurot. Kostja oli tagasimaksetega viivituses alates 10.12.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 10.03.2023 osamakseni. 29.03.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Esialgne võlausaldaja loovutas 13.04.2023 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Harju Maakohus jättis 11.08.2023 hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat täpsustama hagi alust. 06.09.2023 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Krediidiandja on põhistanud kostja krediidivõimelisuse hindamist järgmiselt: Kostja on laenutaotluses oma sissetulekuks märkinud 1200 eurot ning väljaminekuks 100 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud, koos laenu osamaksega 126.16 eurot, tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 973.84 eurot (1200-100-126,16). Laenuandja on teinud MTA päringu, veendumaks, et kostja sissetulekud vastavad laenutaotluses märgitule. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistreid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise ajal kostjal ühtegi maksehäiret. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Harju Maakohus võttis 02.11.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on võlgnikule C. B. L.le makseettepanekut üritanud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 08.05.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; 11.05.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; 16.05.2023 aadressil XXX - Tagastatud - muu põhjus; 02.06.2023 saadetud makseettepanek e-posti aadressidel XXX – puudub kättesaamise kinnitus, XXX – puudub kättesaamise kinnitus, XXX – puudub kättesaamise kinnitus, XXX – puudub kättesaamise kinnitus, XXX – puudub kättesaamise kinnitus; Varasemas menetluses XXX korteriomanik kinnitas 18.04.2023, et võlgnik ei ela antud aadressil. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on XXX korteriomanik vastanud 19.04.2023, et jah 2022 elas toas nr X. Enam ei ela, saate panna ametlikesse teadaannetesse üles ja tema emailile saata - XXX. Minu arust ta meile ka võlgu, loodame et varsti ka meie nõudeni jõuate. Varasemas menetluses vastuseks Pärnu MK maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur vastanud 19.04.2023, et Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus puuduvad andmed isiku teiste kehtivate elukohtade kohta, kui oli toodud teie päringus, viimane info seisuga 20.09.2020. Samal kuupäeval on nimetatud C. B. L. võimaliku telefonina XXX. Võlgniku ema teatas 02.06.2023, et võlgnik on Iisraelis operatsioonil, sealt läheb edasi Itaaliasse järel ravile. Ema ei osanud öelda kauaks välismaale jääb. Ema võlgniku kontakte ei tea, on ise helistanud välisriigi numbrilt.

2-23-118290 Kohtul ei õnnestunud kostjale C. B. L.le menetlusdokumente kätte toimetada, kuivõrd kostja elukoht ei ole kohtule teada. Kohus on teinud kõik endast oleneva, et kostja elukohta välja selgitada. Saadud andmed ei ole olnud piisavad kostjale menetlusdokumentide kätte toimetamiseks, mistõttu otsustas kohus 08.11.2023 kohtumäärusega avaliku kättetoimetamise. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 15.01.2024 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat täpsustama oma nõuet, kuna kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 13.02.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et käesoleval juhul sai kostja lepingu nr. L433952 alusel laenu kokku summas 5000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 504,64 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa (5000 – 504.64) 4495.36 eurot. Arvestades kõiki kostja makseid põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.03.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 13.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 4495,36 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 504.64 eurot, seega võlgnevuses on (5000-504.95) 4495.36 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses osaliselt alates

Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;

2-23-118290 − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole hageja vastavalt 11.08.2023 kohtunõudele 06.09.2023 esitatud hagiavalduse täienduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus laenusaaja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Kostja on laenutaotluses oma väljaminekuks märkinud 100 eurot, mille krediidiandja on lugenud kostja väljaminekute suuruseks. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja kulutused ühes kuus on vaid 100 eurot (sh kulutused eluasemele, toidule, transpordile). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja toob välja, et käesoleval juhul sai kostja lepingu nr. L433952 alusel laenu kokku summas 5000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 504.64 eurot. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa (5000 – 504.64) 4495.36 eurot. Arvestades kõiki kostja makseid põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 29.03.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 13.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 4495.36 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 504.64 eurot, seega võlgnevuses on (5000-504.95) 4495.36 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses osaliselt alates 13. osamaksest 10.08.2023. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 4495.36 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Võttes arvesse hageja ümberarvestust, ei ole kohtu hinnangul lepingu ülesütlemise tingimused vastavalt VÕS §-le 416 täidetud. 29.03.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja ümberarvestuse kohaselt on kostja tagasimaksetega viivituses osaliselt alates 13. osamaksest ehk alates 10.08.2023. Seega ei ole leping kehtivalt üles öeldud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

2-23-118290 Hageja toob välja, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa (5000 – 504.64) 4495.36 eurot. Kostja on tagasimaksetega viivituses osaliselt alates 13. osamaksest 10.08.2023. 13.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 4495.36 eurot. Kohus ei nõustu hagejaga, et 13.02.2024 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 4495.36 eurot. Tegemist on kogu tagastamata laenuga. Tagaseljaotsuse tegemise hetkeks on sissenõutavaks muutunud osamaksed 13-19, summas 283.94 eurot (13. osamakse summas 14.59 eurot). Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse nõue. Kostja ei ole alates 10.12.2022 täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses. Seega võib eeldada, et kostja ei tasu tähtaegselt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid. Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt välja osamaksed nr 20-65 maksegraafiku järgsetel tähtpäevadel. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 4495.36 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud, kuna osamaksed nr 20-65 ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Hageja viivisenõue on põhjendatud sissenõutavaks muutunud põhivõlalt, summas 283.94 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus summas 283.94 eurot, viivis nimetatud põhivõlalt alates tagaseljaotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed (s.o esialgse maksegraafiku põhiosamaksed nr 20-65, kokku summas 4211.42 eurot) alates maksetähtajale järgnevast päevast. Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 338.40 eurot, intressi 348.82 eurot, haldustasu 6 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 269.72 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ning edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 4211.42 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 5508.30 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja sissenõutavaks muutunud põhivõla summas 283.94 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed summas 4211.42 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 82%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 18% ulatuses hageja kanda ning 82% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 630 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas 507 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 194.23 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 435.77 eurot ehk kokku 630 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusteenust tunnihinnaga 169 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) ning ajakulu on kokku 3 tundi, mis sisaldab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi; hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist; lisade kogumist ja komplekteerimist; dokumentide esitamist kohtule, kokku 507 eurot. Lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot. Kokku on õigusabikulud summas 527 eurot.

2-23-118290 Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu summas 194.23 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 435.77 eurot ehk kokku 630 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100 + 20) 220 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (630+220) 850 eurot, millest kostja kanda jääb 82% ehk 697 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.