Määruse tegemise aeg ja koht 21.02.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-19-9961
Kohtuasi
X hagiavaldus Y vastu põhivõla 3000 eurot ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.01.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta X menetlusabi taotlus rahuldamata.
2.Jätta X 15.02.2024 apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu 18.01.2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-19-9961 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Yl ei ole apellatsioonimenetluses veel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas 02.07.2019 Y (kostja) vastu hagi ja selle täpsustused, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3000 eurot, viivise 3000 eurot ja viivise 24% põhivõlalt aastas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hageja väitel sõlmisid pooled 31.07.2013 võlakirja, milles kostja tunnistab hageja ees olevat võlgnevust 3000 eurot ja kohustub selle tasuma 20.08.2013. Pooled leppisid kokku, et viivise määr on 33% kuus.
1.2.Hageja pöördus korduvalt kostja poole nõudega võlgnevus tasuda, kuid kostjal oli majanduslikud raskused. 2016. a suvel tasus kostja hagejale 20 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Poolte vahel puudub võlasuhe, sest kostja ei ole võlakirja allkirjastanud. Viivisemäär on ebamõistlikult kõrge, vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega. Kostja ei ole hagejale 20 eurot tasunud.
2.2.Hageja nõue on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi aegunud. Hageja väitel muutus tema nõue sissenõutavaks 31.07.2015. TsÜS § 146 lg 4 ei ole siinsel juhul kohaldatav, sest sätte rakendamine eeldab lisaks tahtlusele ka tahet teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Pärnu Maakohus jättis 18.01.2024 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud poolte endi kanda ja mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja 450 eurot (s.o riigilõiv hagilt, mille tasumisest hageja oli hagi esitamisel vabastatud), samuti viivise sellelt.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 31.07.2013 suulise laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 3000 eurot. Kostja kinnitas võlakirjas hagejalt 3000 euro saamist laenuna ja kohustust laen tagastada hiljemalt 20.08.2013. Kostja on võlakirjana pealkirjastatud dokumendi allkirjastanud. 19.07.2023 ekspertiisiaktis nr 23E-DK0028 on ekspert jõudnud järeldusele, et 31.01.2013 sõlmitud võlakirjal on kuupäeva „31 07 2013“ ja allkirja väga tõenäoliselt kirjutanud kostja (arvamuste skaalal aste +3). Samuti on kostja väga tõenäoliselt kirjutanud 31.07.2013 võlakirjal käsikirjalise teksti (arvamuste skaalal aste +3). Võlakirja alusel saab seega lugeda tõendatuks, et poolte vahel oli võlasuhe võlakirjas märgitud tingimustel.
3.2.Hageja väitel tasus kostja hagejale 2016. a suvel 20 eurot. Kostjal on hagejale tagastamata 2800 eurot. Seega on kostja lepingut rikkunud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist ja viivist (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja § 113 lg 1).
3.3.Kuna kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 20.08.2013, tuleb TsÜS § 147 lg-te 1 ja 2 järgi lugeda hageja nõude aegumistähtaja alguseks 21.08.2013, mil nõue muutus sissenõutavaks
2-19-9961 (VÕS § 82 lg-d 1 ja 7). 3-aastane aegumistähtaeg lõppes seega 21.08.2016. Kuna hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 02.07.2019, oli nõue selleks ajaks aegunud.
3.4.Hageja väitel tasus kostja 2016. a suvel (juuli lõpus) Pärnus Riia mnt Statoilis hagejale 20 eurot, mida hageja soovis tõendada tunnistaja Q (tunnistaja) ütlustega. Tunnistaja ei ilmunud aga 20.12.2023 kohtuistungile. Tunnistaja teate kohaselt ei ole ta näinud, kuidas hageja sai kostjalt raha ning tunnistaja ei tea võlast midagi. Hageja loobus kohtuistungil tunnistaja ülekuulamisest. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et kostja tunnistas 2016. a juuli lõpus hageja nõuet 20 euro tasumisega. Seega ei saa pidada aegumistähtaega katkenuks TsÜS § 158 lg 1 alusel.
3.5.Kostja käitumist ja tegevust ei saa pidada piisavaks, et kohaldada 10-aastast aegumistähtaega. Hageja väited, et kostja on maksmisest pahatahtlikult kõrvale hoidnud, on paljasõnalised. Ainuüksi kohustuse rikkumine ei ole piisav TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks. TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt.
3.6.Kuna hageja nõue on aegunud, jäi hagi rahuldamata.
3.7.Tsiviilasja menetluse käiku arvestades (kostja väitis, et poolte vahel ei ole võlasuhet ja jättis mõjuva põhjuseta istungile ilmumata), jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1–4 tühistada ja hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.1.Maakohus jättis TsÜS § 146 lg 4 ebaõigesti kohaldamata. Hageja selgitas maakohtule, miks tunnistaja ei ilmunud maakohtu istungile. Hagejal ja tunnistajal on konflikt ning tunnistajal oli soov hagejat kahjustada. Kohtul oli ja on võimalik ka hageja vande all üle kuulata.
