MV, VV ja MV hagi RL vastu alusetu rikastumise teel saadu hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18. märtsi 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MV, VV ja MV määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja MV (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja VV (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja MV (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepingulised esindajad Merike Roosileht ja Andrei Tšerednik Kostja RL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Severinas Jakubauskas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-15640 ja saata asi läbi vaatamiseks maakohtule.
2.MV, VV ja MV määruskaebus rahuldada.
3.Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks lõpplahendis. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruskaebuse Riigikohtule.
1.MV, VV ja MV (hagejad) esitasid RL (kostja) vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks. Hagejad I ja II palusid mõista kostjalt enda kasuks solidaarselt välja 35 192,30 eurot ning hageja III kasuks 12 907,05 eurot. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid hagejad kostjaga kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt hageja II kohustus kandma kostjale üle 445 000 krooni (s.o 28 525,64 eurot), et kostja ehitaks kinnistul asukohaga Rajapere 9 asuvale elamule juurdeehituse. Kostjal oli kohustus juurdeehitus ehitada ning anda see elamiseks hagejate I ja II kasutusse. Kokkulepe oli tähtajatu. Raha saamiseks võõrandasid hagejad I ja II oma eluasemeks olnud korteriomandi hinnaga 800 000 krooni. Sisuliselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mis hõlmas ka isiklikku kasutusõigust. Hageja III võõrandas juurdeehituse ehitamiseks talle kuuluva 3-toalise korteri asukohaga PPP, Tallinn ning kandis samuti saadud rahasumma kostja arvele. Kostja ja hageja ei olnud abielus. Hageja III ja kostja kooselu lõppes 2020. a maikuus. Kostja oli lubanud, et kui pooled lähevad lahku, ostab kostja hagejale III 3toalise korteri. Viimane kokkulepe sõlmiti suuliselt. Lisaks raha ülekandmisele, on hagejad teinud elamu mööbliga sisustamiseks märkimisväärseid kulutusi. Hagejad leidsid, et kuna nende ja kostja vahel sõlmitud kokkulepped ei ole notariaalselt tõestatud, on tehingud tühised ning tehingute alusel saadu tuleb tagastada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel alusetu rikastumise tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli õigus hagejatelt saadud rahasummadele ning kostja ei ole neid summasid hagejate kasuks kasutanud.
1.2.10.11.2021 esitatud seisukohas selgitasid hagejad, et hageja III ja kostja vahel oli seltsinguleping, millega pooled määrasid kindlaks oma suhte eesmärgi, tasude maksmise ja kokkuleppe täitmise tähtaja. Leping sõlmiti 1999. aastal. Hageja andis 09.07.1999 kostjale 20 000 krooni ja 50 000 krooni ning 21.07.1999 40 000 krooni laenu. Tegemist oli tähtajatu laenulepinguga, mille alusel anti tähtajatut laenu seltsingulepingu alusel. Hagejad I ja II andsid raha kirjaliku lepingu alusel ning panustasid täiendavalt kostja kinnisvarasse. Seltsinguleping 27.06.2019, kui kostja kasutas hageja III suhtes vaimset vägivalda ning hagejad I ja II kolisid kostja majast välja.
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Hagejad ei ole tõendanud, et poolte vahel sõlmitud leping on kehtetu. Hagejad I ja II leppisid kokku, et elamu juurdeehitus saab hagejate püsivaks elukohaks ning kostja ei tee neile mingeid takistusi selle kasutamiseks. Kostja ei ole nimetatud kokkulepet rikkunud. Kuna pooltevaheline leping kehtib, ei saa hagejad esitada lepinguvälistest suhetest tulenevaid nõudeid. Hagejad ei ole esitanud hagis ühtegi faktiväidet, mille alusel saaks hagi rahuldada mõnel muul õiguslikul alusel. Seega on hagi perspektiivitu. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 18.03.2022. a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud 78% ulatuses solidaarselt hagejate I ja II kanda ning 22% ulatuses hageja III kanda. Maakohus tühistas määrusega ka 08.12.2020. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.
3.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiga võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus selgitas 23.08.2021. a määrusega hagejatele asjaolusid, mida hagejad peavad esitama selleks, et kohus saaks hagi läbi vaadata. Hagejad ei suutnud esitada asjaolusid, millest nähtuks, millal pooltevaheline leping sõlmiti ning milliseid kulusid hagejad täiendavalt kandsid. Kuna hagejad ei ole täiendavaid asjaolusid esitanud, ei ole kohtul võimalik lepingule kohalduvat õigust tuvastada ning hinnata kulude põhjendatust. Kostjal ei ole võimalik esitada hagi aluseks olevatele asjaoludele vastuväiteid.
