Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-111351

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ (edaspidi esialgne võlausaldaja) 09. märtsil 2020 krediidikonto lepingu nr KK3529031, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiidi kuni 1000 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel. Kostja on krediiti kasutusele võtnud kogusummas 2593,32 eurot ning tagasimakseid teinud kogusummas 1593,79 eurot. Kostja poolt on tagastamata krediit summas 999,53 eurot (2593,32 eurot – 1593,79 eurot = 999,53 eurot). Kuna kostja oli tagasimaksetega viivituses alates 12. augusti 2022 osamaksest kuni 12. oktoobri 2022 osamakseni saatis esialgne võlausaldaja 12. oktoobril 2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd 2(4)

2-23-111351 hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 27. oktoobril 2022. Esialgne võlausaldaja loovutas 28. oktoobril 2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 34,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 12. augusti 2022 osamaksest kuni 12. oktoobri 2022 osamakseni kogusummas 88,22 eurot (29,26 eurot + 29,95 eurot + 29,01 eurot = 88,22 eurot). Kostja intressi tasunud ei ole. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Lepingust tulenev hageja sissenõudmisega seotud kulud moodustavad kokku 50 eurot, s.o 10. detsembri 2022 tasulise kirja saatmine (25 eurot), 20. jaanuari 2023 tasulise kirja saatmine (5 eurot), 16. veebruari 2023 tasulise kirja saatmine (5 eurot) ja muud makseviivitusega tekkinud kulud (15 eurot). Lepingu järgi viivise määr on lepingus kokkulepitud intressimäär ning hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 999,53 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 28. oktoobrist 2022 kuni hagi esitamiseni, s.o kuni 15. juunini 2023 aastase intressi määraga võrdses viivisemääras, s.o 34,90% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue kogusummas 220,77 eurot (999,53 eurot x 231 päeva x 34,90% aastas = 220,77 eurot). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 999,53 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 16. juunist 2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 34,90% aastas kogusummas 348,84 eurot (999,53 eurot x 365 päeva x 34,90% aastas = 348,48 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks P OÜ ja kostja vahel 09. märtsil 2020 sõlmitud krediidikonto lepingust nr KK3529031 tulenev põhivõlgnevus 999,53 eurot, intress 88,22 eurot, viivised 220,77 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 999,53 euro täitmiseni, lugedes viivise määraks 34,90% aastas, alates 16. juunist 2023. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetluskulud: riigilõiv summas 315 eurot ja õigusabikulud summas 527 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 08. veebruaril 2024 avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 22. veebruariks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 999,53 eurot, intress 88,22 eurot, sissenõutavad viivised alates 28. oktoobrist 2022 kuni 15. juunini 2023 summas 220,77 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot ning veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis 3(4)

2-23-111351 alates 16. juunist 2023 kuni põhinõude 999,53 euro täitmiseni, lugedes viivise määraks 34,90% aastas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 315 eurot ja õigusabikulude summas 527 eurot, kokku 842 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 315 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 527 eurot. Hageja märgib õigusabi osutamisel kulutatud ajaks 3,00 tundi ehk 507 eurot: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs ning hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule, millele lisandub 20 eurot tasu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 169 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 507 eurot ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milles on kasutatud mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormistusega – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrid. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud 1,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 169 eurot ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud 1,5 tunni eest kokku 253,50 eurot (169 x 1,5), millele lisandub TsMS § 4842 alusel 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis kokku 588,50 eurot (315+20+253,50). Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palub, et menetluskulud kantaks J OÜ arvelduskontole nr XXX viitenumbriga XXX. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.