4.2.Maakohus tuvastas, et kostja valetas menetluses ning kostja ei ilmunud maakohtu istungile. Kostja on petis ning peitis ja varjas ennast, sh vahetas elukohta ja telefoni numbrit. Hageja arvates on ilmne kostja tahtlus laenu mitte tagasi maksta.
4.3.Kostjal tuli VÕS § 103 lg 1 järgi tõendada, et rikkumine oli vabandatav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda,
2-19-9961 et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (RKTKm 24.04.2013, 3-2-1-35-13, p 12). Kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835/64, p 10.1). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
7.Esmalt märgib kolleegium, et ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud resolutsiooni p-de 1–4 osas.
8.Praeguses asjas vaidlevad pooled peamiselt selle üle, kas hageja nõue on aegunud. Kostja leidis, et hageja nõudele kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 1). Hageja hinnangul rikkus kostja oma kohustusi tahtlikult, mistõttu hageja nõude aegumistähtaeg on 10 aastat (TsÜS § 146 lg 4). Kuna hageja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud, et kostja pidi hagejale laenu tagastama hiljemalt 20.08.2013, siis lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatust.
9.Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuses sisalduvat nõude aegumist puudutavaid väiteid arvestades apellatsioonkaebust rahuldada.
9.1.TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub nõue seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seejuures saab kohus võtta aegumist TsÜS § 143 järgi arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kui kohustatud isik on esitanud aegumise vastuväite ja vastuväide on põhjendatud, jätab kohus otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata.
9.2.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul ei ole seaduses sätestatud teisiti. Seega algas laenulepingu sissenõutavaks muutunud nõuete aegumistähtaeg 21.08.2013 ning maakohus leidis põhjendatult, et nõuded aegusid 21.08.2016. Kuigi hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et tema nõue on aegunud, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada.
9.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust arvata, et esineb alus TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamiseks. TsÜS § 146 lg 4 järgi on kohustust tahtlikult rikutud juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (RKTKo 25.03.2020, 2-16-14644, p 20). Kostja käitumine kohtumenetluses (kostja esitas menetluses kohtule ebaõiget teavet ja ei ilmunud kohtuistungile), ei võimalda sisustada TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise eelduseid. Hagejal tuli menetluses esile tuua asjaolud, millest tulenevalt rikkus kostja oma kohustusi tahtlikult ning neid ka tõendada. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav.
9.4.Apellatsioonkaebuse väiteid ei anna ka alust arvata, et hageja nõude aegumine võis katkeda. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Lõikest 2 tuleneb, et nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises tagatise andmises või muus teos.
2-19-9961 Kuigi hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kostja on talle tasunud 20 eurot, ei saaks makse tegemisel eeldada kostja tahet tunnustada nõuet suuremas ulatuses, kui kostja väidetavalt tasus. Hageja loobus maakohtu menetluses ise tunnistaja ülekuulamise taotlusest (dtl 338, ajamärk 00:26:43). Taotlust enda vande all ülekuulamiseks hageja aga ei esitanud. Hagimenetluses esitavad tõendeid pooled (TsMS § 5 lg 2 teine lause ja § 230 lg 1). Poole ülekuulamine kohtu algatusel on võimalik üksnes juhul, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses (TsMS § 2681 esimene lause). Sellist olukorda aga ei esinenud.
9.5.Rikkumise vabandatavusele ei ole kostja menetluses tuginenud (VÕS § 103). Seetõttu ei olnud kostjal ka vajadust seda tõendada.
10.Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
11.Kuigi maakohus leidis ekslikult, et tegemist oli lihtmenetluse asjaga (hagi esitamise ajal oli TsMS § 405 lg 1 kohaselt lihtmenetluse asjaks varalise nõudega hagi, mille hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole), ei mõjutanud see asja lahendust maakohtus. Kohtuasja toimikust ei nähtu, et maakohus on menetluses teinud lihtsustusi. Samuti on maakohtu otsus piisavalt põhjendatud.
12.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Kuna vastustajal (kostjal) ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
13.Kuna eeltoodu kohaselt ei ole alust arvata, et hageja kavaldatav menetluses osalemine on edukas, ei oleks alust rahuldada ka hageja menetlusabi taotlust.
13.1.TsMS § 181 lg 1 järgi antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures eeldatakse TsMS § 181 lg 2 järgi menetluses osalemise edukust, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Praegusel juhul ei ole ülaltoodud põhjendustel alust arvata, et hageja menetluses osalemine oleks edukas, mistõttu ei ole alust rahuldada ka tema taotlust vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest.
13.2.Kuigi praeguses asjas ei ole hageja riigilõivu tasunud ja tema menetlusabi taotluse rahuldamiseks ei ole alust, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel hagejal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks hagejal õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust kostjale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta.
2-19-9961 Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.