3.2.Hageja III nõude aluseks oli hagi kohaselt poolte vahel sõlmitud seltsinguleping. Hiljem väitsid hagejad, et hageja III andis kostjale 12 868 eurot ilma lepingulise aluseta. Maakohus
2-20-15640 palus hagejal III selgitada seltsingulepingu sõlmimise asjaolusid, lepingu sõlmimise ja lõppemise aega ning lepingu tingimusi. Hagejad selgitasid, et hageja III andis kostjale seltsingulepingu alusel 7030 eurot tähtajatut laenu. Leping sõlmiti 1999. aastal ning lõppes millalgi pärast 27.06.2019, kui poolte suhted halvenesid. Lepingu tingimusi hageja III kohtule ei esitanud. Seetõttu ei ole kohtul võimalik hageja III nõuet kvalifitseerida. Maakohus ei saa tuvastada, kas tegemist oli seltsingulepingu või kõlbelise kohustusega. Hageja III ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mille alusel hinnata, kas laenuleping öeldi korraliselt üles ning kas kostjal on tekkinud laenu tagastamise kohustus. Väide, et pooled sõlmisid laenulepingu, läheb vastuollu hageja III varem esitatud väitega, et raha anti üle ilma lepingulise aluseta. Hageja III esitatud asjaolud on vasturääkivad. Seetõttu ei ole võimalik aru saada, millistele asjaoludele hageja III oma nõudes tugineb. Maakohus andis hagejatele tähtaja nõude täpsustamiseks, kuid hagejad ei ole nõuet täpsustanud.
3.3.Kokkuvõttes leidis maakohus, et hagejate nõuete ebaselguse tõttu tuleb hagi läbivaatamata jätta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2).
3.4.Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda. Kuna hagejate nõuded on erineva suurusega, lähtus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel sellest, et hagejad I ja II esitasid solidaarnõude, mis moodustas kogunõudest 78% ning hageja III nõue moodustas kogunõudest 22%. Seega jäid ka menetluskulud vastavates proportsioonides hagejate kanda (TsMS § 165 lg 1 esimene lause). Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ning teha tühistatud osas uus määrus, millega saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.1.Hagejad I ja II selgitasid maakohtule, et kandsid kostjale üle raha 46 730,49 eurot, millega kostja pidi tegema parendused oma kinnistul. Hageja III selgitas, et maksis kostjale täiendavalt nii ülekandega kui sularahas kokku 12 868 eurot eesmärgiga ehitada kostja kinnistule elamu. Hagejate ühine eesmärk oli kostjale kuuluvale kinnistule elamu ehitamine ning selle parendamine, et seal koos elada. Hagejad tegid oma eesmärgi nimel rahalisi panuseid, mis viitab seltsingulepingule.
4.2.Hagejad selgitasid, et kolisid kostja juurest välja 12.10.2020. Kuna hagejad panustasid elamu ehitamisse, lubas kostja neil seal eluaegselt elada. Kuna kostja tegi hagejate elu elamus võimatuks, tekkis hagejatel I ja II kostja suhtes väljakolimise ajast nõudeõigus. Hagejal III tekkis nõudeõigus alates 27.06.2019.
4.3.Hagejad sõlmisid kostjaga seltsingulepingu, mille eesmärgiks oli ühine kooselu, laste kasvatamine ning ühise kodu loomine ja majandamine. Ühise eesmärgi nimel panustasid hagejad rahaliselt ja tööga. Hageja III panustas tööga 20 aasta jooksul ning hagejad I ja II 14 aasta jooksul. Seltsinguleping lõppes ülesütlemisega hageja III poolt 27.06.2019, kui hageja III lahkus elamust, ning hagejatega I ja II 12.10.2020, kui hagejad I ja II elamust välja kolisid. Hagejatel I ja II oli kostjaga kirjalik leping, hagejal III suuline seltsinguleping. Kinnistule elamu ehitamine on panus seltsingusse. Hagejad I ja II on tõendanud, et nende ja kostja vaheline seltsing sai alguse 14.09.2006 ning hageja III ja kostja vaheline seltsing sai alguse 1999. aastal, kui hageja III müüs oma korteri, alustas kooselu kostjaga ning asus koos kostjaga elamut ehitama. Seltsingu lõppemisel seltsing likvideeritakse ning seltsingu vara jaotatakse kaasomandi sätete kohaselt. Neist asjaoludest pidi maakohtule olema selge, et hagejad soovivad seltsingulepingu lõppemise tõttu saada oma osa seltsinguvarast. Maakohus ei selgitanud, et poolte suhte aluseks saab olla seltsinguleping. Maakohus ei selgitanud, et hagejate nõuet ei ole
2-20-15640 võimalik kvalifitseerida alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus ei selgitanud, millisel alusel on võimalik hagejate nõue hagis esitatud asjaolusid arvestades kvalifitseerida.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele kostja seisukoha.
Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 ple 2, sest leidis, et hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades pole võimalik hagi sõltumata kostja võimalikest vastuväidetest rahuldada, s.o hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et TsMS § 371 lg 2 p 2 eeldused olid praegusel juhul täidetud.
