Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-23-2502 Kohtu selgitus Hagiavalduse kohaselt tuleneb Aktiva Finance Group OÜ (hageja) nõue J S (kostja) vastu kostja ja Placet Group OÜ vahel 22.10.2018 sõlmitud krediidikontolepingust nr XXXX (krediidilimiit 1500 eurot), mida poolte kokkuleppel muudeti 27.10.2018 (krediidilimiit 5000 eurot) ja edaspidi lähtuti antud kokkuleppes toodud põhitingimustest. Kostja kohustus krediidi tagastama kokkulepitud maksegraafikute alusel. Kostja on lepingu alusel kasutanud krediiti 6 420 eurot ja teinud tagasimakseid 4 264.42 eurot, millest on arvestatud põhiosa katteks 1 528.63 eurot, intressi katteks 2 727.02 eurot, pangalingi teenuste katteks 8.52 eurot ja viivise katteks 0.25 eurot. Pärast 25.10.2019 sõlmitud väljamakse graafikut ei ole kostja krediidiandjale teostanud ühtegi tagasimakset. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 1. osamaksest 28.11.2019 kuni ülesütlemiseni eelnenud 3. osamakseni 28.01.2020 (kogusummas 223.13 eurot). Kuna kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu 12.02.2020 üles ja loovutas 13.02.2020 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants. Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks on krediidiandja laenuotsuse tegemisel lähtunud kostja poolt taotluses esitatud andmetest tema sissetulekute ja kohustuste kohta ning teinud täiendavalt maksehäireregistri (Creditinfo.ee) päringu ning dokumendi kehtivuse ja elamisloa kontrolli ja koostanud riskiprofiili. Kostja märkis laenutaotlusel oma igakuise töötasu suuruseks 3000 eurot ning igakuiste finantskohustuste summa jättis täitmata. Nii lepingu sõlmimisel 22.10.2018 kui lepingu muudatuse sõlmimisel 27.10.2018 kasutati kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks kostja pangakonto väljavõtet ja selle analüüsi. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud andmeid Swedbank AS pangakonto nr xxxx väljavõttelt, mille kostja esitas perioodi 01.04.2018-22.10.2018 kohta. Sama konto väljavõtet võeti arvesse mõlema lepingu sõlmimisel, kuna arvestades nende vahele jäävat aega oli konto väljavõte jätkuvalt asjakohane. Konto väljavõtte kohaselt oli kostja sissetulek keskmiselt 2239.09 eurot kuus, mis koosnes 100% töötasust, kostja kulud olid 855.47 eurot kuus, mis koosnesid tarbimislaenudest ja muudest kohustustest. Krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja igakuise töötasu 2 239,09 eurot, millest lahutas kostja igakuised majapidamiskulud

eurot (kostja määratud summa), kostja igakuised kulud/finantskohustused 855.47 eurot ning kostja taotletava laenu igakuise osamakse 73.32 eurot. Kostjale jäi raha reservi summas 810.30 eurot. 27.10.2018 lepingu sõlmimisel võttis krediidiandja arvesse kostja töötasu 2 239.09 eurot, millest lahutas kostja igakuised majapidamiskulud

eurot (kostja määratud summa), kostja igakuised kulud/finantskohustused 855.47 eurot ja kostja taotletava laenu igakuise osamakse 242.52 eurot. Kostjale jäi igakuiselt raha reservi summas 741.10 eurot. Krediidiandja leidis, et kostja on võimeline lepingust tulenevaid kohustusi täitma ka olemasolevate kohustuste kõrvalt. Seega oli kostja laenu võtmise ajal piisava sissetulekuga ning varakas ehk täiesti usaldusväärne laenuvõtja. Hageja palub mõista kostjalt tema kasuks välja põhivõlgnevus 4991.37 eurot, intressi 502.72 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 13.02.202013.02.2023 eest põhinõudeni suuruseni vähendatud ulatuses, s.o summas 4991.37 eurot. Tagaseljaotsus on tehtud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid toimetati kostjale pärast nende avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.06.2023 isiklikult kätte kättetoimetamisportaali vahendusel 22.08.2023 ning hagiavalduse 07.11.2023 täiendused kättetoimetamisportaali vahendusel 24.01.2024. Kohus andis kostjale tähtaja hagile kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva ja hagiavalduse täiendustele 10 päeva dokumentide kättetoimetamisest. Kostja ei ole tähtaegselt ega käesoleva ajani hagile vastanud ega esitanud seisukohta hagi täiendustele. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata 2/4

2-23-2502 (TsMS § 444 lg 3). Kohus märgib põhjendavas osas vaid menetluskuludega seonduva. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 840 eurot, ja hageja õigusabikulud 676 eurot (4 h x 169 eurot/h, s.h 10 minutit maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja kohtule esitamine, summas 28.17 eurot). Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabikulud summas 676 eurot. Kuivõrd tsiviilasja materjalide põhjal ei ole nõuet eelnevalt esitatud maksekäsu kiirmenetluses lahendamiseks, puudub alus hagejale maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude hüvitamiseks (TsMS § 4842 järgi 20 euro ulatuses; menetluskulude nimekirjas nõue summas 28.17 eurot). Samuti kohus leiab, et antud asjas on hagiavalduse ja selle täienduste koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu kõige enam 2,5 tundi. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised, hagis muudetakse vaid konkreetse kostjaga seotud lepingu sõlmimisega ja lepingust tulenevate kohustustega seotud andmed. Seejuures tarbija krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil kogutud vajalike andmete ja dokumentide kohta peab krediidiandja või vahendaja pidama krediiditoimikut (KAVS § 48). Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud, eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises valdkonnas. Antud juhul ei ole nö tüüphagi esitamiseks, s.o selles vajalike arvutuste tegemine ja konkreetse juhtumi põhiste andmetega asendamine keeruline ega nõua kõrget, seejuures advokaadiga võrreldavat kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas 250 eurot ning menetluskulud kokku 1090 eurot. Nimetatud summa koos lisanduva viivisega kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 445 lg 1 alusel ja vastavalt hageja menetluskulude nimekirjas esitatud taotlusele määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi menetluskulude osas.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule (aadress Rohuaia 8, 44308 Rakvere; e-post [email protected], e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Riigilõivuseaduse § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi 3/4

2-23-2502 taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (digitaalallkiri) Angelina Abol kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.