Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

1(4)

2-23-115426 Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

on

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja ja B OÜ (edaspidi krediidiandja) sõlmisid 17. oktoobril 2022 krediidilepingu nr 1676926704059, maksimaalse krediidilimiidiga 945,00 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti pooled kokku fikseeritud intressimääras 40,25% aastas ja viivisemääras 24,00% aastas. Kostja pangakontole on 17. oktoobril 2022 kantud krediiti summas 900,00 eurot ning 24. oktoobril 2022 krediit summas 45,00 eurot. Kuna kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata kohustuslikud osamaksed alates 10. novembrist 2022, edastas krediidiandja kostjale 10. jaanuaril 2023 lepingu ülesütlemise teatise kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile [email protected], millega krediidiandja andis kostjale võimaluse täiendava tähtaja jooksul lepingujärgsete maksekohustuste rikkumise kõrvaldamiseks. Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva minimaalse osamakse 10. novembri 2022, 10. detsembri 2022 ja 10. jaanuari 2023 tasumisega, loeti leping krediidiandja poolt ülesöelduks 25. jaanuaril 2023. Hageja on teavitanud kostjat 30. jaanuari 2023 teatega lepingust tulenevate nõuete loovutamisest 2(4)

2-23-115426 hagejale. Vaatamata hageja püüdele kostjalt võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja kostjalt välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 945,00 eurot (tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad). Hageja palub kostjalt välja mõista maksegraafikust tulenev tasumata intress alates lepingu sõlmimisest, s.o 17. oktoobrist 2022 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o 25. jaanuarini 2023 põhiosalt 945,00 eurolt kokku summas 100,94 eurot (14,24 eurot + 30,74 eurot + 31,22 eurot + 24,74 eurot = 100,94 eurot). Lepingu põhitingimustest ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist 24,00% aastas (0,07% päevas). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 109,98 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt 945,00 eurot alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26. jaanuarist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 21. juulini 2023 kokku summas 109,98 eurot (945,00 eurot x 177 päeva x 24,00% = 109,98 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista enne lepingu ülesütlemist võla sissenõudmiskulu summas 15,00 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad enne lepingu ülesütlemist on edastatud kostjale 18. novembril 2022, 18. detsembril 2022 ja 17. jaanuaril 2023. Peale lepingu lõppemist ning nõude loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja kostjalt välja mõista täiendavalt võla sissenõudmiskulu summas 30,00 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 17. veebruaril 2023 (20,00 eurot),

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud kostjale hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 24. jaanuaril 2024 avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust tähtajaks, s.o 13. veebruariks 2024 ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 945,00 eurot, tasumata intressi summas 100,94 eurot, sissenõutavad viivised alates 26. jaanuarist 2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 21. juulini 2023 summas 109,98 eurot ja sissenõudekulud summas 45 eurot. 3(4)

2-23-115426 Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 280 eurot, kostjalt väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 280 euro riigilõivu osas on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Kostjalt kuuluvad seega hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis 280 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.