10.Hagejad tõid menetluses esile järgmist. Hagejad I ja II kandsid kostjale üle raha (vähemalt 46 730,49 eurot), millega kostja pidi tegema parendused oma kinnistul. Kirjaliku kokkuleppe alusel andsid hagejad I ja II üle 28 440, 86 eurot (dtl 451). Lisaks tegid hagejad I ja II makseid 24 601,78 eurot ning kulutusi kostja kinnisasjale 2516,09 eurot. Hageja III andis kostjale 1999. aastal raha elamu ehitamiseks 12 868 eurot. Hagejatel I, II ja III ning kostjal oli ühine eesmärk kostjale kuuluvale kinnisasjale elamu ehitamine ja parendamine ning seal koos elamine ja majandamine. Seltsinguleping lõppes ülesütlemisega hageja III poolt 27.06.2019, kui hageja III lahkus elamust, ning hagejatega I ja II 12.10.2020, kui hagejad I ja II elamust välja kolisid.
11.Kolleegiumi hinnangul on hagejad sellega esile toonud nõude kvalifitseerimiseks ja lahendamiseks piisavad asjaolud (TsMS § 363 lg 1 p 2). Hagi menetlusse võtmiseks piisab sellest, kui hagi alus on konkreetne ja võimaldab hageja nõuet üheselt identifitseerida ehk teistest samalaadsetest nõuetest eristada (vt TsMS komm, II, § 363, märkus nr 1258).
12.Hagi menetlusse võtmise eeldusena ei pea hageja oma nõuet ise õiguslikult kvalifitseerima, näiteks määratlema lepingu liiki või seda, kas tegemist oli lepingulise või lepinguvälise õigussuhtega. Üksnes juhul, kui hageja on sõnaselgelt määratlenud, kas ta esitab nõude lepingulisel või lepinguvälisel alusel, on kohus seotud hageja nõudega (vt RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 11, 14). Kui hageja õiguslikku määratlust ei esita, kuid toob esile piisavalt identifitseeritud elusündmused, peab kohus neile õigusliku hinnangu andma (TsMS § 436 lg 7).
13.Kohtupraktikas on selgitatud, et seltsingusuhe on võimalik ka abieluvälise kooselu poolte vahel, eelkõige siis, kui see on suunatud suurema varalise väärtusega eseme soetamiseks või parendamiseks (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 16). Seltsingulepingu pooled võivad kokku leppida, et vara omandatakse asjaõiguslikult ühe poole ainuomandisse, sel juhul võib olla sõlmitud kokkulepe kasutada vara seltsingu eesmärgil, st majanduslikus mõttes ühisvarana (3-2-1-109-14 p 17). Sel juhul saab sarnaselt PKS § 27 lg-ga 3 arvata ühisvarasse nende kulutuste väärtuse, mille kumbki pool on kooselu kestel varalt kasu saamiseks varaliste
2-20-15640 soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused) (RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 21).
14.Hagejad on esile toonud, et neil oli kokkulepe, et hagejad annavad kostjale raha, millega ehitatakse kostja kinnisasjale elamu, kus hakkavad elama vabaabielulises kooselus kostja ja hageja III ning lisaks neile hagejad I ja II. Hagejate esile toodud asjaoludel võisid pooled sõlmida seltsingulepingu. Seltsingulepingu lõppemisel võib hagejatel olla kostja vastu seltsingu likvideerimisest tulenev raha nõue VÕS § 603 lg 1 järgi. Vähemalt hagi menetlusse võtmise seisukohast on hagejad esitanud piisavalt ühesed elusündmused, et nõue kvalifitseerida VÕS § 603 lg 1 järgi.
15.Hageja III nõude läbi vaatamata jätmist ei tingi see, et hageja III märkis algselt, et raha anti üle ilma lepingulise aluseta, seejärel seltsingulepingu alusel ning seejärel, et raha anti üle tähtajatu laenuna. Hageja III väiteid ei tule mõista mitte õigusliku kvalifikatsioonina, vaid kui selgitust pooltevahelise suhte olemuse kohta. Kuigi hageja III õiguslik hinnang on muutuv ja vastuoluline, siis ei ole ta menetluses esitanud vastuolulisi faktilisi asjaolusid.
16.Hagejate esindaja selgitas (dtl 451) vastuseks kohtu nõudele, et pooled ei olnud abielus, kuid hageja III panustas kostja kinnisasja parendamisse, seejuures 1999 aastal panustas ta ehitusele kokku 12 88,61 eurot. See oli selgituse kohaselt osa kokkuleppest, et hagejad I ja II müüvad oma kinnisvara ja panustavad raha kostja kinnisasjal elamu ehitusele, kus nad saavad kõik koos elada. Hagejate esindaja täpsustas 10.11.2021 menetlusdokumendis, et „Raha oli antud tegelikult tähtajatu laenuna, suulise seltsingu lepingu alusel.“
17.Kuigi hagejate esindaja oleks saanud end selgemalt väljendada, siis jättes kõrvale õigusliku kvalifikatsiooni, on faktilised asjaolud nõude aluseks olevate elusündmuste määratlemiseks piisvad TsMS § 363 lg 1 p 2 mõttes. Hageja III on esile toonud panuse tegemise aja (1999. aasta), panuse väärtuse ning selle, et panuse tegemise lõppeesmärk oli pere ühise eluaseme parendamine. See on piisav, et kvalifitseerida hageja esitatud raha nõue (TsMS § 363 lg 1 p 1) VÕS § 603 lg 1 järgi.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.