Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-109332

2-23-109332 TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Aktiva Finance Group OÜ esitas 03.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 377,10 euro nõudes. Kohus tegi 08.03.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus tegi 09.06.2023 puuduste kõrvaldamise määruse, milles palus hagejal täpsustada hagi alust ning määras selleks hagejale 14-päevase tähtaja. 27.06.2023 esitas hageja hagiavalduse täienduse ja vastuse, milles selgitas asjaolusid ja esitas tõendid. Hagiavalduses palub hageja kohtul mõista välja kostjalt N. B.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja Aktiva Finance Group osaühingu kasuks põhivõlgnevus 300 eurot, intress 25.77 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 58.98 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot, viivised lepingu alusel tekkinud põhinõudelt s.o 300 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 28.06.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 29,90% aastas, menetluskulud sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 358 eurot, hageja palub täiendavalt välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 27.06.2022 laenulepingu nr SR3830047, mille alusel sai kostja laenu summas 300 eurot. Kostjal tekkis võlgnevus alates teisest osamaksest. Esialgne võlausaldaja saatis 15.10.2022 kostjale ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 29.10.2022), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 30.10.2022 lepingu üles.

2-23-109332 Esialgne võlausaldaja loovutas 01.11.2022 nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Harju Maakohus jättis 11.08.2023 hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat täpsustama hagi alust. 06.09.2023 esitas hageja täiendatud hagiavalduse. Krediidiandja on põhistanud kostja krediidivõimelisuse hindamist järgmiselt: Krediidivõimekuse analüüsis lähtuti võlgniku poolt esitatud andmetest, varasemalt kogutud andmetest võlgniku kohustuste kohta ning Maksu- ja Tolliameti päringu tulemust. Laenuandja on kontrollinud ka maksehäireregistreid. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi maksehäiret. Võlgniku krediidivõimekuse hindamisel ei analüüsitud võlgniku pangakonto väljavõtet. Harju Maakohus võttis 02.11.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond on üritanud võlgnikule N. B.le makseettepanekut kätte toimetada järgmistel aadressidel: − 08.03.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus − 13.03.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus − 16.03.2023 aadressil xxx - Tagastatud - muu põhjus − 06.04.2023 aadressil xxx - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel 06.04.2023 saadetud teavitus e-posti aadressidel xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus, xxx – puudub vastus. Kinnistusraamatu andmetel on xxx korteriomanik võlgniku ema. Varasemas menetluses on 01.02.2023 dokumendid kohtutäituriga aadressil xxx võlgnikule isiklikult kätte toimetatud. Kohus palus võlgniku tööandjalt abi dokumentide kättetoimetamisel võlgnikule. Tööandja järelepärimisele ei ole vastanud. Tööandja telefoninumbril xxxxxxxx keegi ei vasta. Harju Maakohus on kostjale edastanud menetlusdokumente rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, kuid dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. Kohtule esitatud aruande kohaselt on postitöötaja üritanud dokumente kätte toimetada 07.11.2023 kell 13.37 ja 11.11.2023 kell 13.34. Postkontorisse kostja menetlusdokumentidele järele ei läinud. Samuti ei ole kostja kinnitanud dokumentide kättesaamist elektroonselt aadressilt xxx; xxx; xxx; xxx. Kohus ei ole saanud kontakti kostjaga telefoninumbril xxxxxxxx. Varasemas maksekäsu kiirmenetluses on menetlusdokumendid kostjale isiklikult kätte toimetatud aadressil xxx. Kohus on teinud päringuid kostja kontaktandmete kohta ning kogutud andmete kohaselt on kohtul alus eeldada, et kostja elukoht on xxx. Kohus toimetas 01.12.2023 TsMS § 326 alusel kostjale 02.11.2023 kohtumääruse ning hagiavalduse lisadega, puuduste kõrvaldamise lisadega ja 08.11.2023 hageja menetluskulude nimekirja koos lisadega kätte postkasti jätmisega, kuivõrd kohtul puudub alus eeldada, et kostja rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress ei ole õige. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

2-23-109332 15.01.2024 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat täpsustama oma nõuet, kuna kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 07.02.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et käesoleval juhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1 sai kostja lepingu nr SR3830047 alusel laenu kokku summas 300 eurot ning tagasimakseid lepingule tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 300 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 31.10.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: − krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); − krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); − leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; − tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); − tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); − lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; − lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); − krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; − viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; − kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); − kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; − ülesütlemine on toimunud korrektselt, sh on välja toodud järgmised asjaolud (VÕS § 416): tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3. üksteisele järgneva tagasimaksega, tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendava tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist, avaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, pole nõutud krediidi kasutamata jätmise ajale langevat intressi ega kulusid (VÕS § 416 lg 2) ja ÜÜ avaldus on kostja poolt kätte saadud (TsÜS § 69 lg 3 ja RKTKo 2-15-17677/33, p 13); − lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;

2-23-109332 − tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86). Kohtu hinnangul ei ole hageja vastavalt 11.08.2023 kohtunõudele 06.09.2023 esitatud hagiavalduse täienduses väljatoodud selgituste ja tõenditega vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja selgitustest nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja muude kohustuste suurust, samuti ei küsitud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Krediidiandja lähtus laenusaaja kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja toob välja, et käesoleval juhul vastavalt hagivalduse punktile 2.1 sai kostja lepingu nr SR3830047 alusel laenu kokku summas 300 eurot ning tagasimakseid lepingule tehtud ei ole. Eeltoodust tulenevalt juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma 300 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 31.10.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 300 eurot ning viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o. alates 31.10.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Hageja nõude suurus kokku oli 414.75 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja 300 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 72%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 28% ulatuses hageja kanda ning 72% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulu summas 338 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 110 eurot ehk kokku 175 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja osutanud õigusteenust tunnihinnaga 169 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu) ning ajakulu on kokku 2 tundi, mis sisaldab täiendavate alusdokumentidega tutvumist ja nende analüüsi; hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist; lisade kogumist ja komplekteerimist; dokumentide esitamist kohtule, kokku 338 eurot. Lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot. Kokku on õigusabikulud summas 358 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2) ja kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu summas

2-23-109332 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 110 eurot ehk kokku 175 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja märgib, et on käibemaksukohustuslane ja ka hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 220 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (175+220) 395 eurot, millest kostja kanda jääb 72% ehk 284.40 eurot